i MiEV elektriauto.

[qwerty]

Vs: Re: Vs: i MiEV elektriauto.

Auto mootoris kütuse põlemisel vabanenud energiast ~35% läheb kineetiliseks energiaks (ajab mootorit ringi), kõik ülejäänu mis eraldub soojusena vms on meie jaoks ebaoluline, kuna see ei aita kaasa auto edasiliikumisele.
Võtame nüüd mingi diislipõleti vms mis toodab soojusenergiat. Kuidas see asi aitaks autot edasi liigutada? Ta võib kogu diislis peituva energia soojuseks muundada, kuid soojusenergia ei liiguta autot edasi meetritki. Eelnevalt üks mees pakkus aga välja, et paneme autosse diiselpuhuri ning kütusekulu 2l 100'le. See, et elektriautol üle -15c külma puhul mingi alternatiivne allikas sooja tootmiseks peaks olema on selge ning see võiks tõesti kasvõi diisli pealt töötada, kuid tahaks oma silmaga näha kuidas need autod alla -15c külmaga üldse sõidavad. Hilti akudrelli LiPo ei tee -10c enam piuksugi.

[margusten]

Vs: Re: Vs: i MiEV elektriauto.

Vabandust segaduse pärast. Tõesti üks asi on veel leiutamatta. Mis muudaks soojusenergia mehhaaniliseks liikumis-energijaks, mis seda autot edasi lükkaks.
On teil ideesid?

[redart]

Vs: Re: Vs: i MiEV elektriauto.

Mul üks on. Aga see pole minu idee. Õigupoolest pole päris selge, kas idee autoriks lugeda Thomas Savery, Thomas Newcomen, James Watt või Aleksandria Heron. Igastahes tuntakse seda peamiselt aurumasina nime all.

[tagahoovis]

Vs: Re: Vs: i MiEV elektriauto.

Päikesepatareid ka vist vana teema. On plte olnud, kuid pind jääb liialt väheseks. Öösel ja vihmasajuga ka ei aita. Teema päris tõsine, laadimine ka vaid magistraalide ääres. Kõrvalteele pole taolise masinaga asja. Kuuldavasti esimesed autod lähevad sotsiaaltöötajatele, kes enamasti naised ja akude tühjenemist tähelepanelikult ei jälgi.

[a1]

Vs: Re: Vs: i MiEV elektriauto.

Võtame nüüd mingi diislipõleti vms mis toodab soojusenergiat. Kuidas see asi aitaks autot edasi liigutada? ...et elektriautol üle -15c külma puhul mingi alternatiivne allikas sooja tootmiseks peaks olema on selge ning see võiks tõesti kasvõi diisli pealt töötada, kuid tahaks oma silmaga näha kuidas need autod alla -15c külmaga üldse sõidavad. Hilti akudrelli LiPo ei tee -10c enam piuksugi.

Sa ilmselt ei lugenud eelnenud teksti tähelepanelikult. Jutt oli sellest, et elektriga salongi kütmise asemel võiks kasutada ka bensiini (diisli) põletit, mille kasutegur on oluliselt suurem, kui samal küttel sisepõlemismootori abil kõrvalsaadusena saadud soojuse + liikumise puhul.
-15C ei oma mingit tähtsust sõidu seisukohalt, lihtsalt auto konstrutsioon peab olema vastav. Akupakk peab olema soojustatud ja küttega. Ma arvan, et see on 1 esimene 4x4 elektriauto ja temperatuur ta kasutuskohal oli meie pakasest "veidi" madalam.

[vax]

Vs: Re: Vs: i MiEV elektriauto.

Lipo aku soojeneb kasutamise käigus ise. Lennukimudelistidel töötavad Lipod suurtel vooludel ka -15 kraadiga, alguses on veidi uimane, aga nii kui töötamise käigus soojeneb, tuleb ka power. Ja neil pole seal mingit soojustust ümber.
Saab ka talvel elektriautoga vabalt sõita. Endal on väike krossiratas 48V pingel, neli süvatsükli pliiakut. Talvel kannatab sõita küll. Range kahaneb u. neljandiku võrra...

[marley]

Vs: Re: Vs: i MiEV elektriauto.

vaxi täienduseks: just sõber rääkis, kuidas külma ilmaga autot käima saada --
kõigepealt lülitad tuled sisse paariks minutiks, siis alles keerad süüdet.
selgitus on, et tulede kasutamine soojendab akut, see taas tõstab aku võimsust.

[elukaz]

Vs: Re: Vs: i MiEV elektriauto.

Ma olen ka taolist asja kuulnud, aga ei usu mitte. Ma ei kujuta sellist olukorde ette, palju peab väljas külma olema ja mis seisus aku et stardivool tõuseks maha laadimisest nii palju et oleks vahe käima minekus.

[murphy]

Vs: Re: Vs: i MiEV elektriauto.

Tulede vool on tühine starteri vooluga.
Üldiselt vaatate asja valest otsast. Autot pole vaja niiväga kytte kui see ära soojustada. Tänapäev masin on hunnik plekki, 1 kordne klaas jne asjad. Konditsioneer suudaks jahutada yhe suure külmhoone. Kui suti vaeva näha disainiga saaks väga soojaks väikese võimsusega. Aga pole hullu, need elektri masinad ka hilinevad kui jaapanis need nuukid potsu ära teevad. No ja siis ehitavad eesti valitud põrssad ka mõne sellise siia, loevad seda roheliseks kuni see ka tutaka ära teeb siis pole nagunii muret enam, keegi nagunii enam ei ela siin.

[qwerty]

Vs: Re: Vs: i MiEV elektriauto.

• His wheel is spinning, but the hamster is dead.

• Tulede vool on tühine starteri vooluga.
  Üldiselt vaatate asja valest otsast. Autot pole vaja niiväga kytte kui see ära soojustada. Tänapäev masin on hunnik plekki, 1 kordne klaas jne asjad. Konditsioneer suudaks jahutada yhe suure külmhoone. Kui suti vaeva näha disainiga saaks väga soojaks väikese võimsusega. Aga pole hullu, need elektri masinad ka hilinevad kui jaapanis need nuukid potsu ära teevad. No ja siis ehitavad eesti valitud põrssad ka mõne sellise siia, loevad seda roheliseks kuni see ka tutaka ära teeb siis pole nagunii muret enam, keegi nagunii enam ei ela siin.

[kolasepp]

Vs: Re: Vs: i MiEV elektriauto.

Kabiinikütte tööpõhimõtet ma pole veel uurinud, aga GU50 pakutud soojuspump oleks ainus mõistlik lahendus. Et põhivarustusse kuulub kliimaseade, siis tolle konditsioneeri annab ehk teistpidi käima panna.

Siinkohal tasuks uurida stirlingprotsessi. See oli vist Oslo tehnikamuuseumis, kus soojuspumpa ühtpidi ringi ajades kuumenes üks pool ja teine jahtus. Teistpidi ringi ajades vahetasid kuum ja külm pool kohad.
Ja veel, kui hea on tänapäeva autodel üleüldse salongi soojustus, arvestades, et sisepõlemismootorist saab "tasuta soojust" küllaga? Läbi pleki ilma kütta on imelik ja ventilatsioonile saab ka soojusvaheti monteerida. Endal katsetamiseks raha napib...

[kalvis]

Vs: Re: Vs: i MiEV elektriauto.

Stirlingut piisavalt uurinud - tegu on ühega kolmest või rohkema soojusmasina liigiga, kus on võimalik peaaegu võllilt kätte saada termodünaamiline kasutegur. Seda ka peaaegu reaalselt. Kui aga vaadata automootori ja stirlingi kasuteguri erinevust siis on see väike. Seetõttu stirlingi mootor on peamiselt mänguasjade tasemel, sest mootori ehitamisel on lisaraskused - kuum ots on koguaeg kuum, mis teeb kolbide tööreziimid väga raskeks. Kõikidel soojusmootoritel on täna peamine nõrga kasuteguri põhjus kehv termodünaamiline kasutegur.