Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
ju mahtuvuse tõttu, kui liinide vahel oleks varjestus poleks teema.
Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.
esiteks ma pakun loogilisema seletuse. Sul oli neutraal yhendatud, keegi rarbis rohkesti voolu mõnda aega, keevitus, ahi vms. Pinge tõusis. Sa lõid kilbiga yhendades paraleelsoone. See särisesgi, maha lasid siis oli keegi tarbimise juba lõpetanud. Tundub lihtne??
Teiseks kui kaabel siis seal 4 soont. Need nullivad yksteist ära sest tegu pmst keerupaariga.
Mahavõetav kaabel oli mõlemast otsast läbi saetud, kõik neli soont korraga. Ühelt poolt sealt kus ta alajaama seinast väljus ja teiselt poolt sealt kus ta kilbi seina sisenema hakkas. Täitsa eraldi lahtine tükk.
Keerupaari analoogia... ei tea, vist siiski mitte nii otsene. Neli soont üsna laugjalt üksteise ümber, sellised sektorikujulise ristlõikega, 3 faasi ja null, faasid ilmselt ka erinevalt koormatud...
keerupaar pole võimalik, faasid/neutraal summutavad yksteist. Nii voolud kui ka elektrivälja. Seal oli mingi 3-mas tegur, vb alajaama liimid läksid lähedalt mööda samas 15KV ei tekita olulist välja sellelt kõrguselt mis liinid tavaliselt on. Ise ei näinud ei oska täpsemalt öelda aga maagilisi nõiakunste seal kindlasti pole ja kõik loogiliselt seletatav.
Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.
Kui palju suur on väli ümber tavalise tööstusvoolu kaabli? Teoreetikuid on palju
Võta kaabliotsija ja mõõda. Mida suurem vool kaablis seda tugevam väli. Näeb oma silmaga, kuuleb oma kõrvaga.
Vaid 1kW koormust kaablil järel ja otsijast kuuleb eksimatult ca 1m kauguselt väljamüra. 2kW saab juba ca 2m kauguselt tuvastada läbi vaba õhu ja teemas mainitud 0.5m kauguselt röögib otsija juba täiest kõrist keskmisel tundlikusel, mis tähendab seda, et seal 0,5m peal on väli tegelikult ikka väga tugev. See keerutamine on hea el omaduste jaoks, mis ei muuda välja aga olematuks. Ka kandetrossi lahti saagimine, mille kõrval jookseb kaabel üle õue, võib panna saagija kõvasti kiruma nätakate üle, mis too saest koguaeg saab.
Oma 70 aastat tagasi tehti nimetatud täiendavad katsed hinnanguliselt enamus kõik ära, ja tol ajal keegi ei vaidlustanudki, näiteks ka et inimeste eluruumis võiks kaabel olla metallkestas.
Kõrgepinge liinidega meenub, et see kui risti liinil oli mingi rike, siis märja ilmaga, ega maandamata sinna otste kallale ei kippunud kuidagi kunagi. See et kaitsmed vahel otsad andsid jms sõltus suuresti ilmast ja mitte just alati vihmasest ilmast. See oli vahel suvel täiesti müstika, et vihma polnud, äikest polnud, aga kaitsmed olid maas.
Teema algusest; Ma ei kujutagi ette, kuidas seda pirni vahetada. Ega siis töömees paljaste kätega korvi küljes pole, tavaliselt ka pole. Ja elektrikorvid ongi isoleeris, tavaliselt on lausa korv täiendavalt mastist eraldi isoleeritud (kui pole pöördmast ka kummipuhvritel, buss-tõstukitel on). Seega on mees ja mast ning saab mees nätaka mastilt. Mehe masti külge maandamine.... Minust jääks see lamp küll kustu, vähemasti niikauaks kui kõrgepinge liinis tuleb katksetus; või tuleks see post sootuks maha võtta ning kaugemale teisaldada.
Nühi põllukivi palju tahad, teemantit tast ikka ei saa
jälle bs, koos jooksevad vastasuunalised kaablid(nagu elektrijuhtmes on) summutavad väljad. 2kW ei pane mingeid kaableid uugama, pane puhur seina. Tegelt võin öelda et ka 32KW juures on vait kui sukk. Seega BS või olid kaablid defektsed mingil moel või fantaasiat liialt palju. Aga kui nyyd võtta mõõtevahend siis ei ole oma simaga ja jutt hoopis teine aga tead sa mitu korda võimendatakse seadmes? cox kaabel ka lekib mingil määral natuke, piisavalt tundliku mõõteriistaga leiab yles ja ka 10VAC kaabli. Iseasi kas see nyyd inimesele ohtlik on ja ulmelised GW,GV,GA sealt kätte saadakse nagu paljud siin usuvad.
Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.
Mis sa murphy ikka jaurad - lepid parem Ainiga kokku et lähete koos seda imet kaema ja vahetad seal selle lampotska ära, eks siis kuuleme kellel mis bs luulud ja kellel hõbeplomm raadiot mängis.
Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
Konfutsius
Mis sa murphy ikka jaurad - lepid parem Ainiga kokku et lähete koos seda imet kaema ja vahetad seal selle lampotska ära, eks siis kuuleme kellel mis bs luulud ja kellel hõbeplomm raadiot mängis.
Või saame kõik-1, ilusti pika laua taha?
viimati muutis kasutaja rainadov; 02 m 2012, 12:19.
Põhjus: täiendus
jälle bs, koos jooksevad vastasuunalised kaablid(nagu elektrijuhtmes on) summutavad väljad. 2kW ei pane mingeid kaableid uugama, pane puhur seina. Tegelt võin öelda et ka 32KW juures on vait kui sukk. Seega BS või olid kaablid defektsed mingil moel või fantaasiat liialt palju. Aga kui nyyd võtta mõõtevahend siis ei ole oma simaga ja jutt hoopis teine aga tead sa mitu korda võimendatakse seadmes? cox kaabel ka lekib mingil määral natuke, piisavalt tundliku mõõteriistaga leiab yles ja ka 10VAC kaabli. Iseasi kas see nyyd inimesele ohtlik on ja ulmelised GW,GV,GA sealt kätte saadakse nagu paljud siin usuvad.
Murphyl on selles osas õigus et kaabliotsija on tõesti nagu raadiovastuvõtja- ehita millise võimendusega tahad.
Aga 3-faasilises ja 4-soonelises kaablis need sooned sugugi "vastassuunas" ei jookse. 120 kraadi faasinihe ei kompenseeri üksteist sugugi, peale selle on faasid enamasti erinevalt koormatud jne. Too mahavõetav kaabel oli defektne tõesti... isolatsioon mitmest kohast rikutud ja vihmavett täis................
Ja veel - kui lampvõimendit ehitada, miks siis küttejuhtmed omavahel kokku keerutatakse, seal ju tõesti "vastassuunas". Vahel ei piisa sellestki ja tuleb muid nippe lisaks kasutada või lausa alalisvooluga kütta et ei müriseks.
3 faasi, jooksevad koos on keerupaar ja kompenseerivad, keskmine on 0. Keerupaaris on tavaliselt 2 juhet aga see toimib ka 3 juhtmega kui 3 faasi. Tegelikult x arvu juhtmetega kuni nende faaside summa on 0.3F BLDC mootor laual, juhtmed segiläbi lampvõim myriseb nii 50cm kaugusel, keerutad kokku vait kui sukk. Keerupaar pole ideaalne, ideaalne oleks kui tal oleks lõpmata arv keerde ja juhtme diameeter oleks 0.
Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.
Üldiselt jõuame vist jälle välja selle arutluseni et kui palju on palju ja kui piisav on piisav. Matemaatilistest ideaaljuhtudest on elu tavaliselt üsna kaugel ja halltsoonid on laiad.
Need keerud on seal kaablis ikka väga laugjad, oma 2-3 m on üks keerd, ja nulljuhe on samuti üks võrdne veerand, kusjuures ka vooluga tihtipeale.
Vene ajal kasutati ka palju selliseid kaableid kus 3 faasi olid keskel 3 sektorit ja null oli toru nende ümber. Huvitav kuidas siis oleks ?
Peaks hakkama teooriasse süvenema, aga ei viitsi, laisk olen.
Mulle tundub et teemaalgataja probleemist alanud arutlus on nüüd jõudnud juba tont teab kuhu...
Keerud pole peamised, kui juhtmed asuks kõik yhes punktis poleks keerde ka vaja. Kujuta ette väljajooni mis tulevad kaablist piltlikult. või joonista pabeil välja. 2 eri jutu siis kui kaablid on suure vahemaaga ja kui kaablid on koos. Teine vaarjant võta pulkmagnetid. Vaata kuidas siis terase jupp reageerib kui magnetid on koos või kaugemal üksteisest.
Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.
Teema jah juba kaugel algsest aga siiski veel seotud ja peaasi et juttu oleks Tagasi päris algusesse, siis mul on täpselt sama arvamus mis erkul, et ega väga ei tahaks kellegil lasta seal kõrgepinge all seda tööd teha. Minu esimene mõte oli kah korv ja mast siis kokku tõmmata ja nii potensiaalid ühtlustada. AGA, kas siis ei teki mingeid muid ohte? 230V iseenesest on mastist väljas (kilbist kaitselahtutatud), et kas oleks mõistlik mõne jämmuma juhiga siis korralikult need post ja kast ühendada? Pingetuks seda 110-t vaevalt keegi teeb, kõigil on ju voolu vaja ja nagu nägime ka siin juutuubi vahendusel on odavam mehed helikopteriga pinges liinipeale panna kui liin pingetuks teha. Ja see mahavõtmine on kah ikka üks suur töö, ma mõtlen et tõmmata mast välja ja maapeal korda teha ja siis tagasi kikki ajada. Mis ma veel oskan öelda. Üldiselt ongi nii, et kõige lihtsamad asjad on kõige keerulisemad. Et oskame siin koodi progeda ja mingid ränist tükid teevad siis kõiksugu vigureid aga et oskaks keegi üheselt seletada nähtuseid, mida on juba mitusada aastat tagasi tuntud ja uuritud seletada, tekib aint üks pudru. Ilmselt tuleb uskuda murphy juttu. Ja sellest kaugem järeldus oleks et siis valdav enamus kui mitte kõik on väga rumalad. Alustades siis koolidest, kus on kõiki valesti õpetatud ja keegi pole millestki midagi aru saanud, kuni lõpetades Eleringiga, mis võiks nagu kõrgepinge liinide seisukohalt suht kodus olla aga kodulehel pidavat olema mingi jura ainult.
Lugupeetud A.R. võiks kah lõpetuseks midagi kirjutada, see on alati huvitav lugemine.
Kasutavad samuti siis neid juhtivaid riideid ja viivad kondli samale potensiaalile. Või siis teevad puuri võrgust mille yhes küljes on ava kust lamp sisse mahub. Puur yhendatakse lambiga ja kondel samuti. Siis võib ohutult sees tööd teha. Lisaks liini all on max lubatud ohutu kõrgus kus tegutseda. Selles tuleks ka veenduda eelnevalt.
Tegelikult piisaks isegi maandatud nö võrk katusest.
Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.
No ma ka seletan natuke veel enne A.R. lõppsõna
Füüsika on küll täppisteadus aga kui teooria ja eksperiment hästi kokku ei lähe, siis ilmselt on midagi veel mida ei ole arvestatud. See midagi veel allub jällegi omale teooriale jne. Füüsiku kõige tähtsam omadus on alati olnud võime hinnata nende "midagi veel" tegurite suurusjärku ja olulisust. Kui see hinnatud, on eksperiment puhas ja maailm selge.
Mis puutub elektromagnetvälja teooriasse, siis on see enamvähem piisavalt valmis juba tükk aega- mis sajandil see härra Maxwell nüüd elaski- kuid selle laiatarberakenduste keskel elava tavakodaniku jaoks on selle matemaatiline aparatuur ikka kõrgelt üle pea.
Tean omast kogemusest et selle ala eksamil mingi suvalise positiivse hinde saamiseks piisava taseme võib küll omandada mõningase punnimisega aga sisulise surfamisvõimeni valemites ja asja olemuses on sealt veel palju maad. Õieti oligi see tõdemus minu jaoks põhiline tagajärg ülikoolis käimisest.
Comment