Kõrgepingeliin ja selle mõjud

[ainpaasalu]

Vs: Kõrgepinge liin ja selle mõjud

No ma ka seletan natuke veel enne A.R. lõppsõna
Füüsika on küll täppisteadus aga kui teooria ja eksperiment hästi kokku ei lähe, siis ilmselt on midagi veel mida ei ole arvestatud. See midagi veel allub jällegi omale teooriale jne. Füüsiku kõige tähtsam omadus on alati olnud võime hinnata nende "midagi veel" tegurite suurusjärku ja olulisust. Kui see hinnatud, on eksperiment puhas ja maailm selge.
Mis puutub elektromagnetvälja teooriasse, siis on see enamvähem piisavalt valmis juba tükk aega- mis sajandil see härra Maxwell nüüd elaski- kuid selle laiatarberakenduste keskel elava tavakodaniku jaoks on selle matemaatiline aparatuur ikka kõrgelt üle pea.
Tean omast kogemusest et selle ala eksamil mingi suvalise positiivse hinde saamiseks piisava taseme võib küll omandada mõningase punnimisega aga sisulise surfamisvõimeni valemites ja asja olemuses on sealt veel palju maad. Õieti oligi see tõdemus minu jaoks põhiline tagajärg ülikoolis käimisest.

+ 1

[A.R.]

Vs: Kõrgepinge liin ja selle mõjud

Mu onupoeg oli elektrik ja rändas ringi mööda Venemaad.
Rääkis sellist lugu.
Oli Volga Doni vahel ehitataval elektrikompleksil. Sinna pidi tulema kohe
mitu kõrgepinge liini. Saadi esimene valmis, järgmine oli veel tegemisel.
Vahe kuskil pool kilomeetrit.

Lülitati siis see esimene liin pidulikult sisse. Ja teiselt liinilt hakkas mehi alla sadama.
Neid, kes seal neid liinitraate ühendasid.
Otsad olevat maast lahti olnud ja see kõrvalliini sisselülitus tekitas piisava tapapinge.

***
Teine tema jutt oli sellest kuidas alajaamas läks mees proovilambiga liini mõõtma.
Lamp oli lühises ja tekitas kaarleegi. Mees kukkus tagurpidi mingitele pingelattidele
ja sai seljale ilusa mustri. Aga jäi ellu.

***
Kunagi oli Aksel meil FI-s külas ja ma näitasin et näed, meil võrgu sagedus on 47 Hz.
Ta vihastas, et kuidas ma aru ei saa et nii ei saa olla, et siis on ju kogu Venemaa
Euroopa osa sellise sagedusega. Minu veenmiseks helistas ta siis oma sõpradele EE-s.

Kuulas jutu ära, oli kaua vait ja siis kukkus kiruma.
Et kui temal on jaamas 49,7 Hz siis on suur pahandus ja siin on selline jama.
(Ta oli siis ühe Leena-äärse elektrijaama ülemus.)

***
Ülikoolis sai paar aastat tegeldud nende Elmo tulede ja koroona lahendusega.
Meie seda teemat juhtinud õppjõud sai aga surma elektrikarjusest mida oli mõjutanud öine äike.

Selline see elu ja elekter on.

[murphy]

Vs: Kõrgepinge liin ja selle mõjud

pika liini puhul võib 1km vahega ka asju juhtuda aga praktikas on idioot kes maadnamata jätab pika liini sest pilvedes on ka ilma äikseta laenguid ja need võivad koguneda liini, näinud seda kuda lumi talvel laeb 110m LAN õhu liini nii et võrgukaartid raginaga surevad. Yhendasin kaablid siis lahti ööseks. Hommiku kaablit võtma minnes käis nii 10cm lahendus ära käe ja kaabli vahel. Aitas see kui kaablis sjooksev tross ära maandada.

[rainadov]

Vs: Kõrgepingeliin ja selle mõjud

Iga isoleeritud ekraneerimata pikem traat töötab antennina. Eriti on see tunda äikese korral, milline võib kümnete kilomeetrite kaugusel tegelikult toimuda. Sellest on toiteplokke küll ja veel oma otsad andnud! Äikesel, aurul ja elektril pidi hirmus jõud olema. Lollusel on muidugi rohkem jõudu, aga esialgu välistame inimfaktori. Liinil töötamisel tuleb ju igaljuhul kasutada töökoha mõlemal poolel kaitsemaandust. See on remontija enda tervise huvides.

[tagahoovis]

Vs: Kõrgepingeliin ja selle mõjud

Kolliajal diplomiprojekti tehes, oli vaja teha arvutused sideliini ja 220 liini ristumisest. Kindlsti oli nõutud, et liinid ristuksid 90 kraadi all. Mingisugune häire oli ka lõpptulemuses siiski olemas. Vanema aja OT nõudiski igasuguse liinitöö korral, maandust mõlemast küljest. Kuigi hea, kui keegi ühte otsa viitsis maanduse panna. Aastaid tagasi oli ka juhus Karksi-Nuias, kui madalpingel tööd teinud mees jäigi posti otsa. Ise vaatamas ei käinud aga jutt käis lähedasest kõrgepingeliinist ja maanduste puudumisest.

[rainadov]

Vs: Kõrgepingeliin ja selle mõjud

Kolliajal diplomiprojekti tehes, oli vaja teha arvutused sideliini ja 220 liini ristumisest. Kindlsti oli nõutud, et liinid ristuksid 90 kraadi all. Mingisugune häire oli ka lõpptulemuses siiski olemas. Vanema aja OT nõudiski igasuguse liinitöö korral, maandust mõlemast küljest. Kuigi hea, kui keegi ühte otsa viitsis maanduse panna. Aastaid tagasi oli ka juhus Karksi-Nuias, kui madalpingel tööd teinud mees jäigi posti otsa. Ise vaatamas ei käinud aga jutt käis lähedasest kõrgepingeliinist ja maanduste puudumisest.

Vene ajal liikusid ka OT-st möödavaatamiste juhtude kirjeldused koos fotodega. Söestunud inimkehad, pool pead kaotanud naisterahvas, need on meelde jäänud. Mul oma elektrikul Tartus põles rinnakul 1/3 nahast, kui sai sulametalli lattidelt näkku. Näo jõudis ära keerata, aga keret mitte! Sepo kliinikus "nüliti" reitelt niipalju kui oli võimalik ja istutati ümber rinnale. Aga nahast jäi ikkagi puudus ja käsi sai tõsta poolele kõrgusele. Jäi seega invaliidiks! Eks hea, et üldse ellu jäi! Nüüd on ta vanadusse surnud! Elektrist ja OT-st võib naljaga rääkida, ometi on nad väga tõsised asjad. Omal ajal tuli eksamid igal aastal teha. Tehnilise ekspluatatsiooni (käitlemise) oma ja ohutustehnika oma. Meil oli ka veel antenni ja fiiderseadmete oma eraldi. Kõrgsagedus seab lisakriteeriumid! Midagi on meeles ja veres siiani!

[murphy]

Vs: Kõrgepingeliin ja selle mõjud

Antenni effekt on midagi muud. Õhk pole ideaalne isolaator, juhtivus sõltub tugevalt ilmastikust. Laengud pilvedes vaikselt laevad ka liini ära. Lisaks kui sajab siis laevad ka lähedalt mööda liikuvad osakesed nagu lumi, vihm tolm ära isoleeritud liini. Füüsika tunnist peaks teada olema selline masin http://www.school-for-champions.com/...-wimshurst.jpg

[A.R.]

Vs: Kõrgepingeliin ja selle mõjud

selline masin http://www.school-for-champions.com/...-wimshurst.jpg

Kunagi olid sellised arvutid, mis käisid perfolindiga.
Lugesid 10-20 cm diameetriga lindirulli arvutisse ja siis tuli ta hunnikust tagasi rulli kerida.
Selleks oli eraldi masin, poolialus pöörles ja lasid sõrmede vahelt linti rulli.

Kunagi oli juhus näha kuidas kerija mehe küljest lendas nii
20-30 cm säde Nairi korpusesse.
Mees oli näost üsna kahvatu aga midagi hullemat ei juhtunud.

Päras oli meil igaühel metallipulgake taskus. Võtsid pulga kätte ja
puutusid sellega riista korpust või radiaatorit. Siis lööki ei saanud.
Vähemalt ei olnud tunda.

Umbes sellise lindiga laaditakse ka suuri metallkerasid,
mis siis pärast mitmemeetrised läbilööke demonstreerivad.

Teiselt poolt olid pea kõik Zigulid varustatud kummi-vasklindiga, mis pidi auto kerest
laengu maasse juhtima. Ehitasin siis ka sellise riista, mis mõõtis maa ja auto vahelist
mahtuvust ja kui keegi lähenes ja mahtuvus muutus siis andis märku.

Toas nagu töötas, aga autopeal mitte. Mõõtsin autokere takistust maas suhtes ja see oli
3 koomi kanti. Auto seisis siis tavalise tee ääres.
Kui sai rataste alla pandud plastikkile läks takistus ülesse ja
tundis ka mahkuvuse muutust.

Niipalju siis staatilisest elektrist ja juhtivusest.

[ttr]

Vs: Kõrgepingeliin ja selle mõjud

Teemaga peaks haakuma ka minu küsimus. Nimelt on mingi vana lennukimudeli raadiosaatja ja vastuvõtja 27Mhz pealt toimiv.
Täpselt poole krundipealt kodus jookseb kõrgepingeliin üle. Panen vastuvõtja nüüd koos servo ja mootoriga ukse ette ning jalutan puldiga liinide poole ja esimesed hakkavad oma elu elama. Küsimus - millist müra pritsib see kurjami liin saatjasse sisse ja kas võib selline nähe olla tingitud justnimelt liinimürast? Midagi kindlast aga mis täpsemalt toimuda võib?

[Pläsku]

Vs: Kõrgepingeliin ja selle mõjud

Võta kaasaskantav raadio või sõida autoga liini alla, aga enne lülita raadio kesk- või pikale lainele ja siis kuuled, mis mürad seal on.

[ttr]

Vs: Kõrgepingeliin ja selle mõjud

See idee mul juba pikemat aega peas aga hetkel veel teostamatu kuna pole vastavat raadiot suutnud leida ja lilledevahele autogasõitmine tähendab naiskodaniukäest !""#¤#¤"

[Pläsku]

Vs: Kõrgepingeliin ja selle mõjud

Ega sellepärast pea autoga veel lillepeenrasse sõitma. Suvalises kohas võib ju proovida, ka maanteel liini alt läbi sõites. Varemalt, kui autos sai kesklainel raadiot kuulatud, siis ikka 220kV liini all tuli raadiole ikka selline särin sisse, et ühtegi jaama ei kuulnud. Eriti veel vihmase ilmaga.

[ttr]

Vs: Kõrgepingeliin ja selle mõjud

Vat sellepeale ei tulnudki ja ega vist ei tule ka kui üles ei kirjuta, et võimalus ka mõnikümmendmeetrit eemal teepeal proovida