Keegi Arduino'ga ka tegeleb?

[Pläsku]

Vs: Keegi Arduino'ga ka tegeleb?

Ei tohiks nagu juhtuda midagi. Patarei sees on ta ju keemiliselt aktiivses keskkonnas. Kanalisatsiooni pumbajaamades olid kaevudes solgi niivoo anduriteks minu meelest suured söepulgad traadi otsas ja erilisi probleeme polnud.

[insippo]

Vs: Keegi Arduino'ga ka tegeleb?

Pilt : http://imageshack.us/f/823/kasvuhooneniiskusbb.jpg/

Kood : http://pastebin.com/ig9iRg7S


Olen ma õigel teel ?Naelad potis- led põleb. Võtan välja kustub.Ei saa aru miks vastupidi.

Töötab. Vahetasin high ja low ära koodis
See selleks. Valem % arvutamiseks peaks olema : Koguprotsent = ((moisture*100)/900); // soil moister %s see 900 on tegelt maksimaalne value, mis mul oli kui panin anduri üleni vette, aga eks seda tuleks kalibreerida enda vajaduste jaoks.Nüüd siis praktilise koha pealt,et kui naelad on maapinnale ligidal ja arduino lülitab pumba tööle siis saavad andurid kohe marjaks ja kastmine lõpeb,et siis peaks andurid peitma sügavamale mulda.Minu arvamus on selline.
Mismoodi aga saaks selle kuvada ka LCD-l ?

[6p45s]

Vs: Keegi Arduino'ga ka tegeleb?

Viide mulla niiskuse muutuse ja anduri reageerimise vahel põhjustab ilmselt uputuse. Parem lahendus oleks intervalliga kastmine ehk kui andur näitab kuiva, siis kastab 20 sekundit, ootab näit. 3 minutit ning mõõdab uuesti ja vajadusel kastab veel üks või mitu korda.

[insippo]

Vs: Keegi Arduino'ga ka tegeleb?

Ei teki uputust kui on eelnevalt regullitud paika niiskuse näit millal kastma hakkab ja andurite asukoht on ka mitte otse kastmistoru all aga eks tahab testimist.Ootan millal draakonipuu kuivab väheke,et saaks testida.Naelad on ühelpool poti äärt ja plaan valada vett teiseltpoolt vaikselt.
Huvitav kas saaks 16x2 lcd ja eth kilbi ning ds18b20 korraga tööle panna koos niiskusega ?

[matukaz]

Vs: Keegi Arduino'ga ka tegeleb?

to matukaz : #include <math.h> : kas see peab ka kuskil olema?

Kusjuures seda ei peagi olema koodis, sest seda ei kasutata preagu, ju siis kunagi jäi katsetuse käigus sisse.

to 6p45s, selle viite võid väiksemaks ka teha.


Tegelikult peaks seda pumba koodi veidi täiendama, sest preagune koodiga on see probleem, et mis juhtub siis kui üht äkki vett ei ole, siis pump jääbki sisse.
Aga mul ei tule ühtegi head ideed preagu, kuidas seda teha, ei ole ka aega ennem nädalavahetust sellega tegeleda ka.

Ah, jaa, eks neid asju (ethernet, lcd,temp) saab ikka tööle, tuleb veidi katsetada.

[insippo]

Vs: Keegi Arduino'ga ka tegeleb?

Pumpa võib tööle panna 20 sek ja siis kui niiskuse % ei tõuse miski minuti jooksul siis ei lähe enam käima.

[insippo]

Vs: Keegi Arduino'ga ka tegeleb?

Kas arduino võiks juhtida suuremat voolu tarbijat läbi türistori, näiteks vee pumpa ?

[denry12]

Vs: Keegi Arduino'ga ka tegeleb?

Aga miks mitte?
Veidi mõtteainet: http://discolitez.com/files/images/triaccircuit.gif
Induktiivse koormusega (mootor) mina kasutaks pigem releed ja jätaks türistorid/sümistorid lampidele.

[insippo]

Vs: Keegi Arduino'ga ka tegeleb?

Milline relee osta pumba juhtimiseks? Pump on 750W.Oomipood on ligidal.Olen netist otsinud kasvuhoone luugi avanemist vastavalt temperatuurile aga ei ole leidnud.

[denry12]

Vs: Keegi Arduino'ga ka tegeleb?

230V, 4A oleks üpris minimaalne (I=P/U, ehk siis I=750/230). Voolu võib alati rohkem kannatada.
See on juba sobiv, 5V pingega tüürimine teeb asja mugavaks, aga Arduinole ei pruugi meeldida 40mA voolutarve. Võib-olla on parem hankida mõni 12V relee (nt. see) ja seda juhtida mõne transistoriga. (vihje)

Temperatuuri peale akende avamise-sulgemise kõige algelisemat lahendust võid otsida siit. Aga, et jutt teemast mööda ei läheks, siis soovitan googeldada "Arduino thermostat" ja ehk hakkab arenema.

Edu.

[insippo]

Vs: Keegi Arduino'ga ka tegeleb?

Mul on selliseid releesid. Kas sobiks ? 5V on hea sest siis ei pea voolu veel alaldama millegi muuga.Transistoriga peab nii,ehk naa juhtima.Mul midagi on ka neile releedele olemas

[denry12]

Vs: Keegi Arduino'ga ka tegeleb?

Vajutades lehel "tehnilised andmed", on näha, et Contact Current Rating - 3A, Contact Current Max - 5A ja Contact Voltage AC - 250V.
Arvutuste järgi tuleb vool 3.2A kanti, seega ta pole parim, aga kindlasti ta toimib.
Kui sul pole kindlalt vahelduvvoolul teada kumb on faas, kumb neutraal, soovitaksin panna 2 releed või mõne teise relee, millel on kaks kontaktipaari - mõlemad sooned releest läbi jooksma. See aitab ka ühele releele langevat koormust vähendada.

[insippo]

Vs: Keegi Arduino'ga ka tegeleb?

Ma panen neid siis 2 tükki.Muidu jäävad vedelema.Tegelikult sati panni aktuaator tahab saada 24-36V.Äkki oleks parem mõelda releesid mis töötavad 24v pealt?Sati panni aktuaatoriga on see teema,et vaja mootoril pooluseid ümber lülitada.Kas kuidagi ühe releega ei saaks ?
Transistor on 2N3904BU ja dioodid on 1N4004.Ei leia enam pilti kuis need releega koos olid.
Leidsin pildi ja sain tööle relee.http://www.rentron.com/images/rely-drv.gif

[insippo]

Vs: Keegi Arduino'ga ka tegeleb?

Nende väikeste releedega see teema ,et käivitusvool on ikkagi suur ja kardan,et see väike relee põleb maha.Prototüüp täitsa töötab.Ainuke asi mis häirib on see,et kui luuk avaneb või sulgub siis programm seisab selle aja.Kuidas teha nii,et kui luuk on nüüd lahti või kinni läinud siis ta enam releesid ei klõpsutaks.Temperatuur, ütleme on 30 kraadi sees ja luuk läheb lahti.Päike paistab ja ikka on 30 kraadi.Arduino saab sellest aru,et luuk tuleb avada ja relee lülitub jälle kuigi luuk on lahti.Mootor ei käivitu sest lõpulüliti ei lase seda teha.Hetkel on see probleem nr.1

[kalvis]

Vs: Keegi Arduino'ga ka tegeleb?

Abikontaktidega blokid releele käivitusimpulsi ära. Kasutad kas relee endi omi või siis teekonnalüliti omi.