Piksekaitse

[klemmikas]

Vs: Piksekaitse

Oskab keegi aimata, kui palju näiteks toitelülis olev 12V 7Ah pliiaku võiks suuta äikest maha võtta?
Kasvõi ise õhku lendamise hinnaga.

Ma olen teoreetiliselt mõelnud, et ühel juhul saaks teha üsna äikesekindla toitmissüsteemi, praktikas muidugi võib see kallis ja ebapraktiline olla.

Kui oleks mingi süsteem kus on kaks plokki lüüte näiteks ja füüsiliselt lüliti lükkab neid kogu aeg ringi ning neid lüüdiplokke laetaks ja kasutataks kordamööda.
Ehk siis, see plokk, mida laetakse, ei ole ühenduses tarbijaga ja see plokk, kust tarbitakse, ei ole samal ajal ühenduses laadijaga, ehk siis elektrivõrguga.
Samuti saaks neil lüüdiplokkidel olle vahel erinevaid osi, mis võimaliku äikese lülitist ülelöögi puhul võimalikult palju enda peale võtaksid.

Seade lülitaks ennast näiteks, iga minuti järel ringi.

[urmas78]

Vs: Piksekaitse

Optilise kaabliga vaja toide tuua sisi peaks olema piksekindel. Kui kasvõi 1 juhe, siis seda kaudu tuleb ju ikka särakas läbi.

[Svago]

Vs: Piksekaitse

Väline ja sisene piksekaitse: https://www.blitzableiterbau-hess.de...r-blitzschutz/

[a1]

Vs: Piksekaitse

Optilise kaabliga vaja toide tuua sisi peaks olema piksekindel. Kui kasvõi 1 juhe, siis seda kaudu tuleb ju ikka särakas läbi.

Galvaaniliseks lahtisidestuseks on ammu ilma olemas trafo - mitte ühtegi juhet ei ole kahe poole vahel.

[otsija]

Vs: Piksekaitse

Äikese kaarleek käib sest trafos1tast nagu tulejütt läbi.

[vanemleitnant]

Vs: Piksekaitse

Väline ja sisene piksekaitse

Seda sisemist piksekaitset nimetatakse potentsiaaliühtlustuseks.

[Svago]

Vs: Piksekaitse

Seda sisemist piksekaitset nimetatakse potentsiaaliühtlustuseks.

Sisemine piksekaitse sisaldab lisaks potentsiaaliühtlustusele (22- siin ja 27- juhid) ka liigpinge piiriku (25) ja ülepingekaitse (39).

[Tikk]

Vs: Piksekaitse

Paluks selgitust, mis vahe on liigpingepiirikul ja ülepingekaitsmel. Kas terminoloogiline?

[Svago]

Vs: Piksekaitse

Näiteks V10-Compact 255: (tüüp 2+3)

https://obo-bettermann.com/article/display/en-wo/surge-arrestor-compact-255-v.html

Liigpinge piirik –- välgu, lülitusimpulsside eest kaitseks 1,1kV ( tüüp 2).
Ülepinge kaitse – näiteks 255V ( tüüp 3).
Tüüp 1 on alajaamas.

[A.R.]

Vs: Piksekaitse

Kunagi äikese eel olin umbes 30 m majast ja juhtusin nägema järgmist sündmust.
Maja otsaseinal oli metallredel ja selle all küttehoidla rauast luuk, vast 3x3 m.
Redeli otsa ja luugi vahe oli 1-2 meetrit ja selle vahes välgatas valgussammas, vast 10-20 cm jäme.

Kui selline "tegelane" elektrikilpi tuleb siis ega sellest vist palju järgi ei jää.
Aga eks inimene katsub vasu hakata.

[vanemleitnant]

Vs: Piksekaitse

Liigpinge piirik –- välgu, lülitusimpulsside eest kaitseks 1,1kV ( tüüp 2).
Ülepinge kaitse – näiteks 255V ( tüüp 3) Tüüp 1 on alajaamas.

Päris nii see siiski ei ole. Õige termin on liigpingepiirik kõigi kolme tüübi kohta.
See 255 V on selle piiriku maksimaalne pidev lubatud pinge Uc. 230/400 V AC võrgus on see TN juhistiku korral vähemalt 255 V kuid IT juhistikus on see 440 V.
Piiriku kaitsetase Up - kui madalale ta võimalikud liigpingeimpulsid In tugevusega vooluimpulsi läbiminekul piirab - näiteks 1,0 1,2 või 1,5 kV.
Nimilahendusvõime In - mitme kA vooluimpulsse ta peab korduvalt olema võimeline lahendama - näiteks In=10, 15, 20, 30 kA.
T1 piirikud ei ole mitte alajaamas vaid tuleb panna kõikidele kaablitele, mis sisenevad piksekaitsetsoonist 0 tsooni 1, st ka välise piksekaitsesüsteemiga varustatud hoonete peakilpidesse. T1 piiriku maksimaalset voolutaluvust näitavad Iimp ja Imax ning In. Suurus Iimp näitab,kui palju on piirik võimeline läbi laskma välgu otsesisselöögi voolu impulsi kujuga 10/350 µs. T2 ja T3 piirikute näitajad on vooluimpulsi kuju 8/20 kohta.

[Svago]

Vs: Piksekaitse

Ma lugesin saksakeelset selgitust piksekaitse töötamise kohta. Neil on eraldi mõisted piksekaitse ja ülepinge kaitse, milliste eest on vaja kaitsta.
(Blitz- und Überspannungsschutz).

https://www.phoenixcontact.com/assets/downloads_ed/global/web_dwl_promotion/52002034_DE_DE_TRABTECH_Basics_LoRes.pdf

V10 Compacti sees on pingepiirikud klass II (sädevahemikud - kasutatakse põhiliselt äikese korral). Kapseldatud sädevahemikud on L1, L2, L3 ja N vahel ja lisaks N ja PE vahel. Kaitseb ülepinge impulsside eest nii aktiivjuhtide kui ka aktiivjuhtide ja kaitsejuhi vahel. Ülelöök toimub ca 1,1kV juures ja nimivooluga kuni 10kA (8/20), koguvooluga kuni 60kA (8/20µs) koos termilise ja dünaamilise lahutusseadmega.

Nimipingega 230V ja suurima talituspingega 255V on V10 ülepinge kaitse - klass III. Kasutatakse ülepinge korral. Ülepinge kaitseks on moodulis 3 varistori, milliste rakenduspinge on 360V ja max vool 63A. Varistoride üks ots on ühendatud 3 eraldi faasiga paralleelselt ja ühised otsad N-ga. Faaside L1, L2, L3 ette käib sulavkaitse või automaat kuni vooluga 63A ja pärast seda on ülepinge kaitse, mis kaitseb tarbijaid. Selle osa pinge (255V) on täpselt määratud ja üle 255V (amplituud 360V) korral lühistatakse sisuliselt tarbijate faaside ees olev kaitse (sulav või automaat). Lühikesed ülepinge impulsid (360V) piiratakse nanosekundite jooksul varistoride poolt ja pikemaajaliste puhul rakendub kaitse. Näiteks tuleb alajaamast pikemaajaliselt üle normi pinge (230V + 10% =253V) või on ülepinge tekitatud äikese poolt.
1,1kV sädevahemike korral ei ole pingeimpulss nii täpselt määratav, kuna sõltub paljudest parameetritest. Teada on, et 1kV lööb õhus läbi ca 1mm vahemikust normaaltingimustel.

Piirik piirab lihtsalt pinge ja kaitse rakendub ülepinge korral.
Sama on ka elektroonikas – piiraja piirab ülepinge, kuid nimipinge korral jätkab tööd. Kaitse rakendub teatud aja jooksul ja edasiseks tööks on vaja see kas uuesti sisse lülitada või sulavkaitse vahetada.

P.S. Mul tuli pikaajaliselt alajaamast korduvalt madalpinge 100V ja 130V. Ühefaasiline veeautomaadi mootor läks 2 korral kärssama ja EL esimene küsimus oli, et kas kilbis oli ülepinge kaitse ja pumba ees õige automaat? V10 Compact ju alapinge korral ei kaitse ja lisaks ka õige vooluga automaat on kilbis, kuid 100V korral on ju vool väiksem kui 230V puhul. Elektrispetsialistidele tuli selgitada voolu sõltuvust pingest lausa valemitega. Ja tuli ka 1f mootoriga veepumba töötamise põhimõtet selgitada - veepumba mootor ei hakka lihtsalt nii madala pingega pöörlema. Kuna samal mootori võllil olev jahutusventilaator ei pöörle, siis jahutuse puudumisel põlebki mootor maha. Alles mähiste lühise korral rakendub õige vooluga automaat. Siis leiti, et alapinge oli väga lühiajaline e. alla seadustega lubatud aja – 1 min. Ilmselt suutsid nad siis keskpingeliini katkemise ära remontida alla 1 min ajaga !!! Tegelikult kulus viimane kord selleks 8 tundi.
Ei aidanudki muud, kui tuli ise ehitada alapinge kaitserelee. Nüüd kontrollitakse võrgupinget alati enne pumba sisselülitust ja ka töö ajal.

[vanemleitnant]

Vs: Piksekaitse

Siin on selges eesti keeles kolme tüüpi liigpingepiirikutest ja ei ole eraldi terminit ülepinge(kaitse).
Eriti lk 14-15 ja 22-23.
https://obo-bettermann.com/dam/getfile.php?original_filename=DB%2FN7ESJAC11VBEN1A 8FCRCHD7K-Katalog-TBS-et-2015.pdf

[Svago]

Vs: Piksekaitse

Mis seal ikka vaielda nime üle, peaasi et kaitseb

Eks see liigpingepiirik ole jälle kellegi uus nimetus. Viimasel ajal on väga moes igasugused nimemuutused - nagu näiteks gaasijuhe, mida vanasti kutsuti gaasitorustikuks või –trassiks, või siis TalTech.

Inglise keeles on Surge protection devices – ülepingekaitseseadmed.

Võrgueeskirjades on küll veel sellised mõisted:

1) ülekoormuskaitse;
2) liigvoolukaitse;
3) ülepinge- ja alapingekaitse;
4) sageduskaitse;
5) pingeasümmeetriakaitse;


Aga netis on ka vana nimega:

https://www.brennenstuhl.com/ee-EE/teemavalik/uelepingekaitse/mis-on-uelepingekaitse-ja-miks-on-see-nii-taehtis

https://www.elektrika.lv/ee/piksekaitse/lepingekaitse?gclid=EAIaIQobChMInc_w7Lzc4wIVh9CyCh0atwAMEAMYASAAEgISz_D_BwE

https://www.google.com/search?q=ülepingekaitse&spell=1&sa=X&ved=0ahUKEwjp366Lu9zjAhWkk4sKHV9VBagQBQgqKAA&biw=1280&bih=891

[vanemleitnant]

Vs: Piksekaitse

üle 255V (amplituud 360V) korral lühistatakse sisuliselt tarbijate faaside ees olev kaitse (sulav või automaat). Lühikesed ülepinge impulsid (360V) piiratakse nanosekundite jooksul varistoride poolt ja pikemaajaliste puhul rakendub kaitse. Näiteks tuleb alajaamast pikemaajaliselt üle normi pinge (230V + 10% =253V) või on ülepinge tekitatud äikese poolt

Nimi nimeks, aga sedaviisi nagu sa kirjutad liigpingepiirikud küll ei tööta. Püsiva (ajutise) pinge tõusu eest nad ei kaitse, nad lahendavad pingeimpulsse. Nagu öeldud, 255 V on selle piiriku enda maksimaalne lubatud tööpinge. Tähtis on piiriku kaitsetase Up, st kui madalale ta liigpingeimpulsid vooluimpulsi temast läbiminekul piirab. Selle piiriku puhul oli see 1,1 kV. Ja max 63 A kaitse on piiriku enda ees, kui paigaldise peakaitse on suurem, kui 63 A.