Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Piksekaitse

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #46
    Vs: Piksekaitse

    ZnO varistor: https://et.wikipedia.org/wiki/Varistor

    Antud V10 compact kaitseseade on 3+1 TN või siis TT lülitusega. (Mingis õhtul vaadatud allikas oli lülituse tüüp valesti märgitud või oli skeem mingi teise margi oma?)

    S.t., et tal on sees 3 varistori ja 1 sädevahemik. 3 varistori on ühendatud läbi kuni 63A sulavkaitsmete või automaadi paralleelselt 3f tarbijatega. N ja PE vahel on sädevahemik. Varistoridega on järjestikku normaalselt suletud kontaktid, millised katkestatakse termilise ülekoormuse korral. Varistoride rakenduspinge peab olema nominaalpingest efektiivväärtusega 230V kõrgem – tüüpiline on 230VACX1,41V= ca 320-330VDC.
    255VAC (amplituud üle 360V) pinge juures kasvab varistoride vool märgatavalt. Pinge kasvades suureneb varistore läbiv vool järsult kuni valitud kaitsme rakendumiseni. Lühiajaliselt (8/20µs - 100% ja 50%) kannatab V10 compact 3X20kA voolu, siis on pinge varistoridel kuni 1100V. Varistoride reageerimisaeg on nanosekundites. Lühikese impulsi ajal ei rakendu ees olev sulavkaitse või automaat – rakendusaeg sõltub nagu ikka valitud tüübist.
    Kuna varistoridega pole järjestikku sädevahemikku, siis töötavad need ka pinge aeglasema kasvu korral. Seda ülepingest tekkinud varistori + tarbijate voolu piirab ees olev kaitse või rakendub ülekuumenemisel termokontakt.

    Mõnel teisel tüübil on varistoridega järjestikku sädevahemikud, siis on olukord teine.

    Korra olen V10 Compact 255 rakendumise tagajärge näinud, kui alajaama poolt tuli mingi ülepinge impulss? Ilm oli ilus ja äikest polnud. Tulemuseks oli see, et majakilbis lõi välja 20A automaadi ja mõõtekilbis 32A automaadi. Ükski seade rikki ei läinud. Mul on toas lisaks elektroonika ees varistoridel 255V ühefaasilised ülepingekaitsed.

    Rohkem kui 100 aasta jooksul pole äike lähedalasuvatesse väga kõrgetesse ja vanadesse puudesse löönud. Põhiprobleemid on olnud madalpingega, põhiliselt keskmise ja suurema tuulega või siis hooldamata korduvalt pikalikukkunud liinipostidega või pingutamata liinidega. Oma osa on andnud ka pädevusega elektrikud, kes vahetasid näiteks õhuliini vahetusel 2 korda faaside järjestust. Ja alajaamades puudub millegipärast nõutud alapinge kaitse. EL nõuete kohaselt võib alla 207V pinge olla max 1min.
    viimati muutis kasutaja Svago; 30 m 2019, 21:04.

    Comment


      #47
      Küsiks värsket infot.
      Mul vist lõi äike telefoniliini äiksekaitse läbi, internet ei tahtnud enam eriti hästi töötada, võtsin vahelt ära hakkas tööle.
      testin millalgi veel, kas tagasi panek paneb jälle interneti jamama.

      Igatahes, kas keegi teab, kas neil kaitsmetel on mingit vahet, millise ma uue ostan?
      Meeldiks eraldi ainult telefoniliini oma, ilmselt ostan nüüd mingi asemele.

      Kui keegi teab võib soovitada ka mõnda vooluvõrgu oma, eraldi seadmena siis, mõtlen ja vaatan, mida ja kas ostan.

      Praegu panin vana upsi järele ja voolujuhtme järgi, et oleks kuhu maandada vajadusel, ups sisse ei lülitu, ei plaaninud lülitada ka, akut ka ilmselt sees pole, aga eeldan, et kaitse töötab ehk ikka.

      Võtsin upsi seest telefoniliinikaitsme välja, mida siinsed sellest arvavad, on sellest kasu?

      Panin pildi üles ka kaitsmest, mille läbi lõi, kust nüüd halvasti läbi käib, see erinev piklik kaitse on see.
      Lisatud failid
      viimati muutis kasutaja klemmikas; 24 m 2024, 22:43.

      Comment


        #48
        Esmalt postitatud klemmikas poolt Vaata postitust
        Võtsin upsi seest telefoniliinikaitsme välja, mida siinsed sellest arvavad, on sellest kasu?
        Eks ta midagi ikka aitab. Mul oli takistitest sumblüli liinil vahel, õnnestus ka sealt suits välja saada.

        Comment


          #49
          Mul on mitmeid upse veel, kust neid võtta saan.
          Kui upside omad kõlbavad, siis ei pea ostma ehk hakkama uut, on ka mõte panna kaks tükki sama kaabli vahele.
          Täna järgmisel päeval läks siis järgmine kaitse äiksest läbi, ehk siis upsi sees olev.
          Nüüd panin kolmanda kaitsme, mille olin ühe upsi seest välja võtnud, millest siin ka pilt on.
          viimati muutis kasutaja klemmikas; 25 m 2024, 22:44.

          Comment


            #50
            Liigpingekaitse peab olema koordineeritud, st maja sisestusel (üleminek liigpingetsoonist LPZ 0 tsooni LPZ 1) piirikud tüüp T1 edasi kibis T2 ja tundlike seadmete ees T3.

            Comment


              #51
              Tegemist on vana majaga, kus selliseid asju kilbis ei ole ja panin telefoniliini ette ise ühe, nüüd siis juba kolmanda.

              Comment


                #52
                Kas süüteküünal on kasutatav piksekaitsena ?
                Võiks nagu olla
                http://hparchive.com/
                https://worldradiohistory.com/index.htm

                Comment


                  #53
                  See kaitse tundub ehituselt üsna lihtne.
                  Kas keegi oskab pakkuda piltide järgi, mis jupid seal võiks läbi olla ja saaksin ma seda ehk remontida?
                  Või saaksin ma ehk isegi ise sellise kaitsme ehitada korraliku?

                  Nagu ma aru saan on seal dioodid, siis mingid transistoride moodi jupid ja siis mingid kollased, kui rääkida APC kaitsest. Selle puhul ma kahtlustan, et mõni kollane jupp on ehk läbi?

                  Comment


                    #54
                    Esmalt postitatud Starfish poolt Vaata postitust
                    Kas süüteküünal on kasutatav piksekaitsena ?
                    Võiks nagu olla
                    Sädevahemikke kasutatakse liigpinge kaitseks küll, ka seeriatoodangul kohtab neid aegajalt.
                    Lihtsa sädemiku puhul õhu läbilöögipinge/vahe jämedalt 1kV = 1mm. Vähemalt nii on meelde jäänud.
                    Wikipedia teab teistsugust numbrit:

                    Ei teagi, kumb see nüüd õige on.
                    Tööstuslikud on ka olemas, seal on elektroodid ilmselt mingis kontrollitud keskkonnas (mingi gaas ilmselt).
                    Näiteks:

                    Comment


                      #55
                      Kas süüteküünla kaitse põhimõte on see, et piisava ülepinge korral lööb ta sealt üle maasse?

                      Comment


                        #56
                        Jah.

                        Comment


                          #57
                          Ühel pildil on mul tuksis äikesekaitse, kas keegi oskab aimata, mis jupid seal võisid minna ja kas neid on odavalt võtta kuskilt?
                          Samuti tundub nii lihtne, kas kannataks ise ehitada seda kaitset nullist?

                          Comment


                            #58
                            Ei tohiks raketiteadus olla, joonista plaadi pealt skeem maha, juppidele nimed külge ja tirazeeri.
                            Need mis piltidel, on tõenäoliselt parandatavad. Multimeeter ja jootekolb on abiks. Esimesel kontrolliks kaitsmeid esmalt.

                            Comment


                              #59
                              Tuksis on see, millel on kollased jupid peal, see piklik.

                              Kas keegi viitsiks rääkida lähemalt, mis jupid seal kaitsme peal üldse on ja kuidas need toimivad.

                              Comment


                                #60
                                süüteküünla asemel võiks kasutada varistori

                                Comment

                                Working...
                                X