Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Füüsikateemalised pähklid ;)

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Füüsikateemalised pähklid ;)

    Oletame, et planeedi Maa sees (täpselt keskel) on selline ümmargune tühimik ning ning planeedi pinnalt läheb sinna tühimikku tunnel (lihtsalt oletame - see ,et planeedi tuum on vedel metall ning gravitatsiooni mõjul kukuks see tühimis sisse isegi kui see oleks tahke ei mängi hetkel rolli). Kui inimene nüüd planeedi pinnalt sina tunnelisse hüppaks mis siis juhtuks? Kukuks muidugi alla aga mis juhtub siis kui ta planeedi keskkohta jõuab? jääb keskele 'õhku' hõljuma nagu kosmoses?

    #2
    Vs: Füüsikateemalised pähklid

    kui õhutakistust poleks siis jääb pendeldama. Aga õhu, magnet(ka inimesel on mingi magneetiline takistus tänu soolalahusele) aglustub pendeldus. kuni jh jääb keskele hõljuma.
    Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
    1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
    2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

    Comment


      #3
      Vs: Füüsikateemalised pähklid

      Meie planeedi gravitatsioonijõu tekitab just tema tuum, sinna on koondunud ka enamus planeedi massist. Kui see tühimik oleks nii suur et tuuma ei oleks, ei oleks ka piisavat gravitatsiooni et ülejäänud kraami ühes tükis hoida ja planeet lendaks laiali (või ei tekikski). Kui see tühimik oleks suht väike seal tuuma keskel ja sinna viiks tunnel, on asi ilmselt keerulisem. Teoretiseerida on raske, sest tegelikust planeedi sisemuse ehitusest teatakse ikka veel väga vähe. Palju vähem kui universumist meie ümber.

      Comment


        #4
        Vs: Füüsikateemalised pähklid

        Kui nüüd jätta õhutakistus kõrvale siis oleks lugu ilmselt niisugune, et keskpunkti jõuaks üsna suurel kiirusel, ligi 8km/s. Õhutakistust arvestamata jättes peaks niisugune liikumine olema võnkuv - seega toimuks liikumine edasi-tagasi põhimõttel ja keskpunktis seismajäämise võimalust ei oleks. Keskpunktis on kiirus kõige suurem, edasi aeglustuks kiirus kuni "augu" teise otsa jõudmisel on see sama mis vastasküljelt liikumist alustades. Seega kui "augu" teises otsas oleks millestki haarata siis pääseks tunnelist välja .
        Kui see tunnel aga on ühes otsas kaevatud näit. kõrgendikule või -läbi mäe? ja teises otsas madalamale (raadiused ei ole võrdsed) siis idee järgi peaks nüüd "reisija" kui ta "siseneb" tunnelisse kõrgendikupoolsest avast, olema madalamal paiknevast avast väljudes üsna kurvas seisus...

        vast ei pretendeeri selle vastusega rumalaimale pakkujale?
        viimati muutis kasutaja radiotehnika35; 27 m 2011, 01:06. Põhjus: mõtte segadus :)
        -superradical-

        Comment


          #5
          Vs: Füüsikateemalised pähklid

          Ja selle tunneli peab mööda Maa telge kaevama, muidu võib kukkudes haiget saada.

          Comment


            #6
            Vs: Füüsikateemalised pähklid

            sellisel juhul, kui püsititatud on esimeses postituses piirid, tuleks oletada ka keskkonna omadusi, milles planeet antud juhul paikneb. Ehk siis, milline on universum planeedi ümber. Oletame, et universum on ikka samade omadustega: vaakum. Et planeet sellises keskkonnas koos püsiks on vaja samaväärset "vaakumi" planeedi sees. Kui keegi sellistel juhtumitel kaevaks tunneli, siis ei langeks keegi kuskile, kui poleks kineetilist energiat momendi jätkuks.
            tõstatab küsimusi: kas planeet tiirleb ikka ümber oma telje? kas tiirleb ümber teiste taevakehade?

            see ülesanne on nagu muna vs kana.
            Fools and fanatics are always certain of themselves, but wiser people are full of doubts

            Comment


              #7
              Vs: Füüsikateemalised pähklid

              See tunnel oleks siis ilmselt ka õhuga täidetud. Inimene kukub ja kukub ja õhurõhk muudkui kasvab. Ammu enne tuuma lähistele jõudmist on ta puruks litsutud. Kui ta just enne ära ei ole põlenud. Kui ka kuidagi läbi pääseda magmakihist, siis edasiste temperatuuride kohta on teadlastel vist ka ainult oletused.

              Comment


                #8
                Vs: Füüsikateemalised pähklid

                Ärge unustage coriolise jõudu ja selle mõju.
                Sirgjoonelise kulgemise tagamiseks tuleb see kuidagi ellimineerida.
                Keegi pole targemaks muutunud sellest, et mind lolliks peab.

                Comment


                  #9
                  Vs: Füüsikateemalised pähklid

                  Esmalt postitatud vasaraonu poolt Vaata postitust
                  Ärge unustage coriolise jõudu ja selle mõju.
                  Auk tuleb kaevata pikki telge. Siis ei peaks seda muret olema.

                  Aga seal on ka ajatelg ja kui me selle ümber ja läbi tiirutame, siis võib aju täiesti segi minna kui
                  aju eri pooled hakkavad tegutsema erinevas ajas.

                  Sama oht on juba mõnda aega tuntud kui lennukiga täpselt üle pooluse lennata.
                  Aju poolkerad jäävda eri ajavööndisse.
                  See tekitab isiksuse kahestumise.

                  Pikki telge alla libisemine võib tekitada juba pöördumatuid tagajärgi.
                  Toimub mitte kahestumine vaid tehakse täielik Hakkliha.

                  Umbes nagu lihapoes müüdav perenaise hakkliha.
                  Ärge seda kodus oma perenaisega katsetage.

                  Comment


                    #10
                    Vs: Füüsikateemalised pähklid

                    ega väga sügavale kukkuda ei saa, enne läheb õhk liiga paksuks.
                    maa raadius ikka kordi pikem, kui poolesajakilomeetrine "paksema" õhu kiht.

                    Comment


                      #11
                      Vs: Füüsikateemalised pähklid

                      Misasja A.R. Kas sa oled palju joonud? Tundub et VÄGA PALJU. Mis ajatelg, ajavööndid on inimese enda väljamõeldis, kokkuleppelised kella-aegade nihked. Maa gravitatsiooni tõttu tekitatud ajanihe on VÄGA VÄIKE. Kiirus kasvab tõesti aeg aeglustub aga see ei põhjusta mingeid muudatusi. Asutonaudid lasevad ymber maa 40 000km/s ja elu jooksul võidavad vb mõne sekundi juurde. Ega sa musta auku kuku, see hoopis teine teema.
                      Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                      1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                      2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                      Comment


                        #12
                        Vs: Füüsikateemalised pähklid

                        Matemaatik Pierre Maupertuis fantaseeris 18.sajandil samuti sarnastest asjadest, päris palju huvitavat lugemist neist mõtetest sündinud - siiski on kõik seotud sellega "kui poleks...".
                        http://www.buzzle.com/editorials/2-9-2004-50335.asp
                        on natuke lugemist.
                        Samad paranoiad käisid peale veel mõnele, filosoof Voltaire kujutas ka niisuguseid asju ette:
                        http://mathdl.maa.org/images/upload_library/22/Chauvenet/Simoson.pdf
                        veel hiljemgi on niisuguseid fiktsioone olnud - Camille Flammarion 20.sajandi alguses fantaseeris eelkäijate mõtteid edasi.

                        Tegelikult lugemiseks on sarnased "pähklid" päris huvitavad.
                        -superradical-

                        Comment


                          #13
                          Vs: Füüsikateemalised pähklid

                          Minuteada on A.R. karsklane. Ta lihtsalt oskab teha nalju mis panevad inimese lisaks hirnumisele ka mõtlema.
                          Aga teemasse: Kui nüüd inimese eluvõimelisus selles augus kõrvale jätta ja piirduda tunneliga pinnalt keskpunktini, siis mis ikkagi saab õhuga seal sees?
                          Rõhu kasvades võiks ta mingi hetk vedelasse olekusse minna. Samal ajal sellele vastu töötab kõrge temperatuur. Kes keda võidab ja millisel sügavusel?
                          Kas äkki keegi üritaks arvutada?

                          Comment


                            #14
                            Vs: Füüsikateemalised pähklid

                            Esmalt postitatud murphy poolt Vaata postitust
                            Misasja A.R. Kas sa oled palju joonud? Tundub et VÄGA PALJU.
                            Kui elad rahulikult ühe koha peal siis oled seal elanud teatud arv päevi. Kui teed maale ühe tiir peale siis sõltuvalt suunast peab su elu ajaarvestusse kas liituma või lahutuma üks päev. Üle pooluse minnes võib su ühele poolele see päev liituda ja teisest poolest lahutuda.

                            Rahune maha.
                            See oli üks naljadest mida mulle kunagi rääkis oma köögis kadunud Jüri Kork, mees kes nende esimeste USA sateliitidega NASAs tegeles. Meil mõlemal oli üsna lõbus.
                            Lollid füüsikute naljad.

                            Astronautikast oli ka juttu.
                            Rääkis miks just oli üks kosmoselaev ebaõnnestunult Marsile "maandunud".
                            Tal oli kohe kaks seletust.
                            1. Kogu projekti juhtis naine.
                            2. See oli koostööprogramm ja osa andmeid oli miilides ja
                            teine osa kilomeetrites ning seda vahet ei märgatud.

                            Aga selle läbi maa auguga seoses on veel üks küsimus. Seal keskel peaks olema kaalutu olukord. Kuidas siis õhk torus jaotuks?
                            viimati muutis kasutaja A.R.; 27 m 2011, 18:06.

                            Comment


                              #15
                              Vs: Füüsikateemalised pähklid

                              Esmalt postitatud mikumaku poolt Vaata postitust
                              Minuteada on A.R. karsklane. Ta lihtsalt oskab teha nalju mis panevad inimese lisaks hirnumisele ka mõtlema.
                              Aga teemasse: Kui nüüd inimese eluvõimelisus selles augus kõrvale jätta ja piirduda tunneliga pinnalt keskpunktini, siis mis ikkagi saab õhuga seal sees?
                              Rõhu kasvades võiks ta mingi hetk vedelasse olekusse minna. Samal ajal sellele vastu töötab kõrge temperatuur. Kes keda võidab ja millisel sügavusel?
                              Kas äkki keegi üritaks arvutada?

                              Rõhu kasvades muutub õhk tihedamaks, vedelasse olekusse aga ta niisama ei lähe - vaja jahutada pea -160 kraadi alla 0.
                              Samas oleks huvitav see, et kuna rõhk läheb ilgelt suureks siis kaasneks selle vedela õhuga ka järgmine probleem - temperatuur - see oleks samuti piisavalt kõrge, et see õhk samas kohe auruks muuta
                              Sellega oleks analoogne lugu nagu näit. jääga - suurel rõhul on ju laborites tehutd katseid mitmesajatuhande baarise rõhu all oleva jääga ja see on nii kuum, et sellega saaks vett keeta.
                              -superradical-

                              Comment

                              Working...
                              X