Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
Help - Elfafoorum
http://www.elfafoorum.eu/faq.php
Help
See more
See less

Vähe mõtlemist

Collapse
X
Collapse
 
  • Lehekülg kuni 3
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts
Eelmine 1 2 3 template Järgmine
    #1

    Vähe mõtlemist

    Nagu me teame valguse kiirusest kiiremini liikuda ei saa. Samuti kiiresti liikudes kasvab mass ja aeglustub kohalik aeg.
    Nüüd oletame et maalt liigub eemale 99% valguse kiirusel laev. Sealt vaadates vananevad inimesed välk kiirelt. Samas sealt vaadates eemaldub maa meist väga kiirelt. Aga miks nende aeg ei aeglustu? Selle vaatluse põhjal on olemas nagu 0 punkt. Aga see ju võimaldaks mõõta maa kiiruse mingi teise 0 punkti suhtes mõõtes valguse kiirusi eri suundades. Ometigi aga see pole ju nii?
    Eemaldudes võib võrrelda 2 tähte. Kuda teha kindlaks millisel on aeg aeglasem? Ehk milline on väiksema arengu kiirusega? Kui me pidurdaks mingis suunas kas siis hakkaksime liigutama kiiremini võrreldes mingi teise objektiga? Lihtsalt sattusin mõtlema et kuda see võimalik.
    Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
    1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
    2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.
    Sildid: Puudub
    #2
    Vs: Vähe mõtlemist

    Või veel. 2 tähte liiguvad yksteise poole võrdsete kiirustega. Mõlemil tiksub kell sama taktiga. AAGA NÜÜD kui 1 seisab paigal. Teine liigub aga 2x esimese näite kiirust. Valguse spektri nihe on ju sama aga yhel tiksub aeg 2x kiiremini. Või on mul midagi teadmata.
    Või siis kiirgev objekti aeg on aeglasem seega võnkumised aeglasemad ja mingid valguspektri nihet ei tohiks yltse toimuda.
    Kas time dilation on siis vale?
    viimati muutis kasutaja murphy; 15 m 2011, 22:11.
    Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
    1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
    2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

    Comment

      #3
      Vs: Vähe mõtlemist

      See on see relatiivsusteooria, mida kaine peaga ei arutata. Nagu mina sellest asjast aru olen saanud, siis on tähtis liikumine ruumi suhtes, liikumise kiirus. Kui kiiresti liikuvalt objektilt vaadata Maad, mis eemaldub/läheneb, siis miks Maal peaks aeg muutuma, kui Maa kiirus ruumi suhtes on võrreldes valguse kiirusega nullilähedane.

      Comment

        #4
        Vs: Vähe mõtlemist

        Tavaharjumusliku mõtlemisega ongi relatiivsusteooriat suht vastik ette kujutada. Võib läheneda matemaatiliselt, need paar põhivalemit on seal üsna lihtsad ja kui ainult neile keskenduda, on kõik loogiline. Võib ka muudmoodi asja üritada endale söödavaks teha. Kui näiteks maalt lendavad vastassuundades kaks laeva, kumbki valguse kiirusele lähedase kiirusega maa suhtes, siis ühe laeva kiirus teise suhtes ei ületa ikkagi kunagi valguse kiirust. Võtkem seda kui aksioomi ja kõik asetub oma kohtadele. Kas ja kuidas see süsteem laev-maa-laev liigub ruumi suhtes, ei ole oluline, sest meil ei ole võimalik kuidagi defineerida seda üldist ruumi kas seisvana või liikuvana, asudes ise selles ruumis. Peale selle on see ruum veel igasuguste mustade aukude ja muu jama poolt segi songitud, aga see on juba teine teema.

        Comment

          #5
          Vs: Vähe mõtlemist

          Ka ruum on suhteline, on inertsiaalsed taustsüsteemid mis liiguvad üksteise suhtes konstantse kiirusega, aga absoluutset nullkiirusega ruumi ehk eetrit ei ole.
          Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.

          Comment

            #6
            Vs: Vähe mõtlemist

            just paigal seisvat ruumi kui sellist pole. Pole eetrit. Aga ometigi justkui oleks. Teooreas pole vahet kas objektid liiguvad yksteisest eemale või et 1 ainult liigub ja teine seisab paigal. See lihtsalt vaatleja asukoht.
            Paraku aga miskipärast ei lange see kokku ajaga mõlemil objektil. Vähemalt teoorea järgi.
            Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
            1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
            2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

            Comment

              #7
              Vs: Vähe mõtlemist

              Siin on sellest kõigest juttu: http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?13082 Aga tahab ikka aeglast lugemist, vahel ühte lauset mitu kordagi.

              Comment

                #8
                Vs: Vähe mõtlemist

                Esmalt postitatud mikumaku poolt Vaata postitust
                Siin on sellest kõigest juttu: http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?13082 Aga tahab ikka aeglast lugemist, vahel ühte lauset mitu kordagi.
                Natuke hiljem oli ka Harri Õiglase raamat relatiivsusteooriast.

                Nüüd oleks juba huvitav teada kuidas sinna need ülevalguse objektid mahuvad.
                Siiani sai ainult faasikiirus c-d ületada.

                Selle kiirusega on ka aeglasemalt liikudes probleeme.
                80.-l teles oli juttu et kahe auto kokkupõrge on kole asi.
                Et kui kaks autot kumbki 60 kokku sõidavad siis on see nagu 120 seina sõita.
                Arvutasin energia - M*60*60/2 + M*60*60/2 =M*60*60 = M*3600
                M*120*120/2= M*7200 so 2 korda suurem.
                Seega 120 seina on nagu 4 autot 60-ga kokku.
                Aga kui autos istud siis tuleb tõesti teine 120 vastu.

                Mulle meeldi see nipp mis siin lahendus pakub.
                Kah natuke relatiivsust.
                Tuleb olla otsustes järjekindel siis klapib

                Comment

                  #9
                  Vs: Vähe mõtlemist

                  Nüüdseks on leitud ka valgusest kiiremini liikuvaid osakesi.
                  CERNi teadlased tegid kindlaks valgusest kiiremini liikuvad osakesed:
                  http://www.elu24.ee/574292/cerni-teadlased-tegid-kindlaks-valgusest-kiiremini-liikuvad-osakesed/
                  Loodusseadused ja füüsika põhialused igatahes kõiguvad ja ei usu, et kõik on lõpuni avastatud, küllap leitakse edaspidi veel palju põnevat.

                  Comment

                    #10
                    Vs: Vähe mõtlemist

                    Esmalt postitatud A.R. poolt Vaata postitust
                    Natuke hiljem oli ka Harri Õiglase raamat relatiivsusteooriast.

                    Nüüd oleks juba huvitav teada kuidas sinna need ülevalguse objektid mahuvad.
                    Siiani sai ainult faasikiirus c-d ületada.

                    Selle kiirusega on ka aeglasemalt liikudes probleeme.
                    80.-l teles oli juttu et kahe auto kokkupõrge on kole asi.
                    Et kui kaks autot kumbki 60 kokku sõidavad siis on see nagu 120 seina sõita.
                    Arvutasin energia - M*60*60/2 + M*60*60/2 =M*60*60 = M*3600
                    M*120*120/2= M*7200 so 2 korda suurem.
                    Seega 120 seina on nagu 4 autot 60-ga kokku.
                    Aga kui autos istud siis tuleb tõesti teine 120 vastu.
                    Siiski 120 seina on sama energia, mis kaks 60-ga omavahel kokku, ei tohiks ju ära unustada, et kahe auto 60-ga kokku on nende mass ka 2x suurem (oletame ühesugused autod) ja teeb kokku ikka sama 2M*3600=M*7200

                    Comment

                      #11
                      Vs: Vähe mõtlemist

                      Oli mõned nädalad tagasi müüdimurdjates samast katsest juttu.
                      Tehti katseliselt kindlaks, et kahe ühesuguse auto vigastustel pole mingit vahet kas sõita 60 vastu seina, või 60 üksteise vastu.
                      Koguenergia on jah 2 korda suurem, aga see tuleb ju jagada kahe sõiduki vahel ära.
                      MINULE EI MEELDI KUI MÕNINGAD ISIKUD MINU POSTITUSI MUUDAVAD,
                      KUI POSTITUS EI SOBI SIIS PALUKS SEE KUSTUTADA !

                      Comment

                        #12
                        Vs: Vähe mõtlemist

                        Esmalt postitatud Rom poolt Vaata postitust
                        Siiski 120 seina on sama energia, mis kaks 60-ga omavahel kokku, ei tohiks ju ära unustada, et kahe auto 60-ga kokku on nende mass ka 2x suurem (oletame ühesugused autod) ja teeb kokku ikka sama 2M*3600=M*7200
                        Reaalsusega on aga hoopis sellised lood http://www.youtube.com/watch?v=r8E5dUnLmh4
                        Condemn the hive.

                        Comment

                          #13
                          Vs: Vähe mõtlemist

                          Esmalt postitatud ainpaasalu poolt Vaata postitust
                          Reaalsusega on aga hoopis sellised lood http://www.youtube.com/watch?v=r8E5dUnLmh4
                          Kui pidasid silmas seda, et üks auto vastu seina 2x kiirusega omab rohkem kahjustusi, siis sellele on ka seletus olemas, kokkupõrke energia on siiski üks, aga kuna sein on paigal (ei deformeeru), siis kogu energiast tulenevad purustused on autol suuremad, sest kahe auto kokkupõrkel purustused jagunevad kahe auto vahel ära (mõlemad deformeeruvad objektid).

                          Edit:
                          parandasin veidi sõnastust.
                          viimati muutis kasutaja Rom; 16 m 2011, 18:29.

                          Comment

                            #14
                            Vs: Vähe mõtlemist

                            Ei ole vahet kas auto või sein on paigal või liiguvad ja mille suhtes, sellest siin teema alguseski juttu. Lihtsalt sein on jäik ja ei deformeeru ja seega ei neela ka kokkupõrke energiat, kui soojenemist mitte arvestada. Kogu energia läheb auto deformeerimiseks. Kui teeksime seina näiteks plekist, plastikust või plastiliinist ja sõidaksime sinna autoga sisse, oleks asi sama mis kahe autoga ja võiksime rahulikult kiiruseid liita-lahutada ja energiaid ka, sõitku või sein seisvale autole peale.

                            Comment

                              #15
                              Vs: Vähe mõtlemist

                              Esmalt postitatud Pläsku poolt Vaata postitust
                              See on see relatiivsusteooria, mida kaine peaga ei arutata. ...
                              ... või siis arutatakse eriti kaine peaga.
                              Varia foorumisse on vahelepõikeks vast lubatud üks teemakohane vangide lugu.
                              Kaks vangi jalutavad vangla õuel, üks küsib - "Sa ikka minust palju targem mees
                              ja teadust ka teinud, seleta mulle ära see relatiivsusteooria, aega meil ju on?"
                              - "No mida siin ikka pikalt seletada, vaata see on selline suhteline värk ja sõltub
                              ka vaatajast. Näe siin me nüüd kõnnime, kõnnime ja kõnnime, aga tegelikult me
                              ju istume!"
                              Elektroonika töötab suitsu baasil.
                              Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                              Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                              Comment

                              Eelmine 1 2 3 template Järgmine
                              Working...
                              X