Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Mikrouun ja metall

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #31
    Iga vahelduv elektromagnetväli (nt. raadiosaatja mastist või ahju magnetronist lähtuv) indutseerib elektrijuhis vahelduvpinge. See tekitab omakorda voolu, mis juhti soojendab.
    Toidus on elektrijuhte (vesi) piisavalt, seega peaks soojenema küll. Samal põhjusel sädeleb metalli sisaldava värviga kaetud taldrik (jälle lippab magnetroni indutseeritud vool mööda kaunistusrõngats - lühis!&#33. Vaja on vaid juhtivaid aineid. Spets mikrolaineahju taldrikud jäävad külmaks sest nemad ei sisalda või sisaldavad minimaalselt elektrit juhtivaid aineid.
    Muide, mingi varjestav effekt on ka toidul - kui taldrikule panna kuhi toitu ja kotlett jääb kõige alla, soojeneb viimane viletsasti, peab kauem küpsetama.
    Aga mix must kohvi kiiremiini soojeneb, ei oska küll öelda. Ks mõõtsid kuidagi või oletad?
    - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
    - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

    Comment


      #32
      molekulide vahel nüüd hõõrde jõudu ei teki, kuid tõsi et hakkavad kiremini võnkuma loe keemia raamatut aine kolm olekut ehk jää kus molekulid võnguvad kohapeal vedelik molekulid liiguvad aines vabalt ja aur kus molkulideldel on selline kiirus et üksteise vastu põrgates kargavad potist välja. Mikro lained, mis panevad vee molekulid kiiremini liikuma suudavad tungida toidu sisse 2 kuni 2,5 cm edasine soojenemine toimub lihtsalt toidu enda soojusjuhtivuse arvelt seega kui paned jäätanud asja 100% võimsusega siis pealmine osa läheb keema ja kõrbema seesta aga allest totaalselt jääs mida väiksem võimsus seda yhtlasemalt soeneb ja sulab

      Comment


        #33
        ma proovisin seal saiakest soojendada.Kuid selle asemel,et see läheks pealt soojaks,läks see hoopis seest põlema(hõõguma).
        tel 53729764

        Comment


          #34
          Originally posted by hull algaja@Nov 21 2004, 18:10
          ma proovisin seal saiakest soojendada.Kuid selle asemel,et see läheks pealt soojaks,läks see hoopis seest põlema(hõõguma).
          Sama kogemus - ja seda vist seetõttu, et keskel oli moos. See siis kuumenes liialt ...
          Head susserdamist !

          Comment


            #35
            Küllap siis sai liiga pikk aeg ja/või suur võimsus seatud. Pole suutnud ühtegi asja uunis kärssama ajada. Liiga kuumaks või üle ääre küll
            Harjutamine teeb harjutajaks.

            Comment


              #36
              Mikrolaine ahjudel on selline madus, et nad soojendavad ainult valgu ja rasva osakesi, ülejäänu jääb puutumatta.
              S A C
              Siberian Audio Concept

              Comment


                #37
                ma suutsin ühe plastik nõu sulama ajada...mullitas ja puha. Kild selles, et see oli veel originaal uuni nõu...juustu/viineri sai oli ka veel sees :P

                Comment


                  #38
                  Originally posted by Allar88@Nov 21 2004, 20:48
                  .... et nad soojendavad ainult valgu ja rasva osakesi, ülejäänu jääb puutumatta.
                  Vett keeta saab küll, aga saiakuivikut olen näiteks proovinud, külmaks jäi...
                  Kuklit küpsetada ka proovitud, küpses muidu korralikult läbi, aga väljanägemine jäi nagu tainapätsil.
                  Elektroonika töötab suitsu baasil.
                  Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                  Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                  Comment


                    #39
                    see vist oleneb ka mikro margist. nt minu oma ei talu üldse rohkelt metalli sisaldavaid toite või metall esemeid. Ka piim läks hästi keema, kuigi seda juba mikro põhjas.
                    tel 53729764

                    Comment


                      #40
                      mikrolaineahi soojendab vedelikke. loogish et ta kuiva saia või ahjunõud ei soojenda, sest see ei sisalva vett. selles asja point ongi. näiteks ma olen ka seda tähele pannud et kui moosi mis sügavkülmast välja võetud sinna panna, siis alt läheb täiesti kuumaks, aga ülemine osa on ikka külm. asja point ongi selles, et tänu raskusjõule vajuvad vedelikud allaossa enne (enne külmumist) ja pärast siis nad lihsalt ongi all ja neid kuumutatakse.

                      seal võib vist mõjuda see kah, et ma pole kindel aga vist on nii, et mida suurema massiga vms. see vedelik on seda rohkem ta neid mikrolaineid "ahnitseb" ja enda poole tõmbab ning teistele jätab kuidagi vähem. aga see on ainult teooria.

                      Comment


                        #41
                        Tegelikult on asi järgmine. Vee molekulid on elektrilised dipoolid ja elektrivälja suuna muutumine paneb need dipoolid pöörlema, siis jaguneb vee molekuli energia ka teistele vabadusastmetele ehk soojusliikumiseks jne mis põhjustabki vee soojenemist ka destilleeritud vee korral , mis teatavasti elektrijuht ei ole.
                        Juhtides tekib vahelduvool, mis soojendab, seetõttu võibolla kui see tõesti on nii siis ka kohvi soojeneb paremini, et seal mingid laetud ioonid sees on.
                        Kui metall panna mikrolaineahju siis seda võib nimetada ülekoormamiseks ala võimendi väljundi lühistamine. Mingi piirini asi peab veel vastu aga kui plekk plaat panna ahju siis ma ahju peale kihla ei veaks.
                        Siseosa ei soojendata sellepärast, et elektrivälja jõujooned ehk elektriväli juhi sisemusse ei pääse see, selle efekti nimi on varjutamine.
                        Välku löövad kuldäärtega taldrikud sellepärast, et kuldäärtel on teatud induktiivsus mis ei lase voolutugevusel kiiresti kasvada ja ühe poolperioodi jooksul ühele äärele kogunenud laengud tahavad ruttu teise poolperioodi ajal teisele äärele jõuda ning otsivad teed läbi õhu ja toimub läbilöök.
                        Kui kuidagimoodi enam ei saa siis vaata manuali.

                        Comment


                          #42
                          siia on kogunenud väga palju erinevaid teooriaid, aga milline neist tõsi on?

                          Mu oma arvamus piirneb sellega et mikrolained panevad toidu molekulid pidevalt suurel kiirusel liikuma ja nagu teada vabaneb liikudes energia-sel juhul siis soojusenergia. Toit ise muudab elektromagneetilise energia soojusenergiaks. Metalli puhul siis vabaneb elektri energia. Ise olen ma kselles teoorias kindel, kuna seda on tõestatud.mikrost
                          tel 53729764

                          Comment


                            #43
                            niimoodi
                            http://home.howstuffworks.com/microwave1.htm

                            Comment


                              #44
                              kle algaja, ära mõtle kõva häälega, eriti kui mõtted on jummala toored

                              Mikroahju põhimõte seisneb dielektrilise kao tekitamises elektromagnetvälja abil. Dielektrik polariseerub ümber, 2.5GHz-ga ja sellest tekib soojus. Metallides tekitab elektromagnetväli potensiaalide vahe ja kui metalli mõõtmed on lainepikkusega samas suurusjärgus või suuremad, tekib vool. Sellise sageduse juures mängib pinnaefekt suurt rolli, seega kuldäärega taldrik (äär on õhuke) töötab eriti "hästi", nagu lühiskeerd. Seal indutseerub suur vool mis lõpeb loomulikult ääre ärapõlemisega. Tummisema juhi puhul (suurem termiline inerts) põleb läbi ahi või rakendub ülekoormuskaitse. Malmi ja roostevaba juhtivus on palju viletsam, seega need otseselt midagi teha ei pruugi.
                              Plahvatused jms on tingitud energia suurest ruumikontsentratsioonist, mis tekitab aine aurustumise.

                              Comment


                                #45
                                Väidetakse, et mikrolained tungivad toidu sisse ja neelduvad umbes 5cm sügavuseni, sügavamale levib soojus edasi nagu tavalisel toiduvalmistamisel. See selgitaks nähtuse, kus jääkambrist võetud suurem lihatükk küpseb mikrolaineahjus ainult väliselt ja keskel võib veel jäätunud liha leida...
                                Kiirgus neeldub põhiliselt toidus sisalduvas vees, rasvas ja suhkrus. Vast on sellega seletatav halb üllatus moosipiruka soojendamisel mikrolaineahjus, kus vett ja suhkrut palju sisaldav moos tulikuumaks muutub...
                                Mikrolained ei tungi metalli sisse, selle tõttu võib minu mikrolaineahjus olla (ongi) raudtraadist tehtud (ja ülekroomitud) rest, mis toetub neljale plastikust konksule. Lubatud on ka väikeste fooliumitükikeste kasutamine mõne õhema toiduosa (kalasabad, kanakoivad, lihaluud) varjestamiseks valmimise esimesel poolel (vahepeal eemaldatakse), et neid liiga üle ei kõrvetaks. Tuleb aga jälgida, et foolium vastu siseseinu ei puutuks (tulevärk&#33.
                                Hästi konstrueeritud mikrolaineahjul on magnetroni anoodtoiteahel kondensaatorsisendiga ja kui kõik muu on õigesti arvutatud, siis ahju ülekoormus talle liiga ei tee, lihtsalt koormus muutub reaktiivseks...
                                Elektroonika töötab suitsu baasil.
                                Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                                Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                                Comment

                                Working...
                                X