Veel kord juttu kodutehnika maandamisest!

[Tikk]

Vs: Veel kord juttu kodutehnika maandamisest!

Ikka ujub see müütiline 30 oomi pinnale. See oli EEE (ja SNiP) järgi normeeritud väärtus. Nüüd ei ole maandustakistus normeeritud st. võib ka suurem olla. Normeeritud on puutepinge 50V. Ja selle saamiseks ei piisa 30 oomist maja sisestusel ammugi. Tuleb kasutada muid kaitseviise.
Elektripaigaldised tuleb meie TN-C-S süsteemis kahtlemata kohapeal maandada, kuid kõige väiksema "maandustakistusega" on tegelikult PEN (vanas tähenduses 0-juht).

Kui maandustakistus võib ka suurem olla, aga puutepinge hoidmiseks alla 50V, ei piisa 30 oomist ammugi... Nagu vasturääkivused. Siiani olen näinud paberitel, et maanduspaigaldise maandustakistus 10 oomi, 30 oomi või "mitte üle 30 oomi".

[vanemleitnant]

Vs: Veel kord juttu kodutehnika maandamisest!

Siiani olen näinud paberitel, et maanduspaigaldise maandustakistus 10 oomi, 30 oomi või "mitte üle 30 oomi".

4 oomi vist oli norm, 20 amprise rikkega annaks see siis 80 volti

Siin on juba näha arvutusi.
Tegelikult 30 oomi on päris mõistlik, nii ehitusmaksumuse, kui elektri ohutuse poolest. 10 oomi on nõutud piksekaitse standardis.

[erku]

Vs: Veel kord juttu kodutehnika maandamisest!

Kui jutt juba piksele läks siis...
Meenub saade telest, kus demostreeris pikse olemust ja näitas kuidas see laksab sõiduautosse ja mis tunne on autos istudes; sihuke mõnus, karvad turris.
Aga, kui on majal plekk katus ja maaga otseühendus puudub ning vihmaveerennid on ka ütleme samal kõrgusel maapinnast, nagu auto põhigi, ca 20cm. Mis siis saab; kas siis laksab sisse see 1000 megavolti, kahesendine juga, 20 000 kraadise sisetembiga või ei? Ok, laksab ja põrutab maasse kus on nagu kogemata ka hoone kaitsemaandus. Mis edasi...

[A.R.]

Vs: Veel kord juttu kodutehnika maandamisest!

kõige väiksema "maandustakistusega" on tegelikult PEN (vanas tähenduses 0-juht).

Kui see katkeb, on lood natuke pahad. Sellest "kohalikust maast" pole suurt kasu.
Kunagi tuli selles olukorras toidu keetmiseks kasutada kahte samasuurt pliiti kahe faasi vahel.

Aga kas selle "kaitse" jaoks ei sobiks selline lahendus:
Võtame transistori.
Teeme "väikese maa" = varras keldris. Võib olla üsna kõrgeoomiline. Ühendame emitterisse.
Baasi see kollaroheline kaitse. Zeneriga võib lävet tõsta.
Ja kui siis transistor avaneb, laseme tal juhtida lekkevoolu kaitse juurest 10 mA meie väikesesse maasse.
Mingi lühike pulss võib tulla, aga faasid kaovad.

Kui nüüd naaber seda KollaRohet pingestas, siis peaks ka viies kontaktipaar olema et ka see ahel katkestada.

Kuskil elektrimeeste raamatus oli öeldud et sellised asjad on olemas. Aga täpsemalt seal ei räägitud.
Aga elektroonika peaks ju nii käima? Üldplaanis.

[A.R.]

Vs: Veel kord juttu kodutehnika maandamisest!

Kui jutt juba piksele läks siis...
Meenub saade telest, kus demostreeris pikse olemust ja näitas kuidas see laksab sõiduautosse ja mis tunne on autos istudes; sihuke mõnus, karvad turris.

Münhenis on Saksa Muuseum, selline tehnikamuuseum ja seal on üks demo, kus mees on võrkpuuris ja sinna lööb generaatorist sisse ca 5 m pikune säde. Mees ei teinud teist nägugi. Teoreetiliselt metallkera sees välja pole.
Ainult, kas auto on piisavalt metallkera?

Igal aastal on TÜ füüsikapäevadel demo, kus pikkade juustega näitsik generaatorist staatiliselt pingestatakse ja
kus siis tal kõik juuksed igase suunda laiali lähevad.

Kunagi oli juhus enne äikest näha pikse sisselööki. Kuskilt 10 m pealt ja silmad just õiges suunas.
5 korruseline maja, ülalt alla tuli metallredel. Selle all oli metallluuk, keldrisse. Seal oli nii 1 m vahet.
Sinna vahesse lõi valgussamba. All hargnes veel paari harusse. Ilus pilt oli.
Vaadata.

[vanemleitnant]

Vs: Veel kord juttu kodutehnika maandamisest!

Kui see katkeb, on lood natuke pahad...

Millest on pärit see paaniline nulli (PENi) katkemise kartus? Tänapäeval isegi maakohtades valdav osa õhuliine AMKA-kaabliga, rääkimata linnadest. Ise elan Tallinna külje all Muugal (Maardu linn), mõni aasta tagasi vahetas EE vanad traadid KÕIK uuteks AMKA õhuliinideks.

[A.R.]

Vs: Veel kord juttu kodutehnika maandamisest!

Millest on pärit see paaniline nulli (PENi) katkemise kartus?
mõni aasta tagasi vahetas EE vanad traadid KÕIK uuteks AMKA õhuliinideks.

See on ju kena kui VAHETAS. Mina vedasin 30 aastat tagasi omale maaaluse liini ainsa kaabliga mida saada oli ja see oli selline 4 soonene jäme alumiinium. Sai pandud veel kahe raudtoru jupi sisse.
Ja siis ühel kevadel oli see null kadunud. Ju läks vesi torusse ja kiskus soone katki.
Too suvi saigi siis kahe faasi vahel elatud. Järgmisel aastal vahetaSIN kaabli välja.
Selles vanas nägid maa ja ühe faasi sooned välja nagu teritatud pliiatsid. Ju seal oli elektrolüüs toimunud.

Nüüd vahetasid EE poisid ära ka mädanenud posti ja kõik paistab kena olevat.
***
Seda, kuidas ekskavaator kaevab katki maaaluse kaabli õnnestus ka kunagi näha.
Kas seal soon puruneb või mitte on õnne asi.

Aga selle pingekaitse taga on elektrooniku loogika.
Maja juures ühendatakse null ja maa kokku. Olevat selline käsk ja komme. Kena, olgu nii.

Vaatame nüüd elektriahelat.
Faas tuleb sisse, läbib lekkevoolukaitse, läbib tarbija, läheb kõik tagasi läbi lekkevoolkaitse.
Kaitse ei rakendu, voolud on sama suured.
Jõuab vool tagasi maanduse ja nulli kokkupuutepunkti.

Niii, NULL on katkenud!!!!

Vool suundub maasse, maandustakistusel tekib pingelang.
Selle maanduse otsa küljes on ka "maandusjuhe".
Ja pinge tuleb pikki seda kolla-rohelist tagasi seadmete juurde ja pingestab kõik korpused.

Kaitsmise asemel saime pinge all pinnad.
Kui on tehtud potentsiaalide ühtlustamine, siis elab selle üle.
Aga meenutame santehnikute lärmi et kes see kaabakas ühendas vee torud ja
maanduse kokku ja nüüd sain mina siin peaaegu surma.

[vanemleitnant]

Vs: Veel kord juttu kodutehnika maandamisest!

Maja juures ühendatakse null ja maa kokku.

Siit see valearusaam pihta hakkabki. Mitte ei ühendata kokku, vaid LAHUTATAKSE neutraaliks (nulliks) ja kaitsejuhiks (nn. kaitsemaaks). Kas kaitsejuht (uuemas tähistuses PE) on üldse kohapeal maandatud ja millise takistusega ei oma sealjuures tähtsust.

[A.R.]

Vs: Veel kord juttu kodutehnika maandamisest!

Siit see valearusaam pihta hakkabki. Mitte ei ühendata kokku, vaid LAHUTATAKSE neutraaliks (nulliks) ja kaitsejuhiks (nn. kaitsemaaks). Kas kaitsejuht (uuemas tähistuses PE) on üldse kohapeal maandatud ja millise takistusega ei oma sealjuures tähtsust.

Ja kui nüüd see LAHUTATATUD neutraal (null) kuskil oma teel alajaama poole katkeb
siis mis potentsiaali all on riistade korpused?

Seal maja nurga juures on maasse taotud varras ja sinna on mutri alla kinnitatud:
majast tulev sinine juhe,
majast tulev kollaroheline juhe ja
üks posti otsast tulev juhe.

Võibolla see on tõesti lahutamine?

***
Kui seal nüüd maandust pole ja lati takistus on kah lõpmatu siis
kas see PE on pee mõttes.
Et elekter on varsti pees. Otseses tähenduses.

[vanemleitnant]

Vs: Veel kord juttu kodutehnika maandamisest!

siis mis potentsiaali all on riistade korpused?.

Meil peab olema tehtud korralik potentsiaaliühtlustus. Siis oleme nagu linnukesed traadi peal.

Kui seal nüüd maandust pole ja lati takistus on kah lõpmatu.

TN-C-S süsteem ongi selline. Eelduseks muidugi, et kõik juhid terved. Soomes näiteks uutes elamurajoonides juba alajaamast alates TN-S st. 5 juhet. Mille katkemist siis tuleb karta?

Teema algatajale - arvuti korpust läbi akna juhtmega maa sisse pistetud varda külge ühendada ei ole hea mõte.

[A.R.]

Vs: Veel kord juttu kodutehnika maandamisest!

Meil peab olema tehtud korralik potentsiaaliühtlustus. Siis oleme nagu linnukesed traadi peal.

Peab
Baskin on Sinu naljade kõrval lausa poisike.

Esines meil FI-s EE kõrge ametnik ja rääkis miks on vaja et meil kõigil oleks el. ohutuse tunnistus.
PÕHJUS:
Muidu ei saa võtta allkirja et me teame. Ja kui allkirja ei ole ja midagi juhtub, siis ülemused vastutavad.
Kodus võivat igaüks panna omale traadid ümber käte ja pista need elektrivõrku.

Täpselt nii rääkiski. Kuskil 50 inimest oli kuulamas.

TN-C-S süsteem ongi selline. Eelduseks muidugi, et kõik juhid terved. Soomes näiteks uutes elamurajoonides juba alajaamast alates TN-S st. 5 juhet. Mille katkemist siis tuleb karta?

Kui Soomes on viis traati siis pole MEIL, SIIN, ju midagi karta.
Ainult kuidas nad need teised otsad seal ühendavad? Ja mida korjab peale see pee induktiivsus?

Kunagi oli meil eksperimendis signaalis mingi suur müra. Uurisime et milles on asi. Lõpuks tuli välja et ostsillograaf püüdis ja näitas 2 km kauguse TV saaja signaali. Seda läbi ühekordse varjestussuka. Tuli teha ISE mitmekordse varjestusega kaabel ja korralikult maandada. FI kohalik maandustakistus oli 5 oomi. Paberite järgi.

Teema algatajale - arvuti korpust läbi akna juhtmega maa sisse pistetud varda külge ühendada ei ole hea mõte.

Kui tahame teada mis solk meil neid traate pidi tuleb siis tuleks selle, kohaliku varda, suhtes mõõta.
Siis näeme ära meie "linnukeste" potentsiaali.

[Pläsku]

Vs: Veel kord juttu kodutehnika maandamisest!

No mina küll ei hüppaks rõõmust, et nüüd on kõik korras ja ohutu, kui on viis juhet ja need maandused või mis iganes on alles alajaamas kokku viidud ja siis maandatud, aga tarbija juures maandatud ei ole.. Sain kunagi praktilise koolituse sellega kätte, särakat ei saanud, aga meelde jäi küll. Nimelt oli neljasooneline alumiinium kaabel, vist veidi vähem kui 50m. Ei mäleta, kas oli see kaabel sooned ühte värvi või mõõtu, aga hakkasin tavalise kruvikeerajast indikaatoriga mõõtma, mis miskit on. Faasid näitavad, null ka, aga heledus veidi väiksem. Mõtlesin, et null katki, lambiga mõõtes kõik korras. Järelikult selles mõõtepunktis oli nullil maa suhtes mingi arvestatav potentsiaal. Kui nüüd on kilomeeter kaablit, olgu vask või mis tahes, mis siis? Sai kunagi sigalas põrsastele elektrisoojendusi terastrossi külge traadiga riputatud. Sigala pikkus umbes 50m, tross kilbiruumis nulliga kokku viidud, teine ots tõmbitsaga seina küljes,aga vist maandatud vaevalt oli. Soojenduste liin faas-null-maandus, sellel pikkusel mitu erinevat gruppi. Liini lõpu poole riputustraadi ja trossi vahel igasugustest uitvooludest tingitud säde mis sugune. Tester küll mingit erilist pinget ei näidanud, ju siis voolutugevus oli nii väike, et tester koormas liiga ära, aga traadi ja trossi vahel oli ikka mõnus säde.

[mikumaku]

Vs: Veel kord juttu kodutehnika maandamisest!

Natuke küll OT, aga endalgi Pläskuga sarnane kogemus. Oli objektil alajaam. Sealt kaks kaablit, vast 60-70 m, kõrvalasuvasse hoonesse. Tõsised jämedad, 4 soont, alumiinium. Trosside küljes, vast pool meetrit vahet. Sai kunagi maja toita kas ühest või teisest trafost. Suured rubilnikud mõlemas otsas. Kuna üks neist kaablitest polnud ammu kasutuses, oli vigastatud ka, öeldi, võta maha ja likvideeri ära . Veendusin ise, et mõlemas otsas lülitid lahti ja saagisin kohe ka rauasaega mõlemad otsad lahti, et ikka kindel oleks. Hakkan teda trossi küljest vabastama. Läheb käsi vastu saetud otsa, saan surakat. No ei saa olla, mõtlen. Lähen alajaama, vaatan, ikka õige kaabli olen läbi saaginud. Torkan seal korra teise lahtise kaabliotsa vastu rauda (see ei olnud maandus) ja sädemed lendavad. Sellised väiksed, aga siiski sädemed. No lasin kogu kaabli maha ja keerasin rulli ja siis sealt enam särtsu ei saanud, peaaegu mõtlesin, et paneks kodus lambi külge, oleks natuke perpetum mobile või nii...
Nii et euronormid ja -ohutus on hea asi küll, aga elektrimaailm on palju huvitavam ja mitmekesisem kui kaasaegne LCD-tablooga mõõduaparaat näidata oskab.

[Pläsku]

Vs: Veel kord juttu kodutehnika maandamisest!

Meil peab olema tehtud korralik potentsiaaliühtlustus. Siis oleme nagu linnukesed traadi peal.

Täpselt! Nagu ka need varesed, kes mastide all maas on olnud.
Maa ei tea neid euronõudeid ja ei huvita ka, aga ma näen, mis minu ümber toimub ja mis tähendab, kui kohapeal maa suhtes potentsiaale ei ühtlustata. Kõik võib hea ja õige olla kakskümmend sammu alajaamast, aga kilomeeter või rohkem, mis siis saab? On mul siin ukse ees nuhtluseks selline õppevahend, nagu 330kV kõrgepinge liin. Ehitus selline, et nurgamastid on 100% metall, vahekaugus ca 4km, vahepealsed raudbetoon. Piksekaitseks on kaks juhet. Nurgamastides piksekaitse on kinnitatud otse masti külge. Vahepealsetes mastides kinnitatud taldrikisolaatoritega ja otsene maandus puudub, on ainult umbes 3-5cm sädevahemik. Nüüd sõltumata ilmast, kellaajast ja aastaajast või tekkida sinna sädevahemikku kaarleek, enamasti küll tiheda lumesaju või ka vihma korral. See võib korraga olla mitme masti otsas, aga ka nii, et ainult ühe otsas. On ka sedasi, et algul on ühe otsas, siis teise otsas, nii võib see üks lahendus post korraga ühest otsast teise rännata. Vahel on ka nii, et kaks masti sädelevad, üks nende vahel ei sädele. Mastide vahekaugus 300-400 meetrit. Sädeme kestus kuskil lühikesest särtsust kümnekonna sekundini, olemuselt nagu elektrikeevitus. Arvata võib, et voolutugevus mitukümmend amprit ja rohkem, pinge vähemalt mitukümmend kilovolti. Muidugi effekti annab see, et mastidel korralik maandus, aga ikkagi.

[erku]

Vs: Veel kord juttu kodutehnika maandamisest!

Teema algusesse tagasi minnes..
Võtsin ühe suvalise arvuti toiteploki mis laiali ja juppideks mõeldud; Star Tronic MODEL:ST-400CPBA.
Võrgupool ees on filterlüli (konded, trossel, kaitse ja varistorid), siis läheb juhtmestik toiteplaadile..
Nüüd tulevad tühjad kohad, juppe pole pandud, aga silma jääb kohe et üks jublakas on ka võimalik panna võrguotsa ja maanduskruvi klemmi vahele, tingmärk see "napakas"
Siis vaadates edasi, läheb asi läbi alaldi ja siis tulevad need nö "võrgulüüdid" ja nagu kiuste on veel üks "napakas" tingmärk seal lüüdi (-) otsa ja maaklemmi vahel ja seal on ka jupp peal, umbes selline (välimuse ja margi järgi, tootja vist on teine):

Välimus ja värv ja... oleks nagu varistor.
Ühesõnaga, midaiganes; fakt on et osadel on varistorside võrgu poolt maanduse suhtes ja osadel on kondensaatorid seal ja mõnel on mõlemad, oleneb tootjast ja isendist. Veel on ka nõrkvoolu poolel otseside varje poolega.
Ehk tegelikult peaks sellised toiteplokid ikkagi maandatud saama, tervise huvides kohe kindlasti.
Kui pole korralikku maandust majas või ei saa kohe äkki välja seda ehitada ja teema algatajal tõepoolest läheb korralik juhe õue maanduseks ja korralikud vardad on ka seal, midagi ei roosteta lahti ühendusest ja tagatud on ka et kui mats läbi käib, siis keegi ei passi seal parasjagu ehk pissita koera sinna, siis on ju kõik korras. Läbilöök korpusesse, vool jookseb lekkevoolu kaitsmest mööda, see reageerib ja lülitab Narva põlevkivijaama takka ära; lihtne; vähemasti peaks toimima.