Avaldan siis ühe asja mida keegi ära ei oska seletada.
Oletame et meil on Rankine tsükkel. http://en.wikipedia.org/wiki/Rankine_cycle.
Selle kasutegur on kehv, palju energiat eraldub kondensaatoril.
Ok kuda saaks energia kätte. Tavaline soojusvaheti võrdustab temperatuurid, seega mida madalam temp kondensaatoril seda rohkem energiat sealt eraldub.
Kuidas aga saaks veidi teisiti.
Võtame sellise asja nagu http://en.wikipedia.org/wiki/Counter-current_exchange
See võimaldab eraldada kogu energia ja suunata see teisele ainele.
Nüüd oletame et Teiseks aineks on õhk ja nende voolukiirused on reguleeritud nii et kasutegur on maksimaalne.
Nüüd oletame, et ka aurustis on samat tüüpi soojusvaheti.
Õhk läbib kondensaatori, andes 90%(ja CC tüüpi soojusvaheti puhul reaalne) energiast ära. Tööaine tsüklis saavutab siseneva õhu tempi ja vastupidi.
Nüüd see kuum õhk siseneb põlemiskambrisse ja kuumeneb veelgi.
Seejärel siseneb ta aurustisse ja annab kogu energia ära pumbast tulnud tööainele (meenutagem, et see on eelnevalt sisenenud õhu temperatuuriga). Nüüd antakse kogu energia ära tööainele, põlemisjäägid aga samal ajal jahtuvad. Väljuvad põlemisjäägid peale aurustit on seega ligilähedane sisenenud õhule. Siseneva ja väljuva õhu energia erineb väga vähe. Ooooot misasja. Ei saa olla, see rikuks füüsikaseadusi. Kasutegurid rohkem kui 78% pole võimalikud nagu väidetakse.
Seletage ära miks see mudel matemaatiliselt töötab. Reaalselt ma veel ei tea.
Lisan siis veel ühe anomaalia, mis ajas mu täiesti segadusse. Oletame, et asendame õhu piiritusega. Soojusvahetid on 100% kasuteguriga. Põleti asendame veel ühe soojusvahetiga (tavaline), mis õhk-vedelik tüüpi ja soojendame seda keskkonna õhuga. Nüüd jahutame kondensaatorisse sisenevat piiritust -100C-ni. Saades ülevalolevast aru ja olles enne välja joonistanud, saame aru, et aurustist väljub samuti -100C. Oooot nüüd on müstika, keskkonna õhust absorbeeritud energia konverteeritakse mehaaniliseks. Veel võimatum ja mitme füüsikateooriaga vastuolus. Reaaluses 100% soojusvahetit pole, aga saame kasutada soojuspumpa, et jahutada seda sisenevat õhku -100C-ni. Selline masin jääb matemaatiliselt tööle, kui kogu kasutegur on suurem kui 50%.
Seega öelge mulle mida ma valesti arvutan ja simuleerin.
Oletame et meil on Rankine tsükkel. http://en.wikipedia.org/wiki/Rankine_cycle.
Selle kasutegur on kehv, palju energiat eraldub kondensaatoril.
Ok kuda saaks energia kätte. Tavaline soojusvaheti võrdustab temperatuurid, seega mida madalam temp kondensaatoril seda rohkem energiat sealt eraldub.
Kuidas aga saaks veidi teisiti.
Võtame sellise asja nagu http://en.wikipedia.org/wiki/Counter-current_exchange
See võimaldab eraldada kogu energia ja suunata see teisele ainele.
Nüüd oletame et Teiseks aineks on õhk ja nende voolukiirused on reguleeritud nii et kasutegur on maksimaalne.
Nüüd oletame, et ka aurustis on samat tüüpi soojusvaheti.
Õhk läbib kondensaatori, andes 90%(ja CC tüüpi soojusvaheti puhul reaalne) energiast ära. Tööaine tsüklis saavutab siseneva õhu tempi ja vastupidi.
Nüüd see kuum õhk siseneb põlemiskambrisse ja kuumeneb veelgi.
Seejärel siseneb ta aurustisse ja annab kogu energia ära pumbast tulnud tööainele (meenutagem, et see on eelnevalt sisenenud õhu temperatuuriga). Nüüd antakse kogu energia ära tööainele, põlemisjäägid aga samal ajal jahtuvad. Väljuvad põlemisjäägid peale aurustit on seega ligilähedane sisenenud õhule. Siseneva ja väljuva õhu energia erineb väga vähe. Ooooot misasja. Ei saa olla, see rikuks füüsikaseadusi. Kasutegurid rohkem kui 78% pole võimalikud nagu väidetakse.
Seletage ära miks see mudel matemaatiliselt töötab. Reaalselt ma veel ei tea.
Lisan siis veel ühe anomaalia, mis ajas mu täiesti segadusse. Oletame, et asendame õhu piiritusega. Soojusvahetid on 100% kasuteguriga. Põleti asendame veel ühe soojusvahetiga (tavaline), mis õhk-vedelik tüüpi ja soojendame seda keskkonna õhuga. Nüüd jahutame kondensaatorisse sisenevat piiritust -100C-ni. Saades ülevalolevast aru ja olles enne välja joonistanud, saame aru, et aurustist väljub samuti -100C. Oooot nüüd on müstika, keskkonna õhust absorbeeritud energia konverteeritakse mehaaniliseks. Veel võimatum ja mitme füüsikateooriaga vastuolus. Reaaluses 100% soojusvahetit pole, aga saame kasutada soojuspumpa, et jahutada seda sisenevat õhku -100C-ni. Selline masin jääb matemaatiliselt tööle, kui kogu kasutegur on suurem kui 50%.
Seega öelge mulle mida ma valesti arvutan ja simuleerin.
Comment