Füüsikateemalised pähklid ;)

[qwerty]

Vs: Füüsikateemalised pähklid

Planeet oli tegelikult halb näide, tahtsin lihtsalt rõhutada suurusele (sellega kaasnevale suurele gravitatsioonile).
Aga oletame, et kosmoses täielikus vaakumis on täiesti üksinda ning liikumatult (pole planeete ega tähti läheduses) üks suur rauast kera (100km diameeter näiteks) millel on samuti keskel tühimik ning ühest otsast teise jookseb läbi tunnel. Astronaut lastakse nüüd tunnelist sisse ning gravitatsioon tõmbab ta selle kera keskele. Jääb ta kera keskele vaakumisse lõksu kuna gravitatsioon lukustab ta kera keskele või on miski teine variant?

[murphy]

Vs: Füüsikateemalised pähklid

Ei lendab teise servani välja. Lõksu jääb ta kui seinu puutub ja oma potensiaalse energia, mis muutub kineetiliseks energiaks kiirenedes, ära kasutab. Pendel ja füüsika tund tasuks meelde tuletada. Füüsikutel on jh kahtlased naljad. Muide kera ise liigub ka aga see sõltub massist. Läbi marsi saaks jh sellise tunneli kaevata. Keegi võiks marsile ülijuht magneti ümber panna, siis saaks sinna mõistliku atmosfääri tekitada. Aga seda vist ei juhtu enne kui inimkond saavutab teise astme tsivilisatsiooni taseme.

[tartu pets]

Vs: Füüsikateemalised pähklid

gravitatsioon on ise juba energia (kineetilise energia muundumine potentsiaalseks) ning kui on rauakera ei liigu ise(ei tiirle ümber oma telje vms) puudub tal ka gravitatsiooniline energia. Seega puudub ka potentsiaalne energia, mis tõmbaks astronauti kera keskpunkti. Lähtuvalt energia jäävuse seadusest, kui astronaut teeks omale hoogu, oleks tema loodud kineetiline energia konstant ehk ta liiguks nii kiiresti, kui ta ennast liikuma on pannud. Ja ei jääks kinni sinna keskpunkti, kuna pole rõhkude erinevust vaakumis.

iga pähklit on võimalik purustada, kui on vastav vahend. Teoreetilises füüsikas on selleks parameetrite täpne teadmine...

[A.R.]

Vs: Füüsikateemalised pähklid

Mõned allikad räägivad et kahe massi vahel toimib vastasmõju
mis väljendub tõmbejõuna. Seda võivat näiteks mõõta vedrukaaluga.

Arvutuslikult on see jõud võrdeline nende kahe massi korrutisega ja
pöördvõrdeline masside vahelise kauguse ruuduga.
F=G*m1*m2/(r*r)

(Praktikasse rakendatuna tuleks vedrukaaluga mõõdetavaid asju osta pilvelõhkuja ülemisel korrusel.)

Tagasi algusesse:
Kui nüüd meil on ühe massi keskmes teine mass siis r=0.
Seega jõud F on lõpmatult suur.
Aga kuhu suunas peaks see sisemine keha selle lõpmatult suure jõu mõjul liikuma? Liikudes ära keskpunktist jõud väheneb aga on suunatud tagasi keskpunkti.

Seega peaks konservipurgi keskel olev haavel püsima seal keskel.
Miks ta seda päriselus ei tee?

Ma ei tea vastust.

[tartu pets]

Vs: Füüsikateemalised pähklid

Seega peaks konservipurgi keskel olev haavel püsima seal keskel.
Miks ta seda päriselus ei tee?

Ma ei tea vastust.

aa, vabandan, ei pannud ennem tähele, et gravitatsioon tõmbab keskpunkti. Siis jääb jah pendeldama, kuni keskpunkti lõksu jääb...

[Pläsku]

Vs: Füüsikateemalised pähklid

Seega peaks konservipurgi keskel olev haavel püsima seal keskel.
Miks ta seda päriselus ei tee?

On kindel, et ei tee? On keegi kunagi konservipurki ja haavlit kaugkosmoses uurinud, kus kõik muud jõud minimaalsed on? Maa peal paneb ju raskusjõud kõik asjad paika.

[radiotehnika35]

Vs: Füüsikateemalised pähklid

On kindel, et ei tee? On keegi kunagi konservipurki ja haavlit kaugkosmoses uurinud, kus kõik muud jõud minimaalsed on? Maa peal paneb ju raskusjõud kõik asjad paika.

Inimese jalg pole süvakosmosesse astunudki ega tee seda ilmselt kunagi kui inimene ei õpi füüsikaseadusi väänama oma kasuks.

[murphy]

Vs: Füüsikateemalised pähklid

Läheb pähkli alla küll.

http://www.youtube.com/watch?v=myjaVI7_6Is&feature=related

St kui kiirgav objekt liigub meist eemale ja mingi hetk saavutab kahe objekti vaheline kiirus valguse kiiruse siis muutub lainepikkus lõpmatu suureks? Energia väheneb, mis saab footoni energiast, kuhu see kaob? Energia ei teki ega kao kuskile vaid muutub ühest liigist teise aga antud juhul tundub et energia kaob ära. Või oskab keegi seletada mis liigiks muutub?
Liikuv allikas kiirates kaotab massi sest energia=mass. Või siis küsimus kuhu mass kaob? Või kui me liigume piisavalt kiiresti kas siis näeme väga kaugeid asju?
Ok teine mõttekäik:
Kui objekt liigub läbi ruumi jätab ta maha nö energia jälje kuni tema temperatuur pole 0. Kui vaadeldav objekt liikus valguse kiirusel meist eemale. Oletame et oli laser väga väga suure võimsusega. Siis peaks sellel kiirel olema gravitatsioon. Kui nii siis oletame veel et teine selline liigub väikse nurga all nii et mingi hetk kohtuvad ja tihedus yletab kriitilise piiri. Kas siis tekib must auk ainult energiast? Kas siis saame musta augu mis liigub valguse kiirusel võrreldes kiirgavate objektidega?

[A.R.]

Vs: Füüsikateemalised pähklid

On kindel, et ei tee?
***
Maa peal paneb ju raskusjõud kõik asjad paika.

Arvutame natuke

	   m	    kg	   kg	 Tung N
Maa	6372795	 5,90E+24  1       9,692775471
  1 m	1	 1,00E+03  1       6,672E-08
  1 cm	0,01	 1,00E+03  1       0,0006672
  1 mm	0,001	 1,00E+03  1       0,06672
100 um	0,0001	 1,00E+03  1       6,672
 10 um	0,00001	 1,00E+03  1     667,2
  1 um	0,000001 1,00E+03  1   66720

Arvutatud on 1 kg massile mõjuvat jõudu Maa pinnal ja
1000 kg kera ja 1 kg massi vahelist jõudu
sõltuvalt nende keskpunktide kaugusest.

Gravitatsioonivalemi järgi arvutades on väikeste vahemaade korral
see jõud üsna suur.
Ilmselt ei ole see valem sellistele tingimustele sobiv.

Üks mu kursusekaaslane tegeleb vahemikega 10 astmel -35.
Peaks temalt küsima.

[murphy]

Vs: Füüsikateemalised pähklid

1um korral on probleem. Selleks pead maa 1um suuruseks pigistama, siis saaksid pinnal sellise jõu. Sest läbi liikudes hakkab jõud sind ka alt üles tagasi kakkuma. Aine tihedus on sul probleemiks. Kui sul on ülitihe aine siis võid vaadelda teda punktina.

[murphy]

Vs: Füüsikateemalised pähklid

Veel yks pähkel.
On kaks planeeti maa mis liiguvad üksteise ümber peaaegu valguse kiirusel.
Vaadeldes yht planeeti liigub aeg seal väga aeglaselt. Loogika järgi peaks teiselt planeedilt vaadatune olema esimesel kõik väga kiire. Aga ei seal on ka kõik väga aeglane.

http://www.youtube.com/watch?v=T6IBoa4FxvY&feature=related

Umbes poole pealt läheb põnevaks.

[A.R.]

Vs: Füüsikateemalised pähklid

1um korral on probleem. Selleks pead maa 1um suuruseks pigistama

Ainult tabeli esimene rida on seotud Maa parameetritega.

Kõik ülejäänud arvutused on tehtud lähtudest kahest "tavalisest" kehast.
Üks on 1 tonn ja teine on 1 kg. See vahe on nende kehade "vahekaugus".
See võiks ju olla keskpunktide nihe. Suuremas "auk" väiksema jaoks.

(Üks keha liihub teise sees.
Umbes nii nagu Maa puhul oleks kaevu hüppamine.)

Näide ei ole seotud ei maa ega inimesega.
Gravitatsioonivalemit on rakendatd kahele suhteliselt tavalisele kehale.

Arvutuse tulemus on natuke veider.
Nagu ikka kui tegu on nulli lähedase suurusega jagamisel.

[andreie]

Vs: Füüsikateemalised pähklid

(Üks keha liihub teise sees.
Umbes nii nagu Maa puhul oleks kaevu hüppamine.)

Näide ei ole seotud ei maa ega inimesega.
Gravitatsioonivalemit on rakendatd kahele suhteliselt tavalisele kehale.

Arvutuse tulemus on natuke veider.

Murphy vihjaski, et gravitatsiooniseadus oma lihtsustatud kujul ei kehti üksteise sees olevate kehade jaoks.

Gravitatsiooniseadus on defineeritud punktmasside jaoks. Reaalsete suurustega kehade jaoks tuleb jõud saada üle kõigi keha moodustavate punktmasside integreerimise teel. Kui kehad on üksteisest piisavalt kaugel, võib neid jällegi käsitleda punktmassidena.

Kerakujuliste kehade puhul selgub (pärast pikkade integraalide võtmist), et neid võib käsitleda nende keskpunktis asuvate punktmassidena. Aga ainult senikaua, kuni nad üksteisega ei kattu.

[A.R.]

Vs: Füüsikateemalised pähklid

Kerakujuliste kehade puhul selgub (pärast pikkade integraalide võtmist), et neid võib käsitleda nende keskpunktis asuvate punktmassidena. Aga ainult senikaua, kuni nad üksteisega ei kattu.

Need integaalid peaks olema üsnagi sarnased
keha sisemuses elektripotentsiaali arvutustega.

Aga vast saab seda ülesannet natuke lihtsamalt ette kujutada.

Üks võimalus on käsitleda "välise" massina näiteks 4 "punktmassi" tetraheedri tippudes. Või 8-t kuubi nurkades. (Siis on vektoreid lihtsam liita.) Saame piirduda summeerimisega.
Nüüd oleks tulemuseks null. Hulga mõistlikum tulemus.

Nüüd saab selle teadmisega minna tagasi siit Vaiksesse ookeani hüppama.
Kui seal keskel on kaal null, siis milline võiks seal keskel olla õhurõhk.
Tundub et mitte lineaarselt keskpunktini kasvav.
Vast hakkab see gravitatsioonipähkel tasapisi murenema.

[murphy]

Vs: Füüsikateemalised pähklid

Lineaarne või eksponent. Muid nähtusi esineb harva. Täna liiga palju peaga tööd teinud, ei suuda enam mõelda sel teemal.