Kõrgepingeliin ja selle mõjud

[murphy]

Vs: Kõrgepinge liin ja selle mõjud

http://et.wikipedia.org/wiki/Elektro...ne_induktsioon "..et kontuuris mõjuvad laetud osakestele mitteelektrostaatilise olemusega kõrvaljõud.."
Indutseerib???????????????? magnetväljaga??????????????????? tõmmake koaksiaalkaabel, varje maha, kui magnetväli siis indutseeritakse keskmisse soonde ka pinge. Paraku on seal sees suht 0. Kahtlete proovige liini all ja trahvo peal, võrrelge tulemusi. Ja ma ytlesin et mahtuvuslik takistus, liini ja selle all objekti vahel on dielektrik õhk. Moodustub kondensaator. Kondensaatorit läbiv vool sõltub. Mahtuvusest, pinges ja sagedusest. Mahtuvus on meil väike, sagedus ka suht madal aga selle eest on kõvasti pinget. Vahelduvooluga saab laadida aga siis laetakse seda nö kondensaatorit 50x sekundis ringi, kui sa võtad yhe lyhikese ajajaoutuse vahelduvoolust siis on see alalispinge.
Teine nähtus mis seal toimub on koroona, peenikesed juhtmed ioniseerivad õhu. Ioonid kiirendatakse suure elektrivälja mõjul (mis sest et pulseeriv ja 50x sekundis vastupidine) allapoole, objekti. Tõsi see põhjustab liinikadusid ja juhtme diameeter on valitud nii et minimiseerida koroonat.
Nii et kappadi kappadi kooli tagasi.

[Pläsku]

Vs: Kõrgepinge liin ja selle mõjud

Koroona on hästi näha pimedas, kui on eriti niiske ilm, tibutab uduvihma. Traadid helendavad roosakalt või sinakalt, samuti isolaatorid.

[ainpaasalu]

Vs: Kõrgepinge liin ja selle mõjud

Keegi ei julge enam midagi pakkuda, saadetakse kohe kooli. Ühesõnaga, midagi ei indutseeru seal vaid tekib "konde". Kusagilt nagu oleks ikka midagi sellist meeles, et muutuvas magnetväljas tekib induktsioon vool juhtides.

[murphy]

Vs: Kõrgepinge liin ja selle mõjud

jh magnetväljas, mitte elektriväljas. Paraku selleks et seal tekiks selline pinge juhis siis kõik teras aurustuks hetkega all lyhiskeerude ja eddy voolude tõttu. Ja traatidest peaks ka GA läbi jooksma. Lihtsalt jutt käib elektrostaatilistest nähtustest. Tegelen nende asjadega pea igapäev töö tõttu. Mitte kyll 110kV aga 40kV kanti kindlasti. Seega tean et millivolte mõõtesensorilt võib vabalt mõõta kui mõõtekaabel jookseb 30kV kaabliga kõrvuti aga mõõtekaabel on varjestatud. Suurte voolude puhul aga ei aita varjestus ja tuleb kasutada dif signaali ja keerupaare.

[ainpaasalu]

Vs: Kõrgepinge liin ja selle mõjud

Eleringi lehelt. http://elering.ee/seda-kusitakse-sageli/

Miks ei ole soovitav parkida autot juhtmete alla ja tankida töömasinaid liinide läheduses?

Juhtmetes oleva pinge ja vooluga kaasneb elektri- ja magnetväli. Mida kõrgem on pinge, seda tugevam on juhtmete all olev elektriväli ja mida suurem vool juhtmetes, seda suurem magnetväli. Kuna auto kere on maast isoleeritud (rehvid), siis indutseeritakse auto keresse elektrilaeng.

[mikumaku]

Vs: Kõrgepinge liin ja selle mõjud

Kummaga meil siis tegemist on ?
Kas trafo või kondensaator?
Kas mahtuvuslik või induktiivne sidestus?
Kas indutseerib või laeb?
Kas elektri- või magnetväli?

Äkki hääletame ?
Mina hääletan mõlema käega, sest kõik need asjad siin maamuna peal alluvad elektromagnetvälja teooriale. Ei ole ühte ilma teiseta.

[tartu pets]

Vs: Kõrgepinge liin ja selle mõjud

misasi see elektriväli on? (tean, natukene võhiklik küsimus). Sest antud probleemi konteksti see ei mahu ju. Elektriväli peaks nagu olema ainult juhi sees, kõik, mis jääb välja on magnetväli...nagu esmases postis pakkusin, siis tegu mõlema efektiga. Liinist tulenev magnetväli laeb korvi konstruktsiooni (kuradi hästi isoleeritud, peaks mainima) magnetvälja tõttu. Korvis sees, kus on kaks "plaati" nö (korv ja inimene) tekib kondensaatori efekt. Kui kuidagi dioodid ka sinna kompotti sisse saaks...oleks alalisvool täitsa olemas (üpriski tasuta energia või mis?)

parasiitmagnetväljade efekti võite kõik kodus, varjestamata kaablitega oma kõlaritest proovida...või köögiraadiost. võite edaspidi telefoni hääletu peal hoida

[fre]

Vs: Kõrgepinge liin ja selle mõjud

..... Elektriväli peaks nagu olema ainult juhi sees, kõik, mis jääb välja on magnetväli...nagu esmases postis pakkusin, siis tegu mõlema efektiga. Liinist tulenev magnetväli laeb korvi konstruktsiooni (kuradi hästi isoleeritud, peaks mainima) magnetvälja tõttu. .....

Elektromagnetväli (mida antud juhul ka kõrgepingeliin kiirgab) jaotatakse tinglikult elektriväljaks
ja magnetväljaks. Kui tuua võrdluseks raadiotehnika, siis kõige tavalisemad raadioantennid (mis
näevad välja kui juhe või mingi varras), "püüavad" just elektrivälja, raam- ja magnetantennid
(teate ju näiteks taskuraadio ferriitantenni) aga töötavad magnetväljale. Tõstuki korvi puhul
võikski rohkem (ja muidugi vahelduvast, 50Hz ju) elektriväljast rääkida ja väiksem osatähtsus
on seal loomulikult ka magnetväljal olemas. Elektrijuhtide sees liikuva voolu puhul me tavaliselt
elektromagnetväljadest veel ei räägi, neid käsitleme siis kui hakkame iseloomustama mõju juhist
väljapoole.

Mobiiltelefon kui raadiosaatja kiirgab samuti elektromagnetvälja, halva ühilduvusega (puuduvad
isegi kõige elementaarsemad kõrgsagedusfiltid) kodutehnika (kõik, mille väljundis on valjuhääldi)
võtab vastu (ja muudab kuuldavaks) enamasti elektriväljalist komponenti (antennina töötavad
kõik ühendusjuhtmed), kuid vahel võime rohkem just magnetväljalisest komponendist rääkida.

[rainadov]

Vs: Kõrgepinge liin ja selle mõjud

misasi see elektriväli on? (tean, natukene võhiklik küsimus). Sest antud probleemi konteksti see ei mahu ju. Elektriväli peaks nagu olema ainult juhi sees, kõik, mis jääb välja on magnetväli...nagu esmases postis pakkusin, siis tegu mõlema efektiga. Liinist tulenev magnetväli laeb korvi konstruktsiooni (kuradi hästi isoleeritud, peaks mainima) magnetvälja tõttu. Korvis sees, kus on kaks "plaati" nö (korv ja inimene) tekib kondensaatori efekt. Kui kuidagi dioodid ka sinna kompotti sisse saaks...oleks alalisvool täitsa olemas (üpriski tasuta energia või mis?)

parasiitmagnetväljade efekti võite kõik kodus, varjestamata kaablitega oma kõlaritest proovida...või köögiraadiost. võite edaspidi telefoni hääletu peal hoida

Lühivastus! Vaata õpikutest: elektriväli, magnetväli ja elektromagnetväli! On veel ka gravitatsiooniväli, aga me oma teadmistega ei oska seda veel muundada! Muidu kehtib elektriga seotud asjadel kõikjal dualism. 2 erinevat on teineteisega paarisrakend. Elektriväli-magnetväli, mahtuvus-induktiivsus, ... edasi võite ise juba jätkata. Muuseas, neid elektriseadusi rakendatakse ka akustika ja mehaanika asjade uurimisel, sest nad on oma olemuselt väga üheselt sarnased. Seda seepärast uurimises, et elektrilist skeemi on kordades lihtsam uurida, katsetada kui mehaanilist konstruktsiooni! Jõudu mõtisklemisel!

[murphy]

Vs: Kõrgepinge liin ja selle mõjud

elektrivälja juhis pole, elektri väli on nagu magnet väli, erinimelise tõmbuvad ja samanimelise tõukuvad. Elektriväli hoiab paberit kile kyljes kui neid on omavahel hõõrutud. Elering on võsa pannud veidi, vaadaku wiki linki mis siia panin.
Elektromagnet laine on veel eraldi teema. 50Hz puhul pole see kiirgamine nii suur. Induktsioon on seotud siiski magneetiliste omadustega. Magnetväli ei lae midagi ja kui keegi väidab et laeb annan kondensaatori yhte kätte ja Nd magneti teise ja konde olgu laetud ilma lisakomponentideta. Peale seda saab konde laadida võrgust ja "indutseerida" mällu salvestamise et magnetväli ei lae kondensaatorit.

[tartu pets]

Vs: Kõrgepinge liin ja selle mõjud

http://en.wikipedia.org/wiki/Electric_field

ehk siis läksingi õpiku juurde...loe ja imesta. Elektrivälja kontseptsiooni loojaks oli härra Faraday. Kes avastas ka mahutavuse...ja leiutas kondensaatori. Elektrivälja põhimõttel.

Fakt, kui ain nüüd siin meile kõige suuremat nalja ei keeranud, on, et mingisugune elektrienergia ülekanne toimus. Kas toimus see trafo või kondeka põhimõttel, vahet pole. Raamatut me niikuinii siin kirjutama ei hakka ja auhindu uue avastuse eest välja jagama ei hakka. Seega rahunegem, seltsimehed ja natukene rohkem avatud mõtlemist.

@murphy. Ükski seadus ei takista Nd magnetil kondensaatorit laadimast. Liiguta magnetit kondensaatori jala juures edasi-tagasi ning saavuta laadimise. Loomulikult, standardkondeka jalg on liiga väike, et kiiresti soovitud efekti saavutada, kuid see on võimalik. paned kondeka jala ümber mingi plaadi või mähise ning tulebki laadimine. loomulikult VÄGA väike, aga sellegipoolet. Nano-mikrovoldi saab ehk kätte sealt.

[murphy]

Vs: Kõrgepinge liin ja selle mõjud

ma ytlesin ilma abivahenditeta laed kondekat, see et polis tekib vool magnetvälja mõjul on teada. Seepärast ongi elekter ja magnetism tihedalt seotud. Aga see suu et vahet pole vaidlen vastu. On küll. Kui räägitakse et liinide ymber on selline magnetväli et laeb ära elektriliselt siis on tegemist taunitava asjaga. Naine läheb MRI sesioonile ja räägitakse et seal tugev magnetväli, nyyd lugeks kuidas mees rääkis et tugev magnetväli liinide all tekitab sellise laengu et tapab. See kange seal et kohe käib särts ja surnud. Vms ei lähe yltse jäb haigeks ja sureb maha. Seega on vahe kyll. Näide polnud parim aga võib ka hullemat juhtuda kui inimene on harimatu ja usub asju mida keegi teine lambist fantaseeris välja.

[mikumaku]

Vs: Kõrgepinge liin ja selle mõjud

Siia sobiks ühest juhtumist kirjutada, kuskile foorumisse vist kunagi kirjutasin ka juba.
Oli meil töö juures kaks maja, vast üks 60-70 m vahet. Ühes neist alajaam. Sealt teise majja kaks kaablit üle õue mööda trosse. Sellised jämedad, oma 4-5 cm, alumiinium, 4 soont. Paralleelselt, 0,5 m vahet. Üks käigus, 3 faasi sees. Teine vana ja rikutud. Öeldakse mulle- korista see vana ära. Lähen kontrollin et lülitid lahti oleks mõlemast otsast, seejärel võtan rauasae ja saen mõlemad otsad lahti. Hakkan siis teda trossi küljest lahti laskma. Saan otsast särtsu. No mida kuradit ! Pistan siis kaabliotsa vastu kilbi serva- sädemed lendavad. Mitte suured ja mitte palju, aga siiski sädemed. Proovin veel- nagu ei sädele enam. Sügan kukalt ja mõtlen läbi kõik needsamad mõttekäigud mis siin teemas eespool kirjutati. Pistan siis veel korra vastu kilbiserva- sädeleb jälle natuke. Löön käega ja lasen kaabli trossi küljest maha. Enam ei sädele ja särtsu ka ei saa. Ega ma lõpuni välja ei mõelnudki, kas see oli mul siis kondekas või trafo seal hoovi peal trosside otsas.
Ja ainult 380 V, mis me siis 110 kV - st räägime.

[murphy]

Vs: Kõrgepinge liin ja selle mõjud

esiteks ma pakun loogilisema seletuse. Sul oli neutraal yhendatud, keegi rarbis rohkesti voolu mõnda aega, keevitus, ahi vms. Pinge tõusis. Sa lõid kilbiga yhendades paraleelsoone. See särisesgi, maha lasid siis oli keegi tarbimise juba lõpetanud. Tundub lihtne??
Teiseks kui kaabel siis seal 4 soont. Need nullivad yksteist ära sest tegu pmst keerupaariga.

[erxxx]

Vs: Kõrgepinge liin ja selle mõjud

Tallinnas, Koplis jookseb trolliliin risti kõrgepingeliini alt läbi. Kõik kontaktvõrgu mehet teavad, et isegi fiidri välja lülitamisel on kõrgepinge liinist indutseeritult seal päris kõrge pinge/väike vool. Ainus võimalus seal tööd teha on liin kõigepealt maandada. Väristab päris ebameeldivalt.