Kuidas käis elektroonika tootmine?

[kaurman]

Küsimus ajendatud puhtast uudishimust. Kui ma kruvin lahti veneaegse maki, võimendi või muu taolise tegelase, siis kui palju sellest, mis mulle sealt seest vastu vaatab on omal ajal paika pannud automaatika, kui palju inimese käsi?

Kuidagi raske uskuda, et kõik need jooted on inimese käsi teinud aga teisalt on veidi keeruline uskuda ka seda, et masinad tol ajal nii peenikese tööga toime tulid.

Keegi, kes asjast ettekujutust omab, võiks niisiis tootmisprotsessi visandada.

[marley]

Vs: Kuidas käis elektroonika tootmine?

peamiselt töötas ratsionaliseerimisettepanek (-,

ehk siis tavaline koostaja oli T54 (tädi 54 a), ilma naljata.

[kaurman]

Vs: Kuidas käis elektroonika tootmine?

Tjah...

Vahepealne uurimine kinnitab su sõnu. Siit samast RET-i teemast leidsin selle kirjutise.

Siiski, seal üsna üldine värk. Igasugune lisainfo oodatud.

[kein]

Vs: Kuidas käis elektroonika tootmine?

Selline T54 (tädike 54) tõi vene ajal minule kilode viisi kampoliga jootetina, kes raadiote plaatidele komponente jootis.

[moi]

Vs: Kuidas käis elektroonika tootmine?

Tädi nimi oli ikka RB40.

[vasaraonu]

Vs: Kuidas käis elektroonika tootmine?

kui palju sellest, mis mulle sealt seest vastu vaatab on omal ajal paika pannud automaatika, kui palju inimese käsi?

Nii käiski. Aasta oli 1975, sai oldud RRR tehases, konveieril jooksis Rigonda 102. Trükiplaat libises vaikse kolinaga vasakult paremale ja tädid ladusid juppe. Kes pani 5, kes 15 juppi. Juppidega plaat läks sulatinaga vanni. Jootmine tehtud.

[marley]

Vs: Kuidas käis elektroonika tootmine?

ja vanades "Radio" ajakirjades on lõpmatuseni nii RB40 kui T52 pilte ka (-;
keegi võiks lingi panna sellele idanaabri veebiraamatukogule, ma ei leia üles hetkel.

(kusjuures esineb ka nooremate robotite fotosid)

[vasaraonu]

Vs: Kuidas käis elektroonika tootmine?

ja vanades "Radio" ajakirjades on lõpmatuseni nii RB40 kui T52 pilte ka (-;

RRR tehases oli ka mõni masais meitene...
Kui plaat joodetud, vaadati tulemus üle. Lisati puuduvad jupid, parandati teisigi vigu. Ükskord läks laotädil midagi sassi, konveierile saadeti mitu karpi valede takistitega. Kui viga avastati (raadio ei hakanud häält tegema) oli mingi 400 plaati juba valmis tehtud. Tuli hakata neid valesid takisteid vahetama õigete vastu. Laotädil jäi kuupreemia muidugi saamata.

[Pläsku]

Vs: Kuidas käis elektroonika tootmine?

Huvitav, kui palju siis üks inimene aparaadist kokku ladus, kui veel trükkplaati ei kasutatud. Vanemates ajakirjades Радио on pilte olnud, kus tädidel metallšassiid ees, kolbjoodik käes ja töö käis.
Kunagi sai RET-is kaks korda ekskursioonil käidud ja seda konveieril Estooniate plaatide monteerimist vaadatud. Ei tea, kas sellepärast, et ekskursioon oli, aga mõlema korra ajal, kui sai käidud, lasti ABBA muusikat.See oli siis eelmise sajandi seitsmekümnendate keskel ja lõpu poole.

[Elektrik]

Vs: Kuidas käis elektroonika tootmine?

Isegi huvitatud sellest teemast. Olen seda vana (sageli roostes) vene heli jms tehnikat lammutanud ja trükkplaate uurinud. Ning mõelnud, kuidas nad küll tegid nii korralikke plaate?
Plaadijoonised on ju ka paljudel seadmetel ilusate rajadega, kui nii võib öelda.
Väljaviikude nn "pad"-id lähevad sujuvalt rajale üle (jämedamast peenemaks jne).

Kuidas sellised jooniseid tehti? Mingi šablooniga? Pressiti folgeeritud plaadile joonis peale mingi lakiga ja visati söövitusvanni?

[radiotehnika35]

Vs: Kuidas käis elektroonika tootmine?

Kuidas nad küll tegid nii korralikke plaate?
Plaadijoonised on ju ka paljudel seadmetel ilusate rajadega, kui nii võib öelda.
Väljaviikude nn "pad"-id lähevad sujuvalt rajale üle (jämedamast peenemaks jne).

Kuidas sellised jooniseid tehti? Mingi šablooniga? Pressiti folgeeritud plaadile joonis peale mingi lakiga ja visati söövitusvanni?

Too on jah huvitav.
Juppide ladumine suures osas olnud sama nagu mõned aastad tagasi sai tehtud põhjanaabri juures.
Konveier jooksis laudade vahelt läbi, sellele tõstsid spetsiaalse raami millel oli siis valmislaotud plaat, see liikus lainejootmise suunas.
Mäletan SMPS-e mille THT jupid kõik sai käsitsi peale laotud, oli segatehnikas plokk, alguses laoti liimiga SMD-d, siis toodi need pooltooted ladumistiimile ja töö võis alata - enne kõik kruvide avad ja suuremad alad mis ei tohtinud jootmisel tinaga kaetud saada sai Kapton teibiga kinni kaetud, siis plaat raami ja ladumine algas - enese ees oli nagu kapp, selles olid liikuvad riiulid mille liikumine aktiveerus jalalülitiga - igal riiulil 3- 6v.7 karbikest juppidega, järjekord oli nii sätitud, et väiksemast suuremaks - dioodidest suurte elektrolüütkondekateni, karbile oli kirjutatud komponendi asukoha markeering plaadil ja selle järgi käis orjentatsioon. Kui ladusid ühe riiuli jupid ära, vajutasid lülitit põrandal ja ette liikus järgmine riiul, kokku oli ehk 50+ erinevat komponenti.
Dioodid ja kondensaatorid olid oma pikkade viikudega - need oli tarvis spets. pneumotööriistaga töödelda juba plaadil - nii nagu võib näha mõningate monitoride plaatidel seda, et dioodide viigud on painutatud täiesti vastu plaati (jootepoolel), painutamisega samaaegselt lõikas tööriist viigu ka sobivale pikkusele.
Vahel oli tarvis omal teha ka komponentide ettevalmistust - viikude lõikamine jne. Oli sedagi, et mõni ettevalmistatud komponent lõppes tootmise käigus otsa - suurematel takistitel viigud pikemad ja plaadist need kõrgemal - nende viikude painutamiseks on tänapäevalgi olemas väga head ja mugavad näpitsad mis annavad viikudele erinevaid vorme - saab suht kiirelt kujundada sobiva viigu kuju. Suuremad kogused tehti ikka rakiste abil, enamus viiguformeerijaid toimisid samuti pneumo baasil...

Mis aga puutub nende komponentide vahetamisse ja segiajamisse siis seda tuleb ka tänapäeval ette, meil siin omal olemas üks "armas" elektroonikatööstus kus samuti laotööliste olematute teadmiste ohvriks langenud omal ajal päris mitmel korral teiste tööliste aega.
Meeles küll kui laotööline pani takistirullile kondensaatorite koodid (SMD komponendid), tööline kes samuti elektroonikast s...gi ei teadnud pani selle rulli sama süütult ladumismasinasse ja välja tuli asi kui valminud plaadid jõudsid testimisse - tulemus oli see, et üle 1800 SMD kondensaatori tuli käsitsi plaatidelt maha võtta ja nende asemele siis juba käsitsi paigaldada hoopis takistid. See polnud ainus kord...
Seega - tegijal ikka "juhtub".

[peedu15]

Vs: Kuidas käis elektroonika tootmine?

Oli võimalus käia sõjaväe ajal (74a) ühes venemaa raadiotehases (Saadeti tööle sinna sõprussidemete korras, vabatahtlikud rivis- samm ette). Telekate montaaž oli, marki ei mäleta, diagonaal oli kindlasti üle 55cm. Liinitöö, mehanisserimistase praktiliselt null. Kruvikeerajad olid vist pneumaatilised- viu-viu käis. Tseh oli suur ja töölisi palju. Valgrtes kitlites ei oldud aga tööriietus oli ühtne. Puhtus oli majas. Oli aeg, kus tööd jagus kõigile ja töö oli au asi ühise eesmärgi nimel!

[contramortem]

Vs: Kuidas käis elektroonika tootmine?

Mis aga puutub nende komponentide vahetamisse ja segiajamisse siis seda tuleb ka tänapäeval ette, meil siin omal olemas üks "armas" elektroonikatööstus kus samuti laotööliste olematute teadmiste ohvriks langenud omal ajal päris mitmel korral teiste tööliste aega.
Meeles küll kui laotööline pani takistirullile kondensaatorite koodid (SMD komponendid), tööline kes samuti elektroonikast s...gi ei teadnud pani selle rulli sama süütult ladumismasinasse ja välja tuli asi kui valminud plaadid jõudsid testimisse - tulemus oli see, et üle 1800 SMD kondensaatori tuli käsitsi plaatidelt maha võtta ja nende asemele siis juba käsitsi paigaldada hoopis takistid. See polnud ainus kord...
Seega - tegijal ikka "juhtub".

See täiesti tuttav teema. Huvitav kas see siis ongi tänapäeval igalpool nii, et elektroonikatööstuses on selliseid inimesi kes elektroonikast sisuliselt ka midagi jagavad ainult käputäis. See asi sai ruttu selgeks, et laotöölise jaoks on ainus mõistetav asi kood, ei ole mõtet minna lattu küsima 10 kilost takistit, siis vaatab tädi suurte silmadega otsa ja küsib koodi. Eriti koomiline on olnud olukord kus mõni komponent nö laost otsa saab, näiteks mingi suht laialt levinud asi, nagu 7400 loogikakivi, mis ühel tööl on ühe koodiga ja teisel teise koodiga, kuigi teise koodi all on laoseis tuhandeid töö seisab ja oodatakse millal komponent saabub.
Ja THT ladumine käib ikka käsitsi, ka tänapäeval. Väiksemate plaatide puhul on laual vaid karbid komponentidega ja mingit automaatikat seal pole, ikka seesama T54 ainsaks abivahendiks plaadihoidmis raam. Olen kuulnud küll sellisest imemasinast nagu THT ladumismasin, aga oma silmaga sellist asja näha pole õnnestunud ja need pole vist eriti laialdast kasutust kunagi leidnudki, enne tuli SMD massiliselt peale.

[radiotehnika35]

Vs: Kuidas käis elektroonika tootmine?

See täiesti tuttav teema. Huvitav kas see siis ongi tänapäeval igalpool nii, et elektroonikatööstuses on selliseid inimesi kes elektroonikast sisuliselt ka midagi jagavad ainult käputäis. See asi sai ruttu selgeks, et laotöölise jaoks on ainus mõistetav asi kood, ei ole mõtet minna lattu küsima 10 kilost takistit, siis vaatab tädi suurte silmadega otsa ja küsib koodi. Eriti koomiline on olnud olukord kus mõni komponent nö laost otsa saab, näiteks mingi suht laialt levinud asi, nagu 7400 loogikakivi, mis ühel tööl on ühe koodiga ja teisel teise koodiga, kuigi teise koodi all on laoseis tuhandeid töö seisab ja oodatakse millal komponent saabub.
Ja THT ladumine käib ikka käsitsi, ka tänapäeval. Väiksemate plaatide puhul on laual vaid karbid komponentidega ja mingit automaatikat seal pole, ikka seesama T54 ainsaks abivahendiks plaadihoidmis raam. Olen kuulnud küll sellisest imemasinast nagu THT ladumismasin, aga oma silmaga sellist asja näha pole õnnestunud ja need pole vist eriti laialdast kasutust kunagi leidnudki, enne tuli SMD massiliselt peale.

Seal kus ma 2005.a. töötasin tol ajal THT masinat ei olnud, vähemalt ei ole meeles, et oleks olnud. Soomes koolitusel olles oli masin täiesti olemas. See ladus näit. takisteid, dioode, kondekaid (pisikesed, takisti välimusega keraamilised), drosseleid jne. sarnast kola. Kivid, transid jne pooljuhid läksid meil ikka käsitsi peale.
Samas huvitav masin jah - takistite jalad painutas plaadi alumisele küljele plaadiga paraleelses suunas - plaati pöörates ei kukkunud ükski jupp kohalt ära. Ilus töö oli, kõik viigud ühepikkused jne. Käsitsi lõigates oli pneumotööriist, igati mugav ja hea asi aga kodukasutusse ilmselt hind seda ei soosiks...see lõikas viigu samuti sobivaks ja painutas samaaegselt seda - kui vaadata suuri CRT monitori plaate siis seal näit. suuremad dioodid on just niimoodi töödeldud.
THT masin aga lõgistas päevast-päeva ja ilmselt ööst-öösse oma nurgas, oli omaette ruumike. Täpset tehnikat, et kuidas jupi painutas ja aukudest ilusti läbi sai, ei õnnestunud oma silmaga kaeda. Küll aga töötas see nagu kuulipilduja - üsna lärmakas oli... Tõenäoliselt automatiseeritud ses osas, et paigutab näit. ühe rastriga jupid, siis muudab rastrivahet kui niisugunevajadus teiste juppidega jne... või vahetab ka ladumispea? Tõenäoline, et jupp nagu mingite süstlanõelte sarnases hoidikus mis külgedelt lahti lõigatud ja hoiab juppi nende vahel, torkab aukudest läbi ja edasi mingi lõikur lõikab/painutab viikude osad mis plaadist allpool välja tulnud - ei tea, lihtsalt oletan, et midagi niisugust seal võib olla...

See laovarude lõppemine on jah kummaline - nagu sõjasaladus - mina ka selle asja põhimõttest aru ei saanud, ei räägitud sellest, et miks nii aga Sinu kirjeldatud erinevate toodete puhul, et ühel tootel jupid läbi, teisel ülevaruga - võtta ikka ei tohi...ju siis sõjasaladus, et seda lollile töölisele ei seletatud, et too rohkem ei tunneks huvi - oleks asi selge mõistlikult siis on asi selge ja rohkem ei küsi...
Igaljuhul nii oli meil ka sel ajal kui töötasin.
Juppide nimede ja nominaalide järgi küsimine oli sama teema - see mõjus nagu haneselga vesi...said sõimatagi tädikeste käest kes ise matsu ei jaganudki...
Kollektiiv oli üldse jama - kord pausi ajal õhtuses vahetuses istusin lauataga ja uurisin mikroskoobiga pisikesi SMD takisteid, olid vist 0603 kestas...üks tiimikaaslane, naisterahvas tuli vaatama, et mis teen - küsis, et millega tegelen, et nii pingsalt ametis - seletasin siis, lihtsalt uurisin ja mõte läks rändama nagu vabal hetkel ikka...
Mõte oli niisugune, et tõstsin pilgu ja vaatasin tsehhi, et suur ruum - mõttes siis arvutasin, et kui pisikesed need komponendid ikka on, et kui võtta suur kast, 1m3 (kuupmeeter mahuga), et kui mitu neid takisteid sinna mahuks kui üksteise peale ja kõrvale ilusti ridadesse laduda...siis umbes silmaga hinnates tõin sama võrdluse kogu tsehhiga, arv kippus suureks ja mõtelda oli palju tarvis...
Mis ma aga ennist just küsija vastusele, et "mida ma teen" sain? "Kas sa oled päris lollakas, et muud ei ole teha?" - noh - niisugune kollektiiv - ma arvan, et vaba aeg= vaba tahe - kelleltki midagi ei varastanud, kedagi selle mõtlemisega ei tapnud... aga jah, ise küsid - ole valmis ka vastuseks!
Ega niisuguseid mõtlejaid ja ka omast vabast ajast nokitsejaid vist eestimaal üldse niisugustes tehastes ei soosita - aeg toob järjest enam välja näiteid. Tegelikult töötaks praegugi niisugusel tööl - ei tekita stressi, oma hobi ja töö on sama - lõpptulemus ka sellearvelt kvaliteetsem, et pööraks tööle ka tähelepanu mitte ei tambi tuima näoga nagu konveier...
Samas meil eriti sel alal töötamiseks võimalusi ei ole - end miinimumpalga eest iga päev sõimata ka ei lase ju, niigi sai selles mõttes kaua vastu peetud, et linnas korterit pidades pool teenistust sellele kulutatud ja teise poolega kuidagi hinge sees hoitud, see oli tööarmastus, muud asja selle nimel ei oleks teinud.

Nüüd terve jutt muidugi OT aga kes ei taha - ei loe : ).

[otsija]

Vs: Kuidas käis elektroonika tootmine?

Kas see ettevõte kus enda kutsumust otsimas käisid asub Elvas? Väheke aega tagasi läksin ise igatahes sinna huvi pärast tööle, et näha mismoodi see asi seal ikkagi täpsemalt toimub. Tuleb tunnistada, et üsna nüri värk see seal ikkagi, esimesel võimalusel liigun parematele jahimaadele tagasi, ei kõlba see öine vahetus mitte kuhugile, töötasu ka muidugi narrimine, teades et soomes makstakse sama töö eest pea kümme korda rohkem töölistele.