Rikke otsimine tänavavalgustuses

[ainpaasalu]

Üks 20 posti, kõrgrõhu HG 150W lambid. Trossel, konde ja starter kah skeemis igas lambis. Puitmastid ja ALUS liiniga omavahel koos. Peakaitse on 3xC25 ja igal väljuval fiidril on 1xC20 Täiesti suvalisel ajal vahelduva eduga lööb peakaitsme välja. Ei ole tingitud sisselülitamisel tekkivast suuremast koormusest. Lagi on seal mõõdetud 3x18A Pigem lööb välja kui on niiskem ilm ja lambid juba 3-4 tundi töötanud.

Oskab keegi midagi pakkuda? Megerdada raske, sest siis peaks kõik postid läbi ronima ja kaitsmed vahelt korjama.

[vasaraonu]

Vs: Rikke otsimine tänavavalgustuses

Peakaitse on 3xC25 ja igal väljuval fiidril on 1xC20 Täiesti suvalisel ajal vahelduva eduga lööb peakaitsme välja.

3C25 vahetus proovitud?

[ainpaasalu]

Vs: Rikke otsimine tänavavalgustuses

Jah, see variant käis ka läbi, et võbla niipalju lühist näinud et väsinud ja viskab suvalise koormusega juba välja. On vahetatud. Kõik lambid põlevad kah kenasti, et ei ole ühtegi sellist kahtlast mida konkreetselt uurida. Ma ise kujutasin ette et äkki on kusagile läbihammustavad klemmid natukene liiga lähestikku ja lohakalt pandud, nii et mingi variandiga käib sealt üle. A neid ühendusi on täpselt samapalju nagu kaitsmeid, nii et ikka peaks kõik postid läbi käima.

[dumb_user]

Vs: Rikke otsimine tänavavalgustuses

Pane siis mõni labane ampertang sinna, millel on ka maksimumi mälu. Saad teada, kas reaalselt kah vool nii suureks läheb. Tõenäoliselt on seal aga mingi kaablivigastus või vilets paigaldus ja niiskus leiab selle koha üles. Veel võib ju lambihaaval neid välja lülitada siis peaks vigase lambi puhul ülejäänud ellu jääma.

[erku]

Vs: Rikke otsimine tänavavalgustuses

Palju neid C20 erinevaid liine on? Ega vist muud üle jää kui poolitamine ja kui viga välja lööb ehk vea suund käes, siis jälle poolitamine.
Kui läbi ronida ja ehk kõrbenud jälg võib vedamisel kusagil näha olla; aga kui on drosseli sees või kst kus siis...

[ainpaasalu]

Vs: Rikke otsimine tänavavalgustuses

Jah, poolitamise variant on asjalik variant AGA valgustus peab ikkagi õhtuti põlema ning viga tuleb ilmsiks täiesti suvalisel ajahetkel. Võib olla et selleks kulub päev, võibolla et kulub neli päeva. Seega tähendaks see variant seda et nädalaid kui mitte kuid on pooled lambid õhtuti kustus. Kui veab siis jah äkki on kusagil mõni jälg. Aga kui ei ole? See variant oleks siis juba see et kui ronimiseks läheb, panna siis kõik kohe korraga uus, kaabel ja lambid. Oleks metallist postid, millel kaitse on all teenindusluugi all, siis käiks võtaks järjest välja ja laseks megeriga kahe posti vahelise kaabli läbi. Aga hetkel....

[vasaraonu]

Vs: Rikke otsimine tänavavalgustuses

nii et ikka peaks kõik postid läbi käima.

Ma hakkaks pihta sellest otsast, mis on kaitsmetele lähemal. Tundub sellise "natuke kõrbenud ühenduskoha" moodi viga. Kui vanad on lambid ja liinid? Kas neid fiidreid ühekaupa ei saa testida?

[A.R.]

Vs: Rikke otsimine tänavavalgustuses

20 posti
Peakaitse on 3xC25 ja (igal väljuval fiidril on 1xC20)
Lagi on seal mõõdetud 3x18A
kui on niiskem ilm ja lambid juba 3-4 tundi töötanud.

Kui see 3xC25 asendada kolme 1xC25 ga?
Kui siis välja lööb, kas siis tuleks läbi vaadata 7 posti?
Filmida neid kahtlasi lampe - heleduses võiks olla muutus enne pauku.

Kuidas mõõdeti seda "lage"?
Kas on olemas riist, mis fikseerib max koormuse?
Või veel parem voolu graafiku.
(Selline "tikutops" on tehtav. Vast tasub ära, see pole ju viimane jama elus)

Lendavale faasile vahele. Või siis 3 topsi - igale faasile oma.

Maadlesin talvel küttega - tuli välja et ühenduskarbis oli niiskus.
Ei meeldind sellele "lekkele-rikkele".
Kus on sinul "vesi ahjus"?

_____________________________
Ainult küsimused, ei ühtegi head nõuannet.

[ainpaasalu]

Vs: Rikke otsimine tänavavalgustuses

Minuarust olid siin ainult head nõuanded. Esiteks tõesti, miks ma ise selle peale ei tulnud et peakaitse laiali tõmmata. Jah, vastav riist oli mis oskab graafikuid joonistada ja andmeid talletada ,mõõdab voolusid ja pingeid ja võimsustegurit ja VA ja VAR ja W. Vahva riistapuu. Selle tikutopsi all sa pead silmas mingit isetehtud loggerit mis siis sinna kilpi jätta ja siis sealt hiljem uurida mis kell mis juhtus? Võibolla ajab selle sama asja ära ka see et peakaitse ikkagi kolmeks teha, ka see võiks näidata mis faasi välja lööb. Tänud!

[murphy]

Vs: Rikke otsimine tänavavalgustuses

No Nendel lampidel pole mitte balastid mis voolu piiravad? Kui seal lyhiskeerd niiskusega tekib siis lendab kaitse. Vene nö lyhises lampide balaste nähtud küll. Mõõdad ok, paned täis pinge peal käitub nagu lühis.

[ainpaasalu]

Vs: Rikke otsimine tänavavalgustuses

Jah, väga võimalik et nii on aga probleem on selles et seda ju maapinnalt ei näe. Hetkel sai siis 3C25 vahetatud kolme 1C25 vastu. Vaatame mis saama hakkab.

[prelude]

Vs: Rikke otsimine tänavavalgustuses

Omal oli kunagi sama probleem, viga tuli ilmsiks kui kõik lambid läbi sai käidud-niiskusega ära ussitanud drossel.

[soldat]

Vs: Rikke otsimine tänavavalgustuses

Kui tegu ei ole elektrooniliste ballastidega siis on need HPS,MH ja DRL lambid vägagi töökindlad. Isiklikult ei ole veel kohanud ühtegi vigasti ballasti,isegi mitte nende vanade nõukogude ajal valmistatute hulgas. Lampe lahti võttes peab vaatama ainult ainult et mõlemad drosseli mähised õiget pidi oleks ühendatud,kui üks on vastupidi siis neutraliseerivad nad sisuliselt üksteise induktiivse ja põhimõtteliselt voolu piiramist ei toimu. Aga seda on on sisse lülitades näha,lamp hakkab sisuliselt hetkega eredat valgust andma ja koos ilmeliku raginaga. Siis tuleb kohe vool lahti ühendada ja ühendused üle vaadata. Teine tähtis komponent on toitega paraleelis kondensaator. Lamp töötab küll sama hästi ka ilma kondekata aga madala cos phi tõttu näitab nii tester kui elektrimõõtja 2-3 korda suuremat voolutarbimist. Kui ma õigesti mäletan siis näitas 400 HPS vatine ilma kondekata ligi 6 A voolutarvet. Kondekaga midagi alla 2'e. HPS ja MH nõuavad ka süüteplokki,aga ka nendega seose ei meenu ühtegi tõrget kuigi kokku olen kasvuhoonetesse üle saja lambi kindlasti installeerinud. DRL'i jauks pole süüturit vaja aga effektiivsus on tal ligi 2 korda madalam kui HPS või MH nii et tänapäeval neid ei kasutata enam sisuliselt. MH ja HPS effektiivsus(250 ja 400 vatistel) on nii 100 lm/wt peale,DRL jääb sinna 40 kanti. Väiksema võimsusega pirnid(70 ja 150 ntx) on reeglina väiksema kasuteguriga.

[prelude]

Vs: Rikke otsimine tänavavalgustuses

Töökindlad kindlasti, aga kui vesi ikka lampi sisse jookseb siis drossel sureb ja tulemust me teame.