veidi huvitavat mõtlemist jälle

[murphy]

Vs: Veidi huvitavat mõtlemist füüsikast jälle

Heat Exchanger Efficiency : 0.88
Heat exchanged : 11.67 (kW)
Default tempid mida pakub ja vajuta calculate.
Ei pea kondenseerumisel temp ja rõhk madal olema.
Keemis temp sõltub rõhust.
R123a andmed:

Hot ja clod on siis vastavad tempid 80C ja 20C.
Jutt käib siis ainult aurumisest ja kondenseerumisest. Ei ylekuumutata gaasi ega alajahutata vedelikku. Tyypiline rankine tsykkel. (ja ma tean vee puhul peab yle kuumutama sest vesi on yli kehv tööaine)
Märgake ja energia muutust soojenemise ja aurumise vahel, see on see energia mis läks nö ideaalsele turbiinile
Nagu näed on rõhumuutus VÄGA suur, tervelt 20 bar-i. Propaanil on see veel suurem.
vedeliku tiheduse muutus pole eriti suur. Selle teoreetilise kasuteguri saab ka teist kaudu arvutades, arvutades energia muutusi. ORC kohta olen ma 1,5 aastat juba õppinud omal käel. Andmeid kogunud päris paljude ainete kohta ja pannud neid arvutustesse. Vesi on üks kõige mannetumaid tööaineid ültse.

[moi]

Vs: Veidi huvitavat mõtlemist füüsikast jälle

Heat Exchanger Efficiency : 0.88
Heat exchanged : 11.67 (kW)
Default tempid mida pakub ja vajuta calculate.

Miks just need temperatuurid, kust need pärit on, on nad üldse reaalsed?

[kalvis]

Vs: Veidi huvitavat mõtlemist füüsikast jälle

Kui arvutuskäiku pole toodud siis mingi netileht võib jumala valesti arvutada, nad võivad üldse õigeid valemeid mitte teada.
Sellistes arvutuskäikudes tuleb väga täpselt õigeid valemeid kohaldada, muidu oled kergesti vales tulemuses.

Muuseas on juba veeauru asemel olema tööstuslikes rankine tsüklites kasutusel ammoniaagi ja vee vesilahus. Pidi palju parema kasuteguriga olema.

[moi]

Vs: Veidi huvitavat mõtlemist füüsikast jälle

Lootus on, et nii lihtsat valemit kui μ_t = (t₂ - t₁) / (t₃ - t₁) oskab see netileht ikka õigesti kasutada. Aga kust need lähteandmed pärinevad et 0.88 vastuseks tuleb.

[murphy]

Vs: Veidi huvitavat mõtlemist füüsikast jälle

0,5 on tavalise cocurrent soojusvaheti kasutegur. Võta näiteks Al 2-3 kihiline kylmiku radikas kus ribi laius 4-5cm ja vahe 2-3mm. Pane see propaani põleti enne ja tsirkuleeri vett sealt. Või ära siis tsirkuleeri. Teiselpool võib kätt hoida. Proovitud. Sealt tuleb termomeetriga mõõtes peaaegu vee temp. St kogu energia anti veele. Mul õnnestus kunagi nii torud laiali laista kui tahtsin vett soojendada. Sama kasutatatakse gaasil töötavates vee soojendites(mitte boilerid). Soojusvahetile võid käe peale panna, vähemalt vene omadele kuigi teisel pool leek mis üle 1000C. Ja see on tavaline cocurrent vaheti. Külmikud kasutavad ka countercurrent soojusvahetit, koaksiaal tüüpi. Muidu poleks nad võimelised nii madalat tempi saavutama sellise võimsuse juures. Google on kitsi vastustega. Lihtsalt plaatsoojusvaheti kui selline. Võttes seda kasvõi 100m, plaadid 0,1mm vask plekist, 50,mm eraldusega ja ristlõige sellisel vahetil 1m x 1m. 100 000m2 kogupindala.Väiksed voolukogused jms. Ja tuleb ka 90% ära kui keegi kahtleb. Peab vist hankima yhe tänapäevase plaatsoojusvaheti ja yle mõõtma. 2 anumat villa sisse, kummagisse 10l vett. Üks 80C teine 20C. 2 identsed pumpa mille tootlikus on eelnevalt mõõdetud kummagi juurde ja vett ringi pumpama. Ja vaatama mis ajaga muutub anumate temp 10C. Saab juba reaalse numbri arvutada. Vee koguse järgi energiaerinevuse 2 anuma puhul. St mis kogus vett vahetati. Sealt energia kogus. Siis temp muutustest tingitud temp erinevus ja selle energia kogus. Sealt kasuteguri protsent.

[moi]

Vs: Veidi huvitavat mõtlemist füüsikast jälle

Plaatsoojus vahetiga, kui ta on õigesti dimensioneeritud ja töötab vesi/vesi variandis ei kahtle ma ka üle 0,95 kasuteguris. Sinu temperatuuri numbrid aga on siis kõhutunde järgi valitud, et 0,88 kokku tuleks? Puhas vedelik/vedelik nad sul ka ei tööta vaid toimub aurustamine ja kondenseerumine.

[kalvis]

Vs: Veidi huvitavat mõtlemist füüsikast jälle

Lootus on, et nii lihtsat valemit kui μ_t = (t₂ - t₁) / (t₃ - t₁) oskab see netileht ikka õigesti kasutada. Aga kust need lähteandmed pärinevad et 0.88 vastuseks tuleb.

Vot ei või. Tegelikkuses on igal soojusmasina liigil oma valem, kuid osadel võib ideaalse oma kasutada, sest tekkiv viga on suht väike või olematu.

[murphy]

Vs: Veidi huvitavat mõtlemist füüsikast jälle

Jh kondenseerumine peab toimuma ka, see tähentab konstanset tempi teatud osas vahetist. Ideaalis vaheti viimases astmes. Tava soojusmasinal poleks mõtet enam jahutada seda vedelikku kondensaatoris, ma aga yritan energiat taaskasutada. Paraku peab vist arvutama veidi ja vaatama yle väljatoodud puudused ja siis ikka katsesemaketiga uurima kuidas asi töötab ja mõõtma nii täpseelt kui võimalik.

[kalvis]

Vs: Veidi huvitavat mõtlemist füüsikast jälle

Selgistasin esimeses vastuses, kuidas võib rekuperaatoris energiat taaskasutada. Suvaliselt niisama kus pähe tuleb, ei saa (üritamine lõpeb igiliikuri ehitamisega, mis reaalses elus toimima ei hakka).
Maksimaalse kasuteguri annab ikkagi võimalikult jahe jahuti, mitte rekuperaatoris iga hinna eest tagasi antud soojushulk.

[murphy]

Vs: Veidi huvitavat mõtlemist füüsikast jälle

yritame mõelda kuda töötab countercurrent soojusvaheti. Kasvõi vedelik/vedelik tyypi. Keegi ei ehita igiliikurit. Jahe jahuti jahutiks, sa mõtled tavalist mitte cocurrent tyypi, see on õige jahe parem. Suur temp erinevus annab suure tsykli effektiivsuse. Ma ei yritagi tsykli kasutegurit ennast parandada vaid taaskasutada energiat. Kui öeldakse et õhk vedelik on kehva kasutegur ja vedelik vedelik annab 90+% siis ma ei näe põhjust miks ei peaks aine kui suvaline andma sama kasuteguri. Kõik on soojusvaheti konstruktsioonis kinni. Aga vaidluse rahuldamiseks kasutame vedelik vedelik ja "põletame" vesinik peroksiidi katalysaatoril. Siis saab kogu energia ära konverteeritud. Ma ootan detailselt punkti miks ei tööta, kasutaja moi vastused olid head, ta mõtles kaasa mitte ei lahminud et teised ju ei tee nii. Mis viga sa leiad matas? Kui teised oleks teinud nii siis ma ei kysiks. Ja ma tahan teada miks, mitte et teised ei tee nii ja nii ei tööta ja see igiliikur. Igast magnet mootorid jms seal on selge miks, liiga lihtne kohe.

[moi]

Vs: Veidi huvitavat mõtlemist füüsikast jälle

Üritaks siis ka natukene mõtiskleda selle üle, miks soojusvahetust eriti ei kasutata (ilmselt natuke ikka kasutatakse nagu eelpool olnud infost läbi käis) turbiinide puhul. Ilmslet langeb soojusvahetite kasutamisega Rankini tsükli enda kasutagur ka natuke ja kui lisada siia juurde soojusvahetite ehitamiseks ja korrashoiuks tehtavad kulutused, siis vist kaaluvad need soojsuvahetitest saadava kasu ülesse.

[kalvis]

Vs: Veidi huvitavat mõtlemist füüsikast jälle

Soojusvaheti enese kasutegur võib õigel ehitamisel olla täitsa vabalt 80% ja rohkem. Tema annab soojushulka üle. Seega kui seda arvutasid on kõik OK. Analoogsed seadmed on ventilatsiooniõhu soojuse tagastajad. Ja rekuperaator töötab samal põhimõttel, ka seal võiv soojushulga tagastus olla protsessi 80%, kuid termodünaamiline kasutegur (soojusenergia muundamine mehhaaniliseks) on ikkagi vaid 40% (kuskil jäi silma, et rekuperaator aitab Rankinel tõsta kasutegurit ca 10%, klassikalise 30% asemel saab 40%).

[murphy]

Vs: Veidi huvitavat mõtlemist füüsikast jälle

+10% usun ma cocurrent soojusvahetite puhul, ma ei kuula kuskilt miskit arvutasin. Rankine tsykli kasutegurit nagu mainisin ma ei muuda see sõltub otseselt temperatuuride vahest ja selle arvutuse andsin ka eelnevalt. Jh soojusvaheteid kasutatakse aga mitte countercurrent tyypi. Ma ei suutnud leida isegi yhtegi R&D eksperimenti mida ylikoolides jms tehakse, ORC ja tavalise rankine tsykli kohta on lademes. Probleem on aga kui hind pole pidru siis kuskil 75% kasuteguri juures läheb asi jamaks ja saab tekitada juba reaalselt termodioodi. Soojusvaheteid on juba puuritud. See kindel et 90+% kasutegurit siis vedelik vedelik ja voolukiirused tuleb klappima panna.

[andreie]

Vs: Veidi huvitavat mõtlemist füüsikast jälle

Pärast põletist läbiminekut on õhku märksa rohkem kui enne, seega, soojusvahetites ei ole ainevood võrdsed. Kas selles võib üks konks olla?

[moi]

Vs: Veidi huvitavat mõtlemist füüsikast jälle

Jh soojusvaheteid kasutatakse aga mitte countercurrent tyypi. Ma ei suutnud leida isegi yhtegi R&D eksperimenti mida ylikoolides jms tehakse, ORC ja tavalise rankine tsykli kohta on lademes. Probleem on aga kui hind pole pidru siis kuskil 75% kasuteguri juures läheb asi jamaks ja saab tekitada juba reaalselt termodioodi. Soojusvaheteid on juba puuritud. See kindel et 90+% kasutegurit siis vedelik vedelik ja voolukiirused tuleb klappima panna.

Kõik vähegi tänapäevased vedelik/vedelik soojsuvahetid on vastuvoolamisega (countercurrent) soojusvahetid ja seda eraldi ei märgita kuskil, sest on elemantaarne, et kui räägitakse soojusvahetist siis ta on vastuvoolamisega (countercurrent) soojusvaheti.