Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Vähe mõtlemist

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Vs: Vähe mõtlemist

    Esmalt postitatud Rom poolt Vaata postitust
    Siiski 120 seina on sama energia, mis kaks 60-ga omavahel kokku, ei tohiks ju ära unustada, et kahe auto 60-ga kokku on nende mass ka 2x suurem (oletame ühesugused autod) ja teeb kokku ikka sama 2M*3600=M*7200
    Kineetiline energia võrdub keha poole massi ja kiiruse ruudu korrutisega.
    Sellest rääkis onu Newton.

    1. energia M*60*60/2
    2. energia M*60*60/2

    1. + 2.= ???
    __________________________________________________ ________________
    Minu jaoks oli asja ilu selles et kui mina sõidan 60 aga teine auto lähened mulle 120, siis minu tausta jaoks peale kokkupõrget liigume mõlemad koos 60 km/h vastutulija liikumise suunas.

    Autod jäävad avariis enamvähem seisma
    aga minu taustsüsteem liigub edasi.
    Seega:
    pool sellest M*120*120/2 lõhub kahte autot ja
    need kaks koos liikuvat autot kannavad siis seda teist poolt energiast.

    Comment


      #17
      Vs: Vähe mõtlemist

      Kaine peaga ei näri tõest läbi
      Veidi mõtisklemist:
      oletame, et kaks autot sõidavad ühes suunas 60-ga ja põrutavad seina, siis nende energia kokku liites = M*3600.
      Kui need samad autod sõidavad eri suundades ja põrkavad kokku, kas siis mitte ei võiks vaadelda nii pidi, et üks auto liigub teise suhtes 120-ga ja vastuseks saame need samad M*7200, ehk sama mis üks auto vastu seina 120-ga
      Kuskil on mingi konks... vähemalt minu loogika hetkel ei võta kinni.

      Comment


        #18
        Vs: Vähe mõtlemist

        Esmalt postitatud Rom poolt Vaata postitust
        Kaine peaga ei näri tõest läbi
        ...kokku liites = M*3600.
        ...
        üks auto liigub teise suhtes 120-ga ja vastuseks saame need samad M*7200, ehk sama mis üks auto vastu seina 120-ga
        Kuskil on mingi konks...
        Ma arvan, et see pole konks vaid 2. Esimesel juhul on kokkuliites tulemus 2M*3600, mis ongi kenasti M*7200.
        Edit: ajasin siin pada Vist liiga kaine, võtan ühe õlle veel!

        Comment


          #19
          Vs: Vähe mõtlemist

          Seina vs auto põrkamisest saab parema ettekujutuse kui tekitada kokkupõrge 120 ja seisva auto vahel. Selge see et seisev auto põrkab tagasi, mida aga ei tee sein. Või siis piljardikuuli löök vastu portet vs vastu teist kuuli.
          Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.

          Comment


            #20
            Vs: Vähe mõtlemist

            Plaan oli rääkida relatiivsusest aga paistab et sein on ees.

            Mida näeb teeääres olev vaatleja:
            Tuleb üks auto,tuleb ühelt poolt, kiirus 60, energia M*60*60/2
            Tuleb teine auto,tuleb teiselt poolt, kiirus 60, energia M*60*60/2
            Põrkavad kokku, Impulsid liituvad, tulemus 0, kahe energia summa purustab autosid.

            Mida näeb autos istuja:
            Sõidan, tee tuleb 60 km/h vastu.
            Siis läheneb sealt 120 km/h teine auto, tema energia minu suhtes M*120*120/2
            Põrkame kokku, kulutame energiat, tee peatub aga
            minu taustsüsteem, mille suhtes olin paigal,
            liigub 60 km/h edasi ja sealt paistab et
            kaks autot koos liiguvad kiirusega 60 km/h ja energiaga 2*(M*60*60/2)
            minust järjest kaugemale.
            Energia kulu kokkupõrkes pidi siis olema M*120*120/2 - 2*(M*60*60/2) = ???

            See on näide relatiivsusest väikestel kiirustel.
            Füüsiku vaatevinklist - kiirused, impulsid, energia.

            Kas energia kulus deformatsiooniks, kondi murdmiseks või millekski muuks pole oluline.

            Normaalne inimene katsub unustada et kiiruse ja energia pole lineaarne vaid ruutsõltuvus.

            Comment


              #21
              Vs: Vähe mõtlemist

              hommikul lugedes tundub, et autod on loodud põrkama kas seina või üksteisega,
              selleks et Newtoni seadusele põhinedes mitte aru saada Einsteini postulaadist.

              1:0 ussiõlile: pole vaja mitte tõestada ega aru saada, vaid uskuda. tunni pärast saab värsket õlut (-;
              http://www.ertin.com/sloan_on_speed_of_light.html

              e
              dit: A.R. ärkas pisut varem...

              Comment


                #22
                Vs: Vähe mõtlemist

                Esmalt postitatud A.R. poolt Vaata postitust
                Plaan oli rääkida relatiivsusest aga paistab et sein on ees.
                Ei, sein pole ees, lihtsalt viimasest koolipäevast kuni tänaseni on suur vahemaa ajateljel


                Esmalt postitatud A.R. poolt Vaata postitust
                Plaan oli rääkida relatiivsusest aga paistab et sein on ees.

                Mida näeb autos istuja:
                Sõidan, tee tuleb 60 km/h vastu.
                Siis läheneb sealt 120 km/h teine auto, tema energia minu suhtes M*120*120/2
                Põrkame kokku, kulutame energiat, tee peatub aga
                minu taustsüsteem, mille suhtes olin paigal,
                liigub 60 km/h edasi ja sealt paistab et
                kaks autot koos liiguvad kiirusega 60 km/h ja energiaga 2*(M*60*60/2)
                minust järjest kaugemale.
                Energia kulu kokkupõrkes pidi siis olema M*120*120/2 - 2*(M*60*60/2) = ???
                Tänan, väga hea näide.

                Comment


                  #23
                  Vs: Vähe mõtlemist

                  Esmalt postitatud Rom poolt Vaata postitust
                  Ei, sein pole ees, lihtsalt viimasest koolipäevast kuni tänaseni on suur vahemaa ajateljel
                  See pole mul esimene kord seda näidet relatiivsuse jaoks kasutada
                  ja aegajalt juhtub et arutlus läheb taustsüsteemide asemel seinakahjustuste analüüsiks.
                  Seega siis sein tuleb relatiivsuse ette.
                  Kes kust poolt läheneb.

                  Näiteks
                  Viimase koolikellani saab alles järgmisel aastal kõigest pool sajandit.

                  Comment


                    #24
                    Vs: Vähe mõtlemist

                    Ärge siis unustage et autode mass suureneb ka koos kiirusega ja samuti autod lyhenevad kiirelt sõites. Pikenevad seisma jäädes.
                    Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                    1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                    2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                    Comment


                      #25
                      Vs: Vähe mõtlemist

                      Esmalt postitatud murphy poolt Vaata postitust
                      Pikenevad seisma jäädes.
                      Kui auto pidurdab läheb nina vastu eesolevat istet.
                      Siis ikka läheb ju auto lühemaks.
                      Või siis läheb inimene ja mitte auto pidurdamisel lihtsalt pikemaks.

                      Comment


                        #26
                        Vs: Vähe mõtlemist

                        aga einstein rääkis midagi muud. Tõsi 300km/h liikuv rong on lyhem ainult mõni mm võrreldes paigal seisvaga. Aga see tuleb arvese võtta
                        Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                        1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                        2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                        Comment


                          #27
                          Vs: Vähe mõtlemist

                          Esmalt postitatud A.R. poolt Vaata postitust
                          Kui auto pidurdab läheb nina vastu eesolevat istet.
                          Siis ikka läheb ju auto lühemaks.
                          Kui nüüd võtta ja siduda taustsüsteem selle ninaga siis liigub auto esiiste algul kiirendusega ninale vastu ja siis jääb paigale. Tagaistme peatugi jälle teeb sama asja ninast eemale, seetõttu ilmselt auto mõõtmed ei muutu.

                          Aga reisijad mahuvad rongi ära ikka, sest nemad muutuvad ka vastavalt õhemaks.

                          Comment


                            #28
                            Vs: Vähe mõtlemist

                            Esmalt postitatud murphy poolt Vaata postitust
                            300km/h liikuv rong on lyhem
                            Ohtlik jutt. Nad panevad selle peale rongid käima 2 km/h.
                            Poliitiliselt on inimeste ja eriti nende RAHAKOTTIDE õhenemine ka väga riigivaenulik jutt.
                            Ja katsu mõnele naisele rääkida et rongisõit teeb ta raskemaks.

                            Te olete väga julged poisid.

                            Comment


                              #29
                              Vs: Vähe mõtlemist

                              Esmalt postitatud saformo poolt Vaata postitust
                              Nüüdseks on leitud ka valgusest kiiremini liikuvaid osakesi.
                              CERNi teadlased tegid kindlaks valgusest kiiremini liikuvad osakesed:
                              http://www.elu24.ee/574292/cerni-teadlased-tegid-kindlaks-valgusest-kiiremini-liikuvad-osakesed/
                              Loodusseadused ja füüsika põhialused igatahes kõiguvad ja ei usu, et kõik on lõpuni avastatud, küllap leitakse edaspidi veel palju põnevat.


                              Pisiasi unus poistel....

                              Comment


                                #30
                                Vs: Vähe mõtlemist

                                Ok autod autodeks aga vastakse ära esimesele küsimusele. Ma ei usu et ma midagi uut oleks leidnud sest see tähendaks et kui me näeme mõnda galaktikat siis võib aeg olla seal oluliselt aeglasem. Olgugi et spektri nihe klapib. Mis tähenda t asjadel on ka suurem mass.
                                Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                                1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                                2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                                Comment

                                Working...
                                X