veidi huvitavat mõtlemist jälle

[murphy]

Avaldan siis ühe asja mida keegi ära ei oska seletada.
Oletame et meil on Rankine tsükkel. http://en.wikipedia.org/wiki/Rankine_cycle.
Selle kasutegur on kehv, palju energiat eraldub kondensaatoril.
Ok kuda saaks energia kätte. Tavaline soojusvaheti võrdustab temperatuurid, seega mida madalam temp kondensaatoril seda rohkem energiat sealt eraldub.
Kuidas aga saaks veidi teisiti.

Võtame sellise asja nagu http://en.wikipedia.org/wiki/Counter-current_exchange
See võimaldab eraldada kogu energia ja suunata see teisele ainele.
Nüüd oletame et Teiseks aineks on õhk ja nende voolukiirused on reguleeritud nii et kasutegur on maksimaalne.
Nüüd oletame, et ka aurustis on samat tüüpi soojusvaheti.
Õhk läbib kondensaatori, andes 90%(ja CC tüüpi soojusvaheti puhul reaalne) energiast ära. Tööaine tsüklis saavutab siseneva õhu tempi ja vastupidi.
Nüüd see kuum õhk siseneb põlemiskambrisse ja kuumeneb veelgi.
Seejärel siseneb ta aurustisse ja annab kogu energia ära pumbast tulnud tööainele (meenutagem, et see on eelnevalt sisenenud õhu temperatuuriga). Nüüd antakse kogu energia ära tööainele, põlemisjäägid aga samal ajal jahtuvad. Väljuvad põlemisjäägid peale aurustit on seega ligilähedane sisenenud õhule. Siseneva ja väljuva õhu energia erineb väga vähe. Ooooot misasja. Ei saa olla, see rikuks füüsikaseadusi. Kasutegurid rohkem kui 78% pole võimalikud nagu väidetakse.

Seletage ära miks see mudel matemaatiliselt töötab. Reaalselt ma veel ei tea.

Lisan siis veel ühe anomaalia, mis ajas mu täiesti segadusse. Oletame, et asendame õhu piiritusega. Soojusvahetid on 100% kasuteguriga. Põleti asendame veel ühe soojusvahetiga (tavaline), mis õhk-vedelik tüüpi ja soojendame seda keskkonna õhuga. Nüüd jahutame kondensaatorisse sisenevat piiritust -100C-ni. Saades ülevalolevast aru ja olles enne välja joonistanud, saame aru, et aurustist väljub samuti -100C. Oooot nüüd on müstika, keskkonna õhust absorbeeritud energia konverteeritakse mehaaniliseks. Veel võimatum ja mitme füüsikateooriaga vastuolus. Reaaluses 100% soojusvahetit pole, aga saame kasutada soojuspumpa, et jahutada seda sisenevat õhku -100C-ni. Selline masin jääb matemaatiliselt tööle, kui kogu kasutegur on suurem kui 50%.

Seega öelge mulle mida ma valesti arvutan ja simuleerin.

[kein]

Vs: Veidi huvitavat mõtlemist füüsikast jälle

See võimaldab eraldada kogu energia ja suunata see teisele ainele.
Kas mitte siin juba ei ole teoorias viga sees?

Lihtsamate termodünaamika valemitega arvutamisel peetakse silmas kinnist keskkonda, kus välised mõjutajad puuduvad.

[kalvis]

Vs: Veidi huvitavat mõtlemist füüsikast jälle

Sa püüad ise suunata oma arutelus lugejaid valejälgedele.
Asi on suht lihtne, kuna igal termodünaamilisel protsessil on ca 4 staadiumit (kompressioon, soojuse lisamine, hõrenemine koos turbiini läbimisel, mahajahutamine (põhjustab hõrenemist)).
Esimene oluline asi on mõistete definitsioon, siin eksitakse väga palju ja saame kergesti siga ja kägu juhtumi. Ma ise pole ka suurem asi selles vallas, kuid püüan parimat.

Termodünaamikas möeldakse kasuteguri alla energiat, mida õnnestub muundada nn. kas siis mehhaaniliseks või siis mõnesse sellesse samaväärsesse energia liiki (puhas energia). Soojus või täpsemalt soojushulk on siin oma osa, kuid lõppsaadusena mittevajalik. Sinul kui tarbijal võib aga lõppsoojus olla siiski kasulik (kütad maja). Seega on tihti eksitud just siin, mõni mõtleb soojuse kasulikule kasutamisele, teine aga vaid nn. puhta energia kättesaamist.
Isegi kui sa kasutaksid Rankine asemel mõnda muud tsüklit (Ericsson, Carnot, Stirling) siis õnnestub seal seda puhast energiat kätte saada vaid mõned protsendid rohkem. Tänapäeval osatakse soojusmootoreid teha sedavõrd hea kasuteguriga, et Rankine + täiustused töötavad elektrijaamas peaaegu ideaalse kasuteguri lähedal. Mitmed sinu nipid on tegelikkuses ka kasutusel, kuid selle reservatsiooniga, et need nipid tõstavad kasutegurit kuni ideaalse lähedaseni, rohkem ei õnnestu mingi valemiga kätte saada.

Ma püüaks seletada asja natukene lihtsamini ja arusaadavamalt, äkki õnnestub.
Rankine tsüklis on mõlema otsa temperatuurid väga olulised see on maksimaalne temperatuur ja teine on minimaalne temperatuur. Maksimaalne temperatuur on tüüpselt 550 kraadi, selle tõstmist takistab terase kuumataluvus tekkinud rõhu juures. Minimaalse osas kipud eksima, kuid mida madalama sa saad, seda parem. Madalam temperatuur tekitab kahe temperatuuri vahel nn. imemise ja mida madalam ta on, seda tugevamalt imeb. Edasine on soojusmasina konstruktori oskused, kuidas ta oskab madalama otsa soojuskandjat maha jahutada, kas veega, õhuga või mis iganes meetodil.
Tänapäevastes elektrijaamades muuseas kasutataksegi seda nippi, et kui soojuskandja (aur) on turbiini läbinud siis ta soojendab uuesti mahajahutatud vett (auru) ülesse. Seda nimetatakse rekuperatsiooniks ja igas korralikumas elektrijaamas on see kasutusel. Muuseas isegi auru, kui seda on võimalik. Esimesena võttis selle asja kasutusele Ericsson, seega sai ka tema oma tsüklile oma nime.
Võibolla kirjeldaksingi Ericssoni tsüklit, saad selle igiliikuri sarnasele asjale rohkem pihta, kuid midagi müstilist siin pole.
1. Ericssoni tsükkel algab kõigepealt rõhu tõstmisega. Mida külmem on sissetulev soojuskandja (aur, gaas) seda parem. See soojuskandja võib olla ka ringlev ehk tagasitulev viimasest tsüklist. Rõhu tõstmine on väga oluline, suurim eksimus tuleneb paljudel siit. Rõhu tõstmine teadupärast neelab energiat ja mida soojem on sissetulev soojuskandja, seda rohkem energiat kulub. 2a. Nüüd algab soojuskandja soojendamine. Ja see võetakse ei kuskilt mujalt kui turbiinist lahkuvalt soojuskandjalt. Mida rohkem õnnestub sealt kätte saada seda parem. Kõik sealt kätte saadud soojus läheb taaskasutusse. 2b. Täiendava tööenergia jaoks vajaliku soojuse lisamine. Mida kõrgema temeperatuuri saad, seda parem. 3. Turbiin (kolbmootor). Saad siit kätte kõrgeima ja madalaima temperatuuri vahe jagu puhast energiat. 4. Tuttav soojusvaheti, osa soojusest saab taaskasutada, täielikult mitte kunagi, sest sissetulev soojuskandja on rõhu tõstmise tõttu kõrgemal temperatuuril kui algselt. 5. Lõplik mahajahutamine, kui keegi oskab jääksoojust kasutada siis see on kullaauk. Näiteks koostootmis elektrijaamad (tõhusa koostootmise reziimil....)
Eesti suurtes elektrijaamades kasutatakse Rankine protsessidel samuti seda rekuperatiivset soojuse tagastamist, kuid paratamatult ka ideaalseimal juhul tuleb kõige viimane soojus juhtida kas Tallinna Lahte, Narva jõkke või soojustarbijatele, midagi pole teha. Ericssoni tsüklit või täiustatud Rankine tsüklit (justnimelt selle rekuperatiivse soojustagastusega) loetakse peaaegu ideaalseteks, kus kehtib puhtasse energiasse saamise kasutegur (T1-T2)/T2 Protsessides jääb alati veel nüüd katla kasuteguri ja selle vahel järgi üleliigne soojushulk, mis on paratamatu kadu või õnnestub kellegile maha müüja. Narvas pole kellegile müüa, tuleb paratamatult jõkke suunata.

[murphy]

Vs: Veidi huvitavat mõtlemist füüsikast jälle

Maksimaalne temp kui tööaineks R134a on 80C. Ehk ORC tsykkel, vesi on saatanast. Mu kirjeldatus rankine tsykli kasutegur ei muutu see on endiselt kehva aga taaskasutan energia. ja CC tyypi soojusvaheti kohta ka keegu lugeda ei tahtnud. Markime et CC soojusvaheti on praktikas järgiproovitud juba. Kui keegi ytleb et ei saa 90% kasutegurit (90% energiast antakse teisele ainele) siis võtame 1km pika vaheti väga õhukeste plaatidega. Ma tegin oma arvutused energia tasandil. Tööaine tasandil. Parim tööaine on propaan sest tema rõhu muutus 1C kohta on päris suur, keemis energia on ka seal vee ja R134a vahel. Rõhk ja aine mass on need mis kasvades parandavad turbiini kasutegurit. Nyyd lihtsalt.
Oletame et turbiin on 33% kasuteguriga ja meh väljund 1KW. Turbiini sisenedes annab aine ära 1KW aga alles jääb talle 2KW. Soojusvahetis antakse 90% energiast õhule ehk 1,8KW. 0,2KW siseneb pumpa, pump on tyypiliselt 1-2% kogu energiast, ytleme 2. Ehk liitub 0,06KW. Aurustisse sissenedes on 0,26KW. ET saavustada väljund 90% peab põleti olema lisanud (2,74KW-1,8kw)+aurusti kasutegur ehk 0,3KW. Kokku peab põleti lisama (3+(3*0,1))-(1,8+0,26)= 1,24kW et saada väljund 3kW mis läheb turbiini, kadu aurustil 0,3KW.
Keskonda kaotati 0,3KW.
Meh. energiat saadi 1KW millest 0,06kW läks pumbale.
Kasutegur. (1-0,06)/1,24*100=75,8%

[moi]

Vs: Veidi huvitavat mõtlemist füüsikast jälle

Võtame sellise asja nagu http://en.wikipedia.org/wiki/Counter-current_exchange
See võimaldab eraldada kogu energia ja suunata see teisele ainele.
Nüüd oletame et Teiseks aineks on õhk ja nende voolukiirused on reguleeritud nii et kasutegur on maksimaalne.
Nüüd oletame, et ka aurustis on samat tüüpi soojusvaheti.
Õhk läbib kondensaatori, andes 90%(ja CC tüüpi soojusvaheti puhul reaalne) energiast ära. Tööaine tsüklis saavutab siseneva õhu tempi ja vastupidi.
Nüüd see kuum õhk siseneb põlemiskambrisse ja kuumeneb veelgi.
Seejärel siseneb ta aurustisse ja annab kogu energia ära pumbast tulnud tööainele (meenutagem, et see on eelnevalt sisenenud õhu temperatuuriga). Nüüd antakse kogu energia ära tööainele, põlemisjäägid aga samal ajal jahtuvad. Väljuvad põlemisjäägid peale aurustit on seega ligilähedane sisenenud õhule. Siseneva ja väljuva õhu energia erineb väga vähe.

Lugesn su jutu mitu korda läbi ja väga hasti ikkagi ei saanud aru kust kuhu sa seda sooja vahetad?
Äkki saad täpsustada joonise http://upload.wikimedia.org/wikipedi...cle_layout.png järgi?

[murphy]

Vs: Veidi huvitavat mõtlemist füüsikast jälle

http://murphy.pri.ee/ORC/PA310013.JPG

lihtne joonistus. Soojusvahetid on siis countercurrent tüüpi.
Joonisel märgitud nooltega ainete liikumis suund.
T=turbiin
P=pump
Kondensaator on vasakul olev "ristkylik", aurusti paremal olev "ristkylik".
Ylevalpool soojusvaheteid(ristkylike) on tööaine gaasiline allpool vedelik.

[moi]

Vs: Veidi huvitavat mõtlemist füüsikast jälle

Ehk põletisse sisenevat õhku soojendad kondensaatorist saadava soojusega soojusvaheti abil. Aga kuidas katla (aurusti) poolel see soojusvaheti on ühendatud, mida soojendab, mida jahutab, kas õhk läheb lõpuks atmosfääri.

[murphy]

Vs: Veidi huvitavat mõtlemist füüsikast jälle

jh põlemisjäägid atmosfäri. Õhu kogus on reguleeritud nii et klapiks vedeliku energiaga, yhesõnaga et countercurrent soojusvaheti töötaks kõige effektiivsemalt. Väljuvad põlemisgaasid on pea sama tempiga mis sisenev õhk. Oletame et turbiinist väljuv tööaine on 60C ja sisenev õhk 0C siis pumpa sisenev tööaine on 90% soojusvaheti kasuteguri juures 6C. Pump a tempi lisa ei arvesta sest see on minimaalne. Põleti lisab 60C õhule veel 20C otsa.
Nyyd siseneb. Aurustisse 80C põlemisjäägid ja pubast tulev 6C tööaine. Väljuvad põlemisjäägid on seega 14C.
Teadmniseks et countercurrent soojusvahetid on väga levinud. Näiteks kasutatakse neid baseinide vee vahetamisel etminimiseerida kaotatud energiat. Samuti vent systeemides.

Countercurrent soosjusvahetit on lihtne koostaa tavalistest soojusvahetitest. Näiteks auto salongi radikad. Need võrtsustavad peaaegu vedeliku ja õhu tempi. Stackides neid nii hõu kui vedeliku suhtes jadase siis kui 40 % energiast kantakse yle igalt radikalt tuleb 5 radikalise stacki kogu ylenakke selline.
40+20+10+5+2,5=77,5%. vedelik/vedelik või õhk/vedelik tyypi plaatsoojusvahetitega on asi veidi lihtsam.
Max rankine tsykli kasuteguri saab arvutada lihtsalt. http://en.wikipedia.org/wiki/Carnot%...rmodynamics%29
Ylal toodud näite korral kus kuum on 80C ja kylm 0C
1-(273K/353K)=22,7% See valem on mul referensiks. Ehitan test seadet kus peaks 100W välja saama. Nii gene kui turbiin on yhes kambris ja isoleeritud seega elektrienergia väljund on täpselt sõltuvuses ja lisakadusid pole kuna. Põletan butaani, selle energiat põlemisel tean, seega mõõdan elektri energia ja mõõdan butaani balooni kaalu vähenemise ja saan teada kasuteguri. Kui näen et see number on suurem kui 22,7% või võrdne sellega(turbiin pole never 100% kasuteguriga ja gene samuti) siis on mystika. Projekt seisab aja taga.
Tegema hakkasin sest keegi ei suutnud viga leida.

[kein]

Vs: Veidi huvitavat mõtlemist füüsikast jälle

Kas sa näiteks arvestad arvutustel ka seda energia kogust, mis näiteks gaas hõrenduse tõttu trantspordib põletisse (külmiku efekt)?

[moi]

Vs: Veidi huvitavat mõtlemist füüsikast jälle

Üks sinu mõttekäigu viga on soojusvahetite kasutegurites. Sellisesed vastuvoolu soojusvahetid on elementaarsed ja igal pool kasutuses aga kasutegurid mida tööstuslike seadmetega saadakse on õhk/vehelik ja vedelik/õhk paaride puhul palju madalamad kui sinu pakutud. Näiteks ventilatsioonis kasutatav õhk/vedelik ja vedelik/õhk (nimetatakse ka vahesoojuskandjaga tagasti, ehk glükool soohusvaheti) puhul 0.4-0.55. http://www.hevac.ee/systematic/files.php?id=8 lehekülg 3 alguses "Vahesoojuskandjaga tagasti". See number ei arvesta ei vedeliku ega õhu pumpamiseks kuluvat energiat vaid arvutatakse puhtalt vooluhulkade ja temperatuuri vahede järgi.
Teiseks. Ma ei viitsi küll praegu hakata arvutama kui palju ikkagi tegelikult kulub energiat õhu pumpamiseks läbi nende soojusvahetite aga mulle tundub, et saada vähegi head kasutegurit, peavad soojusvahetuse pinnad olema nii suured, et vasturõhud lähevad ülesse ja õhu ringi ajamiseks kulub oluliselt rohkem energiat kui sina oled arvestanud. Sama ka vedeliku poolel, ka selle ringi ajamiseks kulub energiat.

[murphy]

Vs: Veidi huvitavat mõtlemist füüsikast jälle

Peab yle arvutama vist, ma kasutasin googlet. Näiteks http://www.engineeringtoolbox.com/he...ncy-d_201.html
Annab kasuteguriks 0.88 palju rohkem kui sa ytlesid.Erinevatest allikatest on meelde jäänud et 5-25% töörõhust on vasturõhk. Aga ok, õhk vedelik on halb siis võime joonisel teha suletud systeemi ja kasutada vedelik vedelik soojusvahetit. Lihtsalt siis on põleti asemel veel 1 soojusvaheti vms soojusallikas ja seal kus oli enne õhu sisend ja heitgaasite väljund veel yks soojusvaheti vahel. Vasturõhk sõltub tõestu suuresti pindalast, pindala pole teema ma arvan. Aga õige point teen arvutused ja vaatan palju kuluks õhu ringi ajamiseks energiat võttes andmed turul olevatest soojusvahetite speksidest. Mul olevast 4" 10 elemendilisest stacist puhu läbi nii kuda tahad ei tundu eriti suur vasturõhk olevat. Tänud igal juhul kaasa mõtlemast. Tõid välja head punktid. Vähemalt on veel inimesi kelle ainuke argument pole et "keegi teine ei tee ju nii ja sellepärast ei tööta".
Muide õhk õhk soojusvahetit kasutatakse gaasiturbiinides. Peale kompressorit soojendatakse õhku veelgi põlemisgaaside energia arvelt. Kahjuks aga kirjanduses numbrid kõiguvad äärest äärde.
Sinu jutuga meenus veel 1 effekt. Nimelt gaas paisub, ysna palju ja see muudab voolu kiiruse läbi soojusvaheti erinevaks seega peaks vasturõhk olema reguleeritud õieti. Arvutab veidi ja vaatab mis efekti see annab, peab simusse selle parameetri ka sisse progema.

[tartu pets]

Vs: Veidi huvitavat mõtlemist füüsikast jälle

teades, et ma pole väga teoreetiline ja teaduslik inimene, pakun välja, et antud teoretilise mudeli võrdlemine reaalses elus olevate lahendustega on natukene vigane. Kuna reaalses maailmas on palju muid tegureid, mis ainete olekut mõjutavad-suunavad. Kui seda võrdlust teha, tuleb arvesse võtta "vabad radikaalsed jõud". Sinna kuulub: keskkonna temperatuur, niiskus, õhurõhk, magnetlained, teatud määral võib isegi kosmosekiirgust pidada mõjuvaks faktoriks (viimane aga piisavalt suure mudeli korral). Reaalses maailmas on masinate kasutegurid väiksemad, kuna lisategureid on lihtsalt rohkem ja nende kompleksmõju muudab efektiivususe tagajamamise liigagi keerukks, et majanduslikult ära tasuks. Võimatu pole ning annan au murphyle, et teoreetiliselt püüab asja lahendada!

nagu ütlesin alguses, ma pole teadlane...aga oma nägemuse asjadest andsin edasi...

[murphy]

Vs: Veidi huvitavat mõtlemist füüsikast jälle

Jh nõus on asju kus praktika on midagi muud. Praktika ja teoorea peavad käima käsi käes muidu pole tulemust. Ainult matemaatiliselt ei saa midagi. Ja praktikas katsetades võtab forever et midagi valmis teha. Aga lihtne fakt. Simuleeri, tee valmis ja mõõda ja silmuleeri uuesti. Seejärel algab ring taas, teed muudatused ja mõõdad ja vaatad kas tulemus oli see mis ootasid ja kui ei siis miks ei olnud. Esimese astmena ei pea alati asja valmis tegema. Võib kasutada kellegi teise juba tehtud katseid ja kasutada neid simuleerimise sisendina. Simuleerimise keerukus on eksponent. Paraku on aga piir. Kui inimene suudks simuleerida igat aatomit ja igat liigutust oleks simuleerimine alati 100% reaalsus. Paraku see on aga võimatu ja tuleb leida kuldne kesktee. Asja eesmärk on ennast harida. Maailm on täis igast õpetusi 1 vastuolus teisega. Et midagi paremaks teha tuleb kõik läbi käia. Asi algas mõttest panna ORC keskytte katla ja maja vahele. Ilma kasutegurit suurendamatta ei tasu ära. Kõiki energia liike on võimalik muuta yhest liigist teise, on yks teoreetiline erinevus aga soojusenergiaga mida ei saa muuta tagasi yhekski teiseks liigiks(see fyysika punkt on teoreetiline ja lähtub sellest et keegi pole seda enne teinud.) Paraku see teoreem ka juba kõigub tugevalt seoses uute kõrgsagedus dioodidega mis on võimelised alaldama kiirgusi THz sagedustel. Ja ka juba infrapuna. Meenutagem et kõik kehad tempika yle 0K kiirgavad. Seega on võimalik termo energiat converteerida muuks energialiigiks suurte kasuteguritega. Ma ei näe piiri miks ei peaks soojusmasina tsyklit olema võimalik parandada. Aga ma ei väida et see on kindlasti võimalik. Kindlasti pole ma ka esimene. Muidugi otsisin enne kas keegi on midagi sellist katsetanud. Vastuseid ei olnud eriti. Idee tundus algul liiga hea et tõsi olla aga huvipärast arvutasin. Ei leidnud vigu. Kui leian vea miks ei tööta saan vähemalt palju targemaks. Inimene on juba selline et soov teada MIKS viib edasi. Kõik tänapäeval meie ymber olev tulenenud sellest et keegi kuskil kunagi soovis teada MIKS. Mõned on sõltuvuses pidudest, joomisest, narkost, rahast, vargustest jms. Aga nagu elektroonikut ja teadushuvilist ikka ta saab sama heameele kui midagi tööle hakkab või uusi teadmisi omandab.
Suht OT juba ja hilja ka

[tartu pets]

Vs: Veidi huvitavat mõtlemist füüsikast jälle

ma lugesin siin kaasmõtlejate postitusi ning nägin, et mitmed olid sisuga: mis praegu olemas ja mis murphy välja mõtles. Reaalsus ja teooriat ei anna võrrelda. Fantaasia on ka teooria, samamoodi teoreetilise teadusega. Nõustun selles osas murphyga, et tehnoloogiline areng võimaldab antud probleemi lahendamist! (nagu alguses mainisin...ei ole ma teaduslik inimene ning ei tea teaduslike termineid...kuid mul on üks igavesti kõva fantaasia!)

PS: Neil Degrass Tyson on tabavalt öelnud: if you are scientifically literate, the world looks very different to you. And that understanding empowers you!

[moi]

Vs: Veidi huvitavat mõtlemist füüsikast jälle

Peab yle arvutama vist, ma kasutasin googlet. Näiteks http://www.engineeringtoolbox.com/he...ncy-d_201.html
Annab kasuteguriks 0.88 palju rohkem kui sa ytlesid.Erinevatest allikatest on meelde jäänud et 5-25% töörõhust on vasturõhk. Aga ok, õhk vedelik on halb siis võime joonisel teha suletud systeemi ja kasutada vedelik vedelik soojusvahetit. Lihtsalt siis on põleti asemel veel 1 soojusvaheti vms soojusallikas ja seal kus oli enne õhu sisend ja heitgaasite väljund veel yks soojusvaheti vahel. Vasturõhk sõltub tõestu suuresti pindalast, pindala pole teema ma arvan. Aga õige point teen arvutused ja vaatan palju kuluks õhu ringi ajamiseks energiat võttes andmed turul olevatest soojusvahetite speksidest. Mul olevast 4" 10 elemendilisest stacist puhu läbi nii kuda tahad ei tundu eriti suur vasturõhk olevat. Tänud igal juhul kaasa mõtlemast. Tõid välja head punktid.

See lingil toodud arvutus ei ole ju soojusvaheti kontruktsiooni järgi kasuteguri arvutamine vaid on temperatuuride (või niiskuse või entalpia ) järgi arvutamine. Kust sa need temperatuurid võtsid et 0.88 said?
Tegelikult on ju sinu soojsuvahetid mitte lihtsalt vedelik/gaas või vedelik/vedelik või gaas/gaas vaid sul on soojusvaheti ka aurusti ja kondensaator. Ehk soojusvahetuse protsessis muutub ühe keskkonna faas gaasist vedelaks ja vedelast gaasiks. See viib kasuteguri veel madalamaks ja konstruksiooni veel keerulisemaks.
Minu toodud kasutegur 0.4-0.55 on praktiliste ventilatsiooniseadmete juures õhk/glükool glükool/õhk soojusvahetitega saavutatav temperatuuri kasutegur, kus kummagi keskkonna faasid ei muutu ja ei arvestata ka gaaside rõhkude muutumisega, mis tegelikult toimub.

Lisa: Et Rankine tsükkel normaalselt toimiks, peab kondenseerimisel temperatuur ja rõhk olema nii madal, et seda on ilmselt väga raske, kui mitte võimatu saavutada sellise soojusvahetusega, kus optimeeritakse kasutegurit mitte temperatuuri ja rõhku miinimumini. Sama muidugi ka aurustumise soojusvahetis, kus tsükkli suure kasuteguriga tööks on oluline maksimaalne temperatuur ja rõhk mitte soojusvaheti kasutegur.