Piksekaitse

[olavsu1]

Vs: piksekaitse

ühes teises foorumis kiideti seda: https://www.thomann.de/intl/ee/furman_m10x_e.htm

otsese pikse eest vist ei kaitse aga igasugused muud häired, mis tingitud pikselöögist kilomeetri taha, võtab maha.

[A.S.]

Vs: piksekaitse

Mõtlesin, et paneks ruuterile ette.

Kui sul optika tuleb majja, siis vast isegi on mõtet. Vase korral pole vahet, laks tuleb enamasti ikka telefoniliini pidi, see on tavaliselt (kümneid) kordi pikem elektriliinist.

Kas võiks olla mingit kasu, kui panna selliseid mitu tükki järjest?

Teoreetiliselt ehk mingil määral isegi kasu on, reaalselt suure tõenäosusega siiski mitte.

[klemmikas]

Vs: piksekaitse

Optilist kaablit majja ei tule, küll, aga on hekel telefoniliini ette pandud võrgukaitse.
Telefoniliin tuleb ma aa alt, kuigi paaril külaelanikul on ka õhus, elektrikaabel tuleb õhust alates trafopunktist mingi 100-150m ja ülejäänud maa on kõrgepingeliin maa sees.

[Pläsku]

Vs: piksekaitse

See maa-alt tulev telefoniliin vist ei tähenda midagi, eriti, kui veel pikk on. Üks tuttav kunagi kurtis, et äike rikkus ruuteri, elektrivõrgust oli lahti ühendatud, aga telefoniliin oli ühendatud. Ei tähendanud midagi, et kogupikkuses maakaabel. Muidugi tal seda mitu kilomeetrit.

[klemmikas]

Vs: Piksekaitse

Maakaabli pikkus on maksimaalselt km, pigem pakuksin vähem.
Kuid üks ruuter meil tõesti tuksi läks, ei võta enam dsl-ga ühendust, võis vabalt tulla telefoniliini pidi jah.
Samas ruutereid läks tuksi siinkandis, ka mitme km kaugusel.

[a1]

Vs: Piksekaitse

Mul on liini otsas improviseeritd "liinipikendus" takistitest ja lahendist.
Kas tast reaalselt tolku on, ei tea garanteerida, aga paar korda olen takisteid vahetanud, seade ise oli terve.
Toite poolele soovitavalt UPS.

[rainadov]

Vs: Piksekaitse

UPS-is on toitel ees tavaliselt mõnevatised varistorid ja see ongi kogu tema katse võrgupoolel. Nendest varistoritest jäävad ehk ühendusjalad seadmesse, ülejäänu pihustatakse seadmesse laiali äikese korral!
Paarikümneaastased kogemused. 1)Oli äike ~paarkümmend kilomeetrit radarist ja radari muunduritega toiteplokid läksid Looja karja! Muundurite jõutransid (väljakad) olid küpsed. Said vahetatud ja toiteplokid said toimima.Paar kuud enne seda olid võrgufiidritele paigaldatud, kallid, tööstuslikud liigvoolu ja liigülepinge kaitsmed. Need ei kaitsenud tuhkagi, aga jäid terveks!
2) Raadijaamas, kus 50kW saatjad olid lampidel, antenn ~200m kõrgusel, antenni lõpetas ülalpool 20 meetrine maandusvarras, ei juhtunud sellist asja kunagi, et midagi oleks maha põlenud äikesest! Äikese ajal plaksus sinna pidevalt nii antenni kui ka maandusvardasse lahendusi äikesest, saatja oli natuke, mõneks sekundiks nördinud äikese häbematusest teda häirida ja ... töötas edasi. Öise äikese ajal oli mastis toimuvat kena vaadata. Välk tabas masti ja masti tõmmitsate kaudu, üle portselanisolaatorite toimus enamuses äikeselahenduse maandamine ja lahenduse ülehüpe tõmmitsate isolaatorist, oli kaugele näha Antenni fiidril olid saatja kaitseks pidevalt ka vaakumülepingelahendid (50kV ja paarsada amprit vastu) maad = maandusega ühendatud. Antennis endas oli aga saatja töötamise ajal pidevalt 25-30kV kõrgsageduspinge. 3) Ühte hoonesse tulid telefonipaarid osaliselt mööda õhuliine, edasi maaalune kaabel mille ees olid üleminekul kaablisse vilgukivi isolaatoriga kõrgepinge-ülepinge kaitsmed.Ükskord maaalune õlikaabel telefonipaaridega ... andis otsad. Kaabli keerupaarid olid kokku saanud-sulanud! Kaabel läks vahetamisele. Maa seest väljavõtmisel oli näha äikese jõudu, kus ~iga meetri järel oli kaabli kestas näpuotsasuurune, 2cm läbimõõduga auk. Millistest muidugi jooksis vesi kaablisse, loomulikult oli kaabel küps kogu paarikümne kilomeetri ulatuses ja tuligi asendada! Äikesel, aurul, elektril on hirmus jõud, aga selle ületab üldjuhul lihtlabane inimlik rumalus! Seda kinnitas ka mõni aeg tagasi foorumlane"A.S." Seda on korduvalt nähtud! Kui asi püütakse teha nii lollikindel, et seda pole võimalik maha põletada, siis alati leidub keegi või miski, mis-kes sellega siiski hakkama saab. Olen näinud seadmeid, millel on 8-10 erinevat kaitseahelat toites, kõige (ülepinge, lühis, ülevool, temperatuurisõltuvus jne. erinevatest kohtadest) seadme kaitseks, riknemise vastu, aga samas need toiteahelad põlesid "loomkatsel" testipingis lahtise leegiga! Seega erandid kinnitavad reeglit mahapõlemisejõudude kohta!

[Svago]

Vs: Piksekaitse

Piksekaitse on jah keeruline probleem. Võta või maandustakistus. 15 aastat tagasi sai mõõdetud maandustakistust – oli 10 oomi ringis. Nüüd on põhjavesi kõvasti langenud, osa pinnasekaevusid on lausa kuivad. Eelmisel aastal oli 55 ja nüüd 60 oomi. Eks vihmade perioodil läheb väiksemaks. Mul on lisaks paepinnas ja ca 2m sügavused kraavid täidetud liivaga, mille põhja sai kunagi maanduseks hunnik rauda paigaldatud.

Samas räägitakse vaid maandustakistusest, mis peab piksekaitsel olema alla 10 oomi. Tegelikult on välk üldjuhul lühiajaline (ca 1ms) ja kõrgsageduslik (mõni MHz). Kõrgsageduse korral on määrav rohkem induktiivsus ja mahtuvus. Minu arvates on õigem paigaldada maasse vähemalt 5mm paksune tsingitud terasplaat pinnaga alates 0,25m².

Äikese korral tekib elektromagnetiline impulss, mis rikub aktiivseid elektroonikakomponente. Palju siis tänapäeval kasutatakse näiteks transidel metallkorpusi, superbeetasid - nagu militaarsetel, mis peavad taluma tuumaplahvatuse emj.

[stosoorok]

Vs: Piksekaitse

Viimased kümmekond aastat on selliseid vardaid uutele kortermajadele pandud. Pole kuulda olnud, et kellelgi oleks midagi maha põlend.

https://youtu.be/naHNhDHK4VU?t=265

[Shele]

Vs: Piksekaitse

Varraste otsad peaksid teravad olema. See annab just piksekaitsele õige töö.

[vanemleitnant]

Vs: Piksekaitse

Viimased kümmekond aastat on selliseid vardaid uutele kortermajadele pandud

Meil ühendatakse vardad ikka katuse peal.

[stosoorok]

Vs: Piksekaitse

Jah see jäi täpsustamata. Natuke veider on küll, et see laks mis tuleb juhitakse läbi maja. Meil jäme traat jookseb katuse servas plekil või rõdude/terrasside otsaplekil ja siis mööda majaseina alla.

Vabanduseks, et see oli suht esimene video mis YT pakkus, laiskus noh. See on parem näide:

[home]

Vs: Piksekaitse

Nii palju kui ma neid mõõdistanud olen, on nende takistus olnud kõvasti alla 2 oomi. Sul pole seda kusagilt võtta, ja ilma selleta on see kõik lihtsalt ilus vidin, lisaks kui ise paigaldatud, võtad ka vastutuse endale.

[ci139]

Vs: piksekaitse

?? https://www.google.com/search?q=low+...tegies+devices
→ http://www.export.legrand.com/files/...EN-Version.pdf
. . .
+? https://www.google.com/search?q=low+...&tbm=isch&sa=X
→ https://incompliancemag.com/article/...htning-surges/ (hõlmab rea seonduvaid probleeme)
. . .

[Svago]

Vs: Piksekaitse

Olen elus igasuguseid variante näinud. Vahel aitab väga lihtne lahendus ja vahel ei aita ka keeruline ja igati normidele vastav lahendus.

Maal lõi tädil äike kõrgel asuvasse antenni ja tulemuseks oli põlev TV ja maja.
Tädimees kinnitas seejärel puitmasti külge 6mm terastraadi ja otsa mattis ca 1m sügavusele. Äike lõi samasse masti veel kahel korral ja midagi hullu ei juhtunud. Ühel korral läks ainult puitmast elektrijuhi kuumusest kärssama, kuna oli otse puidule kinnitatud.

10 korteriga korrusmajal olid 2 TV antennimasti maandatud läbi 3X25mm teraslati. Kuna see latt segas niitmist, siis üks tarkpea lõikas selle läbi ja keeras otsa kahekorra ülespoole. Maast jäi ca 1m. Äike lõi masti ja tulemuseks oli vaid kahe TV riknemine.

Tean uut farmi, kus oli igati vastav kaasaegne piksekaitsesüsteem ja see ei aidanud. Sama oli ka elektri- ja soojuse koostootmisjaamas, kus äike kahjustas minu ajal kahel korral juhtarvutit ja automaatikat.