Tehnilised terminid ja kirjakeel.

[mudasiil]

Vs: Tehnilised terminid ja kirjakeel.

potensiaal ja potents on veits erinevad jah

[erku]

Vs: Tehnilised terminid ja kirjakeel.

Selles kirjutises arvavad lugupeetud ja haritud insenerid midagi muud: lk. 41
Arvatavasti ei ole ÕS JA TTÜ spetsialistid seda teemat omavahel kooskõlastanud. Kooskõlastuse puudumine ei muuda kumbagi terminit olematuks.

Pole kindel, mis selle sõna taga tõlgendusena peaks täpselt seisma.
Antud härrasmehed lähtuvad vaid ühest euroopa sisesest kinnitatud normatiivaktist ja tõlgendavad seda, ka eestikeelsemaks. Aga ei võta sugugi arvesse muid allikaid nagu ka muid maailmas kehtivaid standardeid ja normatiivakte (mis tundub juba meil olema normiks saanud EU tõlgenduste osas).
Mujal maailas on arvamus inimesele ohtlikust südameringi läbivast voolutugevusest siiski teine ja ka kaitsmete otstarbed jagatud kujul. Näiteks NEC poolt kehtestatud inimesele otsese ohu piir on 4-6mA, mis tugineb reaalsele meditsiinilisele teabele. NEC-i standardite algusaastaks loetakse juba aastat 1897.

Seadmete manualides soovitatakse seadmele ette panna Rikkevoolukaitse ja edasine jutt antud kontekstis tuleb Lekkevoolust, mis on ka mõistetav.
Tundub et, Rikkevoolukaitse on "rahvapärane" ja vaikimisi kokkuleppeline nimi seadmele mis tegelikult on Lekkevoolukaitse. Kuid juhtub et rikke vool võib olla sootuks lühisvool.

[A.R.]

Vs: Tehnilised terminid ja kirjakeel.

potensiaal ja potents on veits erinevad jah

Mida see potensiaal tähendab?
Otsisin sõnaraamatust, seal seda sõna ei olnud.

http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=potensiaal&F=M

[fre]

Vs: Tehnilised terminid ja kirjakeel.

Mida see potensiaal tähendab?
.....

Ega ei tähendagi midagi (sest on potentsiaal-), nagu pole olemas ka potensiomeetrit
(sest on potentsiomeeter) ega trahvot (sest on trafo). Küll aga on olemas lohakas kirjaviis.
Oleks meil transhvormaator, oleks meil ka lühendvorm trahvo; oleks tädil till, ta oleks hoopis onu!

[sebastian]

Vs: Tehnilised terminid ja kirjakeel.

Trafo puhul on heaks võrdlussõnaks professor. Naljakas oleks kirjutada prohvessor, aga tänapäeva arvutipõlvkond on ilmselt sellekski võimeline.

[rainadov]

Vs: Tehnilised terminid ja kirjakeel.

Mulle meeldib lekkevoolukaitse, sest isolatsioonirikkega seadmes toimub lekkimine. Osa elektrone rändab võõrast haru pidi. Kas selleks haruks on inimeseloom või lihtsalt loom, ei oma tähtsust. Ka saab kõrvalharuks olla mingi elektrit juhtiv, tarbiv ese. Kasvõi kondensaatorist mahuti, mis salvestab väljunud energia! Samas püha kolmainsus ILO (inimesed, loomad ja omand) peab olema kaitstud! Seega, neidb elektriga hukutada pole ilus! Kõik on seotud kokkulepete ja terminitega! Need on meil aga lodevuse, teadmatuse ja laiskuse tõttu vägagi laialivalguvad. Peaasi, et oleksid "jänkide"-inglastepärased! Miks? See on põhiküsimus. Tõlkijatel pole teadmisi, kasutajatel pole teadmisi ja viitsimist. Valjuhääldi pole kõlar. Kõlar pole aga valjuhääldi. Lamp võib olla mida iganes. Kõik hea tuleb lambist! Pirnid kasvavad aga üldjuhul puu otsas!

[rainadov]

Vs: Tehnilised terminid ja kirjakeel.

Ega ei tähendagi midagi (sest on potentsiaal-), nagu pole olemas ka potensiomeetrit
(sest on potentsiomeeter) ega trahvot (sest on trafo). Küll aga on olemas lohakas kirjaviis.
Oleks meil transhvormaator, oleks meil ka lühendvorm trahvo; oleks tädil till, ta oleks hoopis onu!

Mõni tillita "tädi" on looduslikult ikkagi "onu"!

[marley]

Vs: Tehnilised terminid ja kirjakeel.

lambipirn on ka hää sõna

[erku]

Vs: Tehnilised terminid ja kirjakeel.

Mis tõbi peab olema, et asi oleks transformaator. ...-maator kõlab nagu oleks tegemist mingi eriti tähtsa asjapulgaga või ametiga. Või on asi selles, et tehnilised sõnad peavad olema võimalikult "inglismanni" sarnased ja pikkade uhkete nimedega.

Aga ole sa mees ja häälda kõnes puhtalt välja trafo. Just täpselt ja teadlikult sedasi, et "h" tähte kindlasti sisse ei saa ning veel enam ka kahte (nii muuseas tekkivat) "ff" häälikut mitte. Siis tundub et oled kõnesse miski aasia sarnase häälitsuse sisse toonud.

No eks kirjapilt ole ka iseasi, vast neid on vähe kes kõnes müüa ütlevad. Iva on ikka selles, et miks sõna "trahvo", mida polegi vaja pikendada ning on enamusele üheselt mõistetav, nii laia halvustavat vastukaja leiab. Ja kõik selle tühise asjaolu pärast, et asi on ÕS-i paigaldamata ning "kui issanda loomise raamatus seda pole, siis on ta saadanast", on omamoodi erudeeritud inimeste arvamus.

[sebastian]

Vs: Tehnilised terminid ja kirjakeel.

Analoogselt, seoses elektroonikaga, küsiti hiljuti, et kas ju kus kasutatakse puhast titaaniumi. Mõeldi siis elementi, metalli, mitte sulamit. Tegin suured silmad, et mis elukas see veel on...et kui element, siis eesti keeles ikka titaan. Noorelt inimeselt sain vastuseks: kui perioodilisuse tabelis vanaadium, ruteenium ja nii ka eesti keeles neid ju nimetame, siis miks peaks titaanium kuidagi teise nimega olema.

[svirbs]

Vs: Tehnilised terminid ja kirjakeel.

Titaanium on veel suhteliselt korrektselt kirjutatud.
Paljudes foorumites võib kohata selliseid uudissõnu nagu alumiinjum, magneesjum, varjant jne.

[freeze]

Vs: Tehnilised terminid ja kirjakeel.

"välgukaardid" on kah huvitav nähtus

[andreie]

Vs: Tehnilised terminid ja kirjakeel.

Titaani valesti nimetamine oli muidugi hea näide, et mõnikord on ümbernimetamises ka oma iva sees, kuid ei maksa seepärast ka oma rumalust õigustada. Ja kas siis peabki kõik olema keeles reeglipärane.

Omapärase keelevigurina soovitatakse ameerika inglise keeles täpsemalt eristada binaarset miinustehet negatiivsetest arvudest, kasutades esimese jaoks sõna "minus" ja teiste jaoks sõna "negative". Näiteks "3 - 2" tuleb lugeda "three minus 2", nii nagu me harjunud oleme, aga "-4" tuleb selle reegli järgi lugeda "negative 4".

[fre]

Vs: Tehnilised terminid ja kirjakeel.

. ...-maator kõlab nagu oleks tegemist mingi eriti tähtsa asjapulgaga või ametiga. .....
Aga ole sa mees ja häälda kõnes puhtalt välja trafo. Just täpselt ja teadlikult sedasi, et "h" tähte kindlasti sisse ei saa ning veel enam ka kahte (nii muuseas tekkivat) "ff" häälikut mitte. Siis tundub et oled kõnesse miski aasia sarnase häälitsuse sisse toonud.

No eks kirjapilt ole ka iseasi, ....

Reformaator (reform + -aator) oli küll üks tähtis asjapulk,
regulaator on ka tegija, aga midagi lihtsamat...

No eks kirjakeelest siin teema ongi,
igaüks ise kodus hääldab nii nagu lustib...

Aga õigesti isegi "trafo" hääldada pole probleem,
f ja hv kostavad ikka veidi erinevalt ka.
Kunagi koolis emakeele õpetaja (logopeede
siis veel ei olnud) pakkus harjutust nendele,
kes f hääldamisega raskustes olid:
"Aff istus koffikus ja sõi kaffliga jõffikaid".
Aega harjutamisega läks, aga asja sai.

Huvitav termin on aga "riistapuu":

http://www.elfafoorum.eu/threads/29787-TÕlke-Riist?p=229048&viewfull=1#post229048

[GU50]

Vs: Tehnilised terminid ja kirjakeel.

Trafo puhul on heaks võrdlussõnaks professor. Naljakas oleks kirjutada prohvessor, aga tänapäeva arvutipõlvkond on ilmselt sellekski võimeline.

Noorpõlvkondlastele on väga tuttav ka pursuikeelne sõna "transformer". Kas seda ka transskripteeritakse "transhvormer"..?