Miks armee kasutab madalaid sagedusi?

[saar20]

Vabandust kui küsimus on vales alateemas. Olen otsinud ja soovin teada, miks armee kasutab madalat leviala kui tsiviil kasutab 700mhz ja edasi. Kas keegi saaks mulle seletada madala sageduse plusse ja miinuseid ning äkki on natuke jututeemat ka selle kohta kusil. Suur tänu.

[elukaz]

Vs: Miks armee kasutab madalaid sagedusi.

Kõrgsageduse levi on väga piiratud, see ei taha maakera kumeruse taha painduda.

[henri503]

Vs: Miks armee kasutab madalaid sagedusi.

No eks see madalam sagedus levib maastukul paremini kui kõrgem.
Kõrgem sagedus ei taha hästi puhast teed.
Madalalsagedusel on miinus see ,et antennid on parajalt suured.Aga hea on see, et levib väikse saatevõimsusega päris kaugele.
Kõrgema sageduse pluss on see, et antennid on väiksemad ja ka saatjad/vastuvõtjad on väiksemad järelikult mobiilselt on neid mugavam kasutada .
rohkem juttu peaks olema kahel eesti saidil , foorumerau.ee või cbradio.ee

[Shele]

Vs: Miks armee kasutab madalaid sagedusi.

700 millihertsi on tõesti väga madal sagedus.

[mikumaku]

Vs: Miks armee kasutab madalaid sagedusi.

Tule eile meile ja võta homne ajaleht kaasa. No lugege mehed ikka enne läbi ka oma üllitis, enne kui saadate.
Ma ei tea mis sagedusi kasutab eesti sõjavägi oma natolt humanitaarabiga saadud jaamades, aga sisulisi vahesid kasutamisel kaasaegse aparatuuri juures erinevatel sagedustel näiteks 500 MHz ja edasi ei ole. Ikka seaduste ja ülemaailmsete regulatsioonide ja sagedusalade jaotusega on asi paika pandud. Militaarotstarbele ja kõigile teistele tegijatele ja ametkondadele kuni amatöörideni välja on kõikides erinevates diapasoonides eraldatud omad sagedusvahemikud. Ei maksa arvata, et niisama, trügimine on seal kaasajal üsna tihe.

[Pläsku]

Vs: Miks armee kasutab madalaid sagedusi.

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/0085/1420/856489.pdf

[ppv]

Vs: Miks armee kasutab madalaid sagedusi.

Ma ei tea mis sagedusi kasutab eesti sõjavägi oma natolt humanitaarabiga saadud jaamades, aga sisulisi vahesid kasutamisel kaasaegse aparatuuri juures erinevatel sagedustel näiteks 500 MHz ja edasi ei ole. Ikka seaduste ja ülemaailmsete regulatsioonide ja sagedusalade jaotusega on asi paika pandud. Militaarotstarbele ja kõigile teistele tegijatele ja ametkondadele kuni amatöörideni välja on kõikides erinevates diapasoonides eraldatud omad sagedusvahemikud. Ei maksa arvata, et niisama, trügimine on seal kaasajal üsna tihe.

Oled sa kunagi raadiosidet kasutanud?
Sagedusest sõltub ikka väga palju, näiteks 4W CB jaamaga(27MHz) saab 20km oluliselt lihtsamalt kätte kui 20GHz sagedusel töötava seadmega, ühel neist sagedustest võib vihma/lume sadu ühenduse katkestada samas kui teisel ei märka mingit vahet, loetelu võiks veel jätkata. Ka nende sagedusvahemike jagamisel on läbi aegade olnud militaristidel oma sõna öelda.

[mikumaku]

Vs: Miks armee kasutab madalaid sagedusi.

Väga õige. Ei tahtnudki megasid ja gigasid ühte patta panna. Ma lihtsalt jäin teemaalgataja postituses seda 700 MHz numbrit jõllitama ja ei saanud mitte aru, miks ta just selle numbri valis. Pidasin oma mõtteis silmas palju kitsamat vahemikku, stiilis 500...1000 MHz. Aga ajalooliselt tõesti on militaristid need põhilised jagajad olnudki ja kõik teised on saanud selle mis neist üle jääb.

[aqv]

Vs: Miks armee kasutab madalaid sagedusi?

Siin natuke lainete levikust jms. http://www.hot.ee/terve/raadio.htm#r...ainetelevimine

[rainadov]

Vs: Miks armee kasutab madalaid sagedusi?

Arvan, et mõtlesite siiski sagedust megahertzilisides (MHz), mitte milliheztsides (mHz). Põhjusi sellisel sageduse valikul võib olla mitu. Esiteks raadiolainete levi. Märksõnadeks: a)pinnalained, b) peegeldused ionosfäärist. Saadakse suurem levikaugus kahe punkti vahel. Lühilainel on ~3000[km], see vahemaa kui peegeldus Maale tagasi jõuab. Kaotatakse muidugi riba mahult ja ka ajalises töökindluses. Viimase leevendamiseks on omad tehnilised nipid. Kui aga päikestsükli ja kellatsükliga on side ajad sageduslikult õiged valitud, on ka side kindlustatud! NATO kasutab isegi vahepeegelduseks passiivseid suundantenne (antennivälju) Maa peal ja sedasi saab vahemaad ka topelt suurendada, juhul kui saatja võimsusest, suundantennide pindalast jätkub! Pinnalaine ei sõltu päikeseaktiivsusest, ööpäevasest, aastasest tsüklist Maal. Seepärast on nood madalad sagedused kasutusel navigatsiooni süsteemidel ja aeglases andmesides. Teine valiku kriteerium on asja hind. Paljuski on see seotud ka süsteemi aparatuuri väljavahetamise hinnaga. Kui süsteemid toimivad, siis pole ju otstarbekas muutusi sisse viia!

[rainadov]

Vs: Miks armee kasutab madalaid sagedusi.

Tule eile meile ja võta homne ajaleht kaasa. No lugege mehed ikka enne läbi ka oma üllitis, enne kui saadate.
Ma ei tea mis sagedusi kasutab eesti sõjavägi oma natolt humanitaarabiga saadud jaamades, aga sisulisi vahesid kasutamisel kaasaegse aparatuuri juures erinevatel sagedustel näiteks 500 MHz ja edasi ei ole. Ikka seaduste ja ülemaailmsete regulatsioonide ja sagedusalade jaotusega on asi paika pandud. Militaarotstarbele ja kõigile teistele tegijatele ja ametkondadele kuni amatöörideni välja on kõikides erinevates diapasoonides eraldatud omad sagedusvahemikud. Ei maksa arvata, et niisama, trügimine on seal kaasajal üsna tihe.

Õigust räägid! Seepärast ma ei saagi aru, kelle huvides või kellele antud MEELEHEA eest kingiti-anti ära Eesti Vabariigile maailma sideorganisatsiooni poolt kinnitatud 2 (!!!) kesklainealas olevat sagedust! Türi saatja (vene ajal "Vikerraadio", nüüd USA usukuulutajad Venemaale) ja Tallinna raadiojaama sagedus??? See on mõtlemise koht!

[kalvis]

Vs: Miks armee kasutab madalaid sagedusi.

Nende kesklaine sagedustega on siiski omad jamad. Esiteks polnud sealse analoog amplituudmodulatsiooni sidega võimalik kvaliteetset heli edastada. Sellisena kasutatakse neid levisagedusi propagandistlikel eesmärkidel või kui emamaast kaugel-kaugel on kolooniad, kes tahaksid oma rahvusmuusikat kuulata. Eesti ei ürita kumbagi ja väliseestlastele on tänapäeval netiraadio palju odavam lahendus riigile.
Teine probleem on kesklaine leviga. Päeval ja öösel on suur vahe ning nendel kesklaine sagedustel ikka aafrikasse signaali ei levita ja vastupidi, kodumaalgi oli öösiti väga kehva kuulata. Aga kW ja kWh-sid tahtsid need saatjad saada korralikult. Eesti territoorium oli FM lainealaga ilusasti kaetud ja väljapoole eestit polnud enam vajadust, seega rahahädas anti ära.
Teine teema oleks Eesti esimes Wabariigi aegne sagedus, see aga läks koos nõukogude okupatsiooniga. Selle sagedus oli palju parem levi osas. Vot selle eest oleks tulnud omal ajal kasvõi veri väljas kakelda aga näe, jäime kaotajaks.

[OSX]

Vs: Miks armee kasutab madalaid sagedusi.

Puht nostalgilistel kaalutlustel pole küll mõtet kesksagedust käigus pidada. Kvaliteeti ei saa tagada, katvus on pidevalt muutuv, lisaks hakkab täna autorikaitse vinguma piiriülese levi pärast - et ikka raha saada rohkem.
Enne oleks just katet ja kvaliteeti silmas pidades mõistlik pidada sateliidil ühte mux'i. Analoogajastu lõpus maksis üks transponder EBU satil ligikaudu 28.000 EEK ööpäevas. Võrrelge nüüd Levira DVB-T hinnastamist - mida ta küsib ÜHE kanali levitamise eest, tuletan meelde et raadioprogramme seejuure on ümmarguselt NULL ja kvaliteet on nii levitehnilselt kui visuaalselt kohati küsitav.
Autorikaitse muidugi sirutab taas käe pikalt välja kui programmi saab Euroopas jälgida, kuid kui mõelda rahvuslikul kultuurilisel pinnal siis mõelgem milline mõju oleks sellel väliseestlastele, kui ka näiteks USA idarannikul oleks võimalik näha kuulda kodu-eesti programme.
Enamikul euroopa rahvastel on oma riiklikud väljundid vabalt sateliitlevis, mõnedel isegi HD pildiga, rääkimata raadiokanalitest. Viasat ei lähe arvesse, sest legaalselt ta pole mõeldud vaatamiseks väljaspool vaatajakaarti väljastanud riiki.
Ok, militaarkasutusest läks jutt nüüd kole kaugele, kuid palju kesklainel seda enam ongi.