Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Tehnilised terminid ja kirjakeel.

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Tehnilised terminid ja kirjakeel.

    OT: See on see jama kui tehnilist teksti asuvad tõlkima asjast mittetaipavad filoloogid ja teatud kriitilisest kogusest alates muutub see möödapanek normiks, mida muuta on juba võimatu.
    Ingliskeelne sõna "transformer" on palju laiema tähendusega kui eestikeelne "transformaator" või "trafo". Sellise aparaadi puhul tuleks seda tõlkida pigem "muundi".
    Aga mida siin ikka teha kui suurem osa inimestest ei tee nagunii vahet trafol, trahvol ja toiteplokil.

    #2
    Vs: Küsimus trafo kohta...

    OT: mikumaku;
    Siin oli just äsja teemaks kaitsmete käsitluses rike ja leke (mida võib käsitleda kaasa arvatult kui näiteks lühist ja läbilööki), millel ka siiski vahet ei tehta ja (+) punkt jääb vaieldamatult filoloogide poolele (jutt käis siis rikkevoolust versus lekkevoolust).
    Need vennad kes soomes tööl käivad, siis nende jaoks on elementaarne et muuntaja ongi trafo; täpselt sama asi tibidega, kes soomest tulnud kauba käsitlusega tegelevad ning nad ei nõustu/ei saa aru trafo käsitlusega antud kontekstis.

    Eestlane pidavat ju kirjutama nagu hääldab, siis jääksin ise trahvo ja muundi käsitluse juurde (mind suht-koht ei huvitagi allakäinud filoloogide arvamus, kes kord aastas vanematel külas käivad ning sealt uusi tehnilisi oskussõnu hangivad; nimesi nimetamata)
    viimati muutis kasutaja erku; 11 m 2011, 19:28.
    Nühi põllukivi palju tahad, teemantit tast ikka ei saa

    Comment


      #3
      Vs: Küsimus trafo kohta...

      No kui nüüd juba tõsiseks OT-ks läks, siis:
      Mul ei ole midagi filoloogide vastu, filoloogia on tõsine ja täpne teadus. Nagu igal alal, on ka siin suur vahe "haridusega" ja "haritud" filoloogide vahel.
      Muidugi võib igaüks jääda oma arvamuse juurde, aga:
      Eestlane ei häälda "trahvo". Ta hääldab "trafo". Ja kirjutab samuti "trafo". Ja kuigi keel muutub ja areneb pidevalt, ei ole "trahvot" eesti kirjakeeles kunagi olnud, ei ole ega tule ka. Siin lihtsalt ei ole midagi vaielda.
      viimati muutis kasutaja mikumaku; 11 m 2011, 20:57.

      Comment


        #4
        Vs: Küsimus trafo kohta...

        OT jätk:
        See sama tants käis kunagi väga ammu keefiri ja kefiiri ümber.



        Vaatame mida "teiste nurkade mehed" arvavad...
        Nühi põllukivi palju tahad, teemantit tast ikka ei saa

        Comment


          #6
          Vs: Küsimus trafo kohta...

          ÕS-i teema tuli kohe esile. See teema ei vii kuhugi, sest:

          Õs ütleb et sellist suurust nagu Rikkevool pole üldse olemas:


          Seega ei saa trafos (trahvos) tekkida kunagi suurust, mida pole olemaski ning samuti ei saa kasutada kaitset olematu suuruse suhtes mida sajad kauplused müüvad.


          Nühi põllukivi palju tahad, teemantit tast ikka ei saa

          Comment


            #7
            Vs: Küsimus trafo kohta...

            Esmalt postitatud erku poolt Vaata postitust
            OT: mikumaku;
            Siin oli just äsja teemaks kaitsmete käsitluses rike ja leke (mida võib käsitleda kaasa arvatult kui näiteks lühist ja läbilööki), millel ka siiski vahet ei tehta ja (+) punkt jääb vaieldamatult filoloogide poolele (jutt käis siis rikkevoolust versus lekkevoolust).
            Need vennad kes soomes tööl käivad, siis nende jaoks on elementaarne et muuntaja ongi trafo; täpselt sama asi tibidega, kes soomest tulnud kauba käsitlusega tegelevad ning nad ei nõustu/ei saa aru trafo käsitlusega antud kontekstis.

            Eestlane pidavat ju kirjutama nagu hääldab, siis jääksin ise trahvo ja muundi käsitluse juurde (mind suht-koht ei huvitagi allakäinud filoloogide arvamus, kes kord aastas vanematel külas käivad ning sealt uusi tehnilisi oskussõnu hangivad; nimesi nimetamata)
            Rikkevoolu- ja lekkevoolukaitsega on lihtne. Rikkevool olevat ebamäärane, nii lühis kui ka kõrvalekalle. Lekkevool on see osa, mis mööda ametlikke traate elektrijaama tagasi ei jõua. Aatomite muundamisega tegu pole ja seega elektronide koguhulk peab arvepidamises klappima. Lippabki see puuduv osa mööda maanduseid. Nii reageeribki siis lekkevoolukaitse, sellele mööda ametlikke-põhitraate voolu jooksu tulemise-minemise erinevusele.
            viimati muutis kasutaja rainadov; 12 m 2011, 16:02. Põhjus: täiendus

            Comment


              #8
              Vs: Küsimus trafo kohta...

              Lekkevoolukaitse on selge, konkreetne ja (ehk) üheselt mõistetav. Rikkevool on nii ebamäärane, et selle määramisega võib seadusrikkumise alla sattuda!

              Comment


                #9
                Vs: Küsimus trafo kohta...

                Esmalt postitatud rainadov poolt Vaata postitust
                Rikkevool olevat ebamäärane, nii lühis kui ka kõrvalekalle. Lekkevool on see osa, mis mööda ametlikke traate elektrijaama tagasi ei jõua.
                Päris nii see nüüd ka ei ole. Lekkevool on jah, normaalne nähtus, kuna ideaalseid isolaatoreid pole olemas. Aga RIKKEVOOL on selline lekkevool, mida enam normaalseks ei loeta. Olgu see siis 5 või 10 või 30mA ja rakendub RIKKEVOOLUKAITSE. Lekkevoolukaitset ei ole olemas.

                Comment


                  #10
                  Vs: Küsimus trafo kohta...

                  Lekkevoolukaitset ei ole olemas.

                  Naljamehi on ennegi nähtud! Rike on kriminaalne, leke tehniline. Kui Sa väidad, et seda viimast ei ole, siis ,... ?

                  Comment


                    #11
                    Vs: Küsimus trafo kohta...

                    Esmalt postitatud Shele poolt Vaata postitust
                    Kui Sa väidad, et seda viimast ei ole, siis ,... ?
                    Tehniline termin on RIKKEVOOLUKAITSE. Reageerib see loomulikult lekkevoolule. Kui sa loeksid mu eelmist postitust tähelepanelikult, peaksid aru saama, et lihtsalt lubamatult suurt lekkevoolu nimetame rikkevooluks.

                    Comment


                      #12
                      Vs: Küsimus trafo kohta...

                      Kahetsusväärselt on meil terminitega s..võitu. Mitu head selle ala meest on läinud teispoolsusse, kahjuks! Me võime asju nimetada, selleks on sõrm ka olemas. Õnneks pole ma hetkel selle ala peal, et siin ja praegu vaielda. Kurb on siis, kui mingi nn. kohtucase juures asjast alles rääkima hakatakse.

                      Comment


                        #13
                        Vs: Küsimus trafo kohta...

                        Esmalt postitatud erku poolt Vaata postitust
                        Õs ütleb et sellist suurust nagu Rikkevool pole üldse olemas:
                        Selles kirjutises arvavad lugupeetud ja haritud insenerid midagi muud: lk. 41
                        1.5.6. RIKKEVOOLUKAITSELÜLITID
                        ... Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri, s.o. muutub rikkevooluks...
                        Arvatavasti ei ole ÕS JA TTÜ spetsialistid seda teemat omavahel kooskõlastanud. Kooskõlastuse puudumine ei muuda kumbagi terminit olematuks.
                        Keegi pole targemaks muutunud sellest, et mind lolliks peab.

                        Comment


                          #14
                          Vs: Küsimus trafo kohta...

                          Näed siis mis sellest offtopicust nüüd pihta hakkas... Üritaks natuke arutelu korrastada.
                          Minuarust on 3 erinevat sorti keeleprobleemid.
                          - Olukord, kus emakeelne terminoloogia on puudulik ja tõlkeprobleemide all lookas ja asjapulkade poolt kokku leppimata (lekked ja rikked)
                          - Segadus, kus mõned sõnad on aja jooksul ja põlvkondade vahetudes edasi-tagasi muutunud ja kutsuvad vaidlema (kefiir ja keefir, vaakum ja vakuum, Uraalid ja Uuralid jne)
                          - Probleemid elementaarse kirjaoskusega ja keelelise lodevusega, mida arvutiajastu kultiveerib (trafo ja trahvo, kle ja ntx jne)

                          Comment


                            #15
                            Vs: Tehnilised terminid ja kirjakeel.

                            Kunagi ammu oli poes müügil lekkevoolukaitse.
                            Siis tuli müügile rikkevoolukaitse. Täpselt sama riist.
                            Siin toodud põhjendused on üsna mõistlikud.
                            Olgu siis pealegi lekke ja rikke vahe poolikeerdude otsustada.
                            Kui rakendub, on rike.
                            Kui NULLjuhe on katki, siis riket pole, kuigi tulemuseks on laip.

                            Siin oli ühel riistal kaks nime.
                            Kui võtame potentsiomeetri siis siin on kahel täiesti
                            erineval riistal üks ja sama nimi. Kusjuures raadionupp pole kuidagi
                            ampermeetri ja voltmeetri sugulane.
                            Pole ka just kiita olukord.

                            Kui vaadata seda tra**o asja googlist siis
                            f-i kasutab 16500000 kirjet ja hv-d 5570 kirjet.
                            Nagu oleks väike vahe.
                            Filoloog pakkus et on ju hea teha vahet trahvil ja trahvol.
                            Aga mõlemad olevat pahad.

                            Comment

                            Working...
                            X