Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Elektrooniline "kraan"

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Elektrooniline "kraan"

    Tere.
    Tekkis vajadus teha LCO2 (vedelal kujul balloonist väljuv CO2) doseerija.
    Ballooni otsa vaja panna voolik, mis rõhku kannatab ning vooliku otsa mingi klapp, mis pinge saamisel avaneb. Oskab keegi juhendada, mis selle klapi tehniline nimetus võib olla? Samas võib soovitada ka voolikut, mis kannataks kuni 10 atmosfäärist rõhku. CO2 pidi vedelaks muutuma alates 5,1 atm. Aga ma täpselt ei tea, missugusena ta nendes renditavates balloonides on. Oleks hea, kui selle vooliku saaks veel kaheks jagada ning kahte otsa klapid panna.
    Ootan kõiki ideid ja soovitusi.

    #2
    Vs: Elektrooniline "kraan"

    Ehk sobib mõni MIG-keevituse klapp?
    Hoiatus - muudan oma postituse sisu kuni 30 minuti vältel pärast postitamist.

    Comment


      #3
      Vs: Elektrooniline "kraan"

      Solenoid peaks olema selle klapi nimi.
      Balloonis on rõhk 160 atti, reeglina solenoidid ei suuda sellist rõhku avada ja siis uuesti sulgeda. Kustutussüsteemides lihtsalt avatakse. Lisaks kõigele vedel gaas külmutab torustiku ja klapi, sest nendes on madalam rõhk ja väga kiiresti läheb see gaas keema ja seega ümbritsevast keskonnast energiat neelama.
      5,1 atti juures mingit vedeldumist ei toimu, sel juhul minu keevitusel oleks pidevalt voolikus vedel gaas, sest pika vooliku kasutamisel lasen ma rõhu kuni 10 atitini, et peenest soolikast gaasi kogus käppa kah jõuaks.
      56 atti juures vedeldub, kui keskond on 20 kraadi juures. Jahutades -57 kraadil vedeldub ja -78 kraadi juures läheb päris kõvaks
      Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

      Comment


        #4
        Vs: Elektrooniline "kraan"

        Kõik räägivad aga ikka tõde pole nagu netiotsing oleks off. Gaasi keemis temp(piir kust edasi gaas või vedelik) sõltub rõhust ja temperatuurist.
        Eeldadest et temp on toatemp 25C. Siis on selle asja nimi vapor pressure. Google otsingusse "carbon dioxide vapor pressure".
        Esimene link. http://en.wikipedia.org/wiki/Carbon_...28data_page%29
        "Liquid/vapor equilibrium thermodynamic data"
        ....
        25C 6401kPa
        ....

        1 atm (atmosphere) = 1.01325 bar=100 kPa

        64,01bar ehk 63,17787 atm ja seda 25C juures.
        5,1 atmi juures läheb jh vedelaks sest alla selle CO2 sulblimeerub(jätab vedela oleku vahele, "kuiv jää") aga seda kõike -56,6C juures. Viimast ei näe just tihti.
        Seevastu aga 160 bari saamiseks on vaja baloon lõkkesse pista.
        31C on kriitiline temperatuur. Üle selle pressi palju tahad gaas ei lähe vedelasse olekusse.
        Üldiselt Palju küsimusi lahendab wiki või google. Kui wiki ei lahenda saab sealt vähemalt võtmesõnad googles otsimiseks.
        Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
        1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
        2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

        Comment


          #5
          Vs: Elektrooniline "kraan"

          Esmalt postitatud murphy poolt Vaata postitust
          1 atm (atmosphere) = 1.01325 bar=100 kPa
          Siin on atm ja bar vahetuses.

          1 bar = 100 KPa

          Comment


            #6
            Vs: Elektrooniline "kraan"

            jup, miinus punkt mulle vale copy paste eest.
            1 bar = 100 kPa = 1,000,000 dynes per square centimeter (baryes) = 0.987 atm (atmospheres) = 14.5038 psi = 29.53 inHg = 750.06 torr
            Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
            1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
            2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

            Comment


              #7
              Vs: Elektrooniline "kraan"

              Lisan siia lingi poes müüdavale isendile.
              See pisike adapteri mõõdus klots sisaldab kõike vajalikku. Juhtimine tuleb välisest PH regulaatorist, mis saab signaali PH andurilt. See klapp on lihtsalt on-off funktsiooniga.

              Rõhk süsteemis on väike, sest "kellad" balloonil ja rõhuregulaator võtavad selle maha. Mullitaja tööd reguleeritakse manuaalselt ballooni reduktoril olevast peenhäälestuse rõhukruvist. Surve reduktori väljundis on üliväike.
              viimati muutis kasutaja Sully; 06 m 2011, 08:40.

              Comment

              Working...
              X