Raadiolevi FM jaamad

[OSX]

Vs: Raadiolevi FM jaamad

No käisin siis oma antennil külas. Meenutab kaugelt tõesti FM antenni, mõõdud tulid sellised:
lr- 1585
lf- 1450
ld- 1257
ar- 695
ad- 340
D=12mm
Tootjaks peaks tal olema Triax, kuid võib ka Iskra olla, tõesti ei mäleta enam, kleeps on ammu kaduva teed läinud. Kasutusel alates 1996-97.

[rainadov]

Vs: Raadiolevi FM jaamad

Antenni katsetusest ULL-is. Kunagi kui töötasin raadiojaamas, tuli kodusele pildikastile teha ka antenn. Suhteliselt hea pidi see olema, sest TV mast jäi raadijaama antennivälja taha kaugustesse. See antanniväii oli küll oma esimesest väljatugevuse languse ulatusest (üle 200[m]), majast kaugemal, aga kokkuvõttes tuli sealt, antenniderägastikust, ikkagi summana igasugust "suppi" ehk paska sülega. Idee oli teha kahene romb, põhimõtteliselt sama, millest rääkis ka hr. Shele. Aga tõesti tuleb too suur ja kõrge. Nii tegin kahest kolmnurgast koosneva, kohitsetud rombidest antenni. milline mahtus tuppa, toa välisseinale, milline oli TV jaamaga ilusti risti. Majaks oli voodriga telliskivimaja. Antennimaterjaliks alumiinimfolgaa, lõigatud toidu külmikusse pakkimise rullist. See ~8 [cm] alumiinium folgaa riba sai kleebitud tapeedi peale, ka 75 oomine koaksaalkaabel ilusti mööda õiget teed antenniribal-vahel, alla toodud, kattes ta ju uuesti lisa ribaga, sest tavaolekus oleks pidanud olema kaabel antennitoru sees või antennimaterjali sees. Edasi tuli koaksaal juba seinalt telekasse. Hiljem liimisin sellele antennile uue tapeedi. Seega välja ei jäänud midagi paistma. Seinal oli lihtsalt ümargune, telefoni pesa, millest tuli koaksaalkaabel telekasse. Asi toimis korralikult. Ükskord tekkis ka idee seda kaadervärki võrrelda Yagiga. Saidgi seesinased (2,3, 5 elemendised riburada) prooviks ehitatud, 4[mm] bimetallist ja alumiiniumlatile koos peegeldajaga. Lisa peegeldina toimis veel maja sein, sest see oli tasapinnas antenni enda peegeldajaga. Tolle antenni panin juba majast väljapoole. Tulemuste võrdluses, TV ekraani müra järgi sain tõdemuse, et see kolmnurkadest antenn oli võrdväärne 5 elemendise Yagiga. Olen siiani veendumusel, et antenni sobitumus 75 oomise kaabliga, mängis siin suurt rolli. See tapeedialune antenn jäi ka järgmise üürilise teenistusse kui ära kolisin. Samas kui sellele antennile oleks olnud veel ka peegeldi, oleks tulemus veelgi paremaks saanud. Ehk annab see kellelegi idee katsetusteks.

[Padasonic]

Vs: Raadiolevi FM jaamad

Mul oleks just vaja oma tuuneri taha head antenni aga kuna Tallinna ümbruses on pooled jaamad (Soome omad kaasa arvatud) vertikaal ja pooled horisontaal polarisatsiooniga peaks antenn mõlemat püüdma. Poest valmis tükk, selline harisontaal+vertikaal on aga võimendusega -1...-3 dB, ei ole nagu eriti antenn. Mida sellisel juhul ette võtta, eriti kui antenn peab olema väike, ei ole ruumi laiutada?

Rist-Yagi või 2 eraldi antenni, mida koaksiaalreleega klõpsida (või kahe antennisisendiga tuuner). Põlve otsas rist-Yagi tegemine on paras jama ja sobitus on keerulisevõitu. Kunagi imetletud joonistel oli iga elemendi (4 pulka) jaoks treitud 4 auguga puks, mis istus täpselt poomile. Kapitaalne töö. Argooniga keevitades oleks vist lihtsam aga kas ka tugevam? Aga asi, mida antud juhul antenniks võiks nimetada, on sel sagedusel igal juhul paras monstrum.
Üks tööstuslik tükk ka:

http://www.zcg.com.au/fm_radio_cross_polarised_yagi_antennas.htm

Tegelikult huvitav et Spindleri ja Rothammeli mõõdud erinevad.

Selles pole midagi imelikku. Antenni konstrueerimisel tuleb teha kompromiss ribalaiuse, suunadiagrammi (et võimalikult vähe oleks külgkiiri), ette-taha suhte jne vahel. Kõike korraga ei saa. Nii ongi igaüks oma antenni millegi järgi optimeerinud ja vastavalt ka mõõdud erinevad.

Meenuvad katsetused kuulsa HB9CV-ga, millel oli ehmatavalt hea ette-taha suhe. Antenni pool tiiru keerates kukkus signaal nagu kirvega raiutult. Võrreldes 4-elemendilise Yagiga oli vahe tohutu. Antenni ennast pole ollagi, sest 2 elementi on andmetelt ligilähedane 3se Yagiga. Madalatel sagedustel on see märkimisväärne suuruse vahe. Kahjuks FMi jaoks riba kitsavõitu ja sobituse iseärasuste tõttu ei kesta meie kliimas kaua.
Nn siksakantenne sai ka kunagi proovitud. Meie tormide jaoks liiga suur puri aga muidu väga asjalik antenn. Sellega seoses meenub, et detsimeetril katsetades sai selline kahekorruseline (4 ruutu) sätitud 16 m teleskoopmasti otsa. Ja siis ükskord ülileviga hakkas äkki miski Ungari TV-jaam läbi pressima. Antenni kõrgust muutes see kadus ja samale kanalile ilmusid vist tšehhid (või olid need sakslased, ei mäleta). Nii et hoolega vändates sai sujuvalt riiki valida.
Siis on veel Qagi üks põnev antenn. Olen ca 25 aastat tagasi oma silmaga näinud, kuidas kunagisel naabrimehel oli 2. korruselt läbi akna vahtiva 5-6 elemendilise Quagiga parem Soome TV pilt, kui teisel naabrimehel 12-elemendilise Yagiga, mis oli mitu meetrit kõrgemal katusel. Siis sain lõplikult aru, et jutus kadudest sümmetreerimises (kui pole riistu, millega seda reaalselt kontrollida) on siiski iva. Paraku on Qagi jällegi vähese vastupidavusega antenn, sest viisakas kinnitamine poomile võtab kukalt kratsima ja sünge näoga rahakotti põrnitsema. Hirmsasti lõhnab tefloni vms asjaliku materjali järele. Mina kasutasin 8 mm kapronit aga see ei kesta kaua ja pole ka suurem asi materjal kõrgetel sagedustel.

[Scott]

Vs: Raadiolevi FM jaamad

Meenuvad katsetused kuulsa HB9CV-ga, millel oli ehmatavalt hea ette-taha suhe. Antenni pool tiiru keerates kukkus signaal nagu kirvega raiutult. Võrreldes 4-elemendilise Yagiga oli vahe tohutu. Antenni ennast pole ollagi, sest 2 elementi on andmetelt ligilähedane 3se Yagiga.

Naabriprouale arvutasin ja tegin vasktraadist samasuguse antenni 45. kanalile, kui vabakanalid veel seal sagedusel olid. ignaali kvaliteedi sai üle 90. Nüüd peaks uue tegema, kuigi ka vana võtab 28. kanalit vastu. Vaatamiskoht on kortermaja 1. korruse nurgakorter. Esialgu sai katsetatud FESA välisantenniga, aga tulemus polnud üldse hea, toas kõndimine mõjutas signaali, lisaks "rikkus korteri interjööri". HB9CV on aknalaual klaasi ja kardina vahel, vertikaalpolarisatsiooni asendis, puupulga küljes. Jalaks tagurpidi savilillepott, mis kipsi ja liiva täis valatud.

[ats]

Vs: Raadiolevi FM jaamad

Kuna ma kuulan ERR'i Klassika raadiot ning Nõmme raadiot üsna 50:50, siis ei saa mitte nõus olla eelneva jutuga. Nõmme raadios esineb tehnilist eetripraaki kaunis palju ja ega ma seda pahaks ei saa panna, kuulan rohkem sisu pärast. Üsna tihti juhtub, et mitu tundi on eetris lihtsalt digitaalne müra. Samuti ei saa nõus olla, et at teistest jaamadest kuidagi soundiliselt üle oleks. Pigem üsna ahtakese stereosügavuse ja sagedusspektriga.
Rääkides ERR'ist siis pidi helisignaal läbima ca 7 korda digi-analoog muundamist, enne kui ta saatjasse jõuab. Samuti toimub signaalinivoo kompresseerimine ja limiteerimine mitmes punktis. Kas seda on vähe või palju, ei ole mina õige mees ütlema. Ma ise küll pole aru saanud, kus leidub 48 bit-ratega saateid, kuid eetri trakti need kindlasti ei kuulu. Minuteada on järelkuulamise saated netis 96 bitratega ning nende eesmärk pigem informatiivne - kuna seadus käsib kõik eetrist läbikäinud materjali teatud ajani jäädvustada.
Raadio "fondisalvestisi" tehakse 192kHz/24bit resolutsiooniga PCM formaadis.

Mind teeb murelikuks arengukava, mis näeb ette raadiolevi digitaliseerimist. Mis ulatuses ja mis moel seda on plaanis teostada?!

[aqv]

Vs: Raadiolevi FM jaamad

Mingist kunagisest teemast mäletan, et Klassikaraadio vist on ainuke, mida kompressorist läbi ei lasta. Ülejäänud väänatakse autos kuulamiseks.

[moi]

Vs: Raadiolevi FM jaamad

... Nõmme raadiot üsna 50:50, siis ei saa mitte nõus olla eelneva jutuga. Nõmme raadios esineb tehnilist eetripraaki kaunis palju ja ega ma seda pahaks ei saa panna, kuulan rohkem sisu pärast. Üsna tihti juhtub, et mitu tundi on eetris lihtsalt digitaalne müra. Samuti ei saa nõus olla, et at teistest jaamadest kuidagi soundiliselt üle oleks. Pigem üsna ahtakese stereosügavuse ja sagedusspektriga.

Ma kuulan ilmselt harvemini, on jah tihti praak ja kehva heli aga vahest harva on hea kvaliteediga. Ei tea millest see johtub, sobib minu vastuvõtjaga paremini kokku?

[ats]

Vs: Raadiolevi FM jaamad

Ma kuulan ilmselt harvemini, on jah tihti praak ja kehva heli aga vahest harva on hea kvaliteediga. Ei tea millest see johtub, sobib minu vastuvõtjaga paremini kokku?

Täitsa võimalik. Võibolla oleneb ka asukohast, kuna neil saatja üsna madalal. Ise elan kesklinnas Veerenni tn kandis - seal on kohati mingi erakanali raadioside tugevalt sees. Mitu korda olen mõelnud sellest kuskile teatada.
Muidu klassikaraadio on üks vähestest, mis vahest isegi mu odava autoraadioga naeratuse näole toob.

[OSX]

Vs: Raadiolevi FM jaamad

Sain siis niikaugele et vahetasin tuuneris väljundkonded ära. Originaalis oli pandud 2,2uF, MPX dekoodriks on LA3410, selle jaoks arvab tootja sobivaks aga 10uF ja nii saigi siis Elna Silmic II 10uF sinna lõppu.
Jah, võrreldes vanade SME kondekatega on küll vahe kuuldav, kuid kohalikud jaamad ei võitnud mitte tuhkagi - Klassikaraadios kõnesaade eile õhtul oli päris jube, rääkijad (mees ja naine) oleksid nagu kordamööda samade proteesidega logopeedile esinenud... No kui oli kõne 80kbps, oli kõva sõna.
Nii et esialgne naeratus asendus mõru irvitusega.

ERR hakkab nüüd oma maja asemel panustama tehnikasse ja inimestesse. Saab siis näha
Aga senine inimlik lollus kumab küll igalt poolt läbi - kui fondisalvestisi tehakse tasemel 24/192 ja neil endil on analoogtrakt ainult kuni 20kHz ning enamik mikrofone kuni 15kHz - siis on see 192kHz ju ainult õhku täis. PCM kujul selle õhu arhiveerimine maksab ikka omajagu.
Ja välisalvestuseks ei jätku kellegil ei raha ega mahtu - sai just osaletud raadiosalvestusel kus instrumendid võeti sisse... Faunhoferi MP3Pro koodekiga, 16bit/192kbps CBR stereo!. Küsides formaadi kohta sain vastuseks et nii mahub rohkem.

[OSX]

Vs: Raadiolevi FM jaamad

Muuseas, kelle tahtmine teada saada kui palju tema tuuneri stereokanalite ülekostvus on - kuulaku praegu Elmarit, selles mängib vaid parem kanal

[humax]

Vs: Raadiolevi FM jaamad

Mis Elmarisse puutub siis lootusetu teema! Kunagi võtsin nendega ühendust ja üritasin tähelepanu juhtida et kanalid pole võrdse nivooga ja, et puldist väljuv nivoo peaks olema mõlemal kanalil võrdne ja sellest erinevast nivoost on ka raadiokuulaja kodus stereo balanss paigast ära. Jutt oli tasuta ja tagajärgetetta, räägi umbes nagu hulludega. Enesekaitse oli nii tugev, et hoobilt tehti lolliks ja öeldi, et viige oma raadio remonti ja see on katki!!! Meil on kõik korras! Selle lollitamise asemel oleks olnud lihtsam puldist väljuva madalama nivooga kanali mikserit lükata 2db ülespoole,sest max nivoo oli paigas ja asi lahendatud, kuid mis parata kui mõistust ja tahtmist pole. Kommerts raadioga on ilmselt probleem selles, et kvaliteedist pole lugu ja primaarne on et möla jookseks ja saaks raha kokku kühveldada kõik võimalikul viisil, helistage saatke SMS ja tellige muusikat j,n.e. Mingil tasemel asi tiksub kvaliteedi poole pealt ja sellisel keskmisel kuulajal on kama kaks, kvaliteedist ei tea tema midagi ja ei tahagi teada ja ta ei oska midagi tahtagi, primaarne on et saab tervitada, raadios esineda ja oma lookese ära kuulata .Neid meiesuguseid kes ka kvaliteedile rõhuvad on ühekäe näppudel lugeda. Selle teemal pole midagi mõelda, et paremaks läheb ja nii tugevateks tegijateks nagu näiteks lätlased on ei saa nad vist kunagi, sest asi on mõtlemises kinni ja minnakse odavamat teed ja pealegi keda see kvaliteet kepib, kui eesmärgiks on äri! Ilmselt on lätlased teise mõtlemisega ja rõhuvad kvaliteedile ja on seega uhked oma ringhäälingu üle! Kindlasti mõjutab see ka kuulajaskonda ja alateadlikut hakkab kuulaja seda taluma, et on midagi mõnusat olemas.



http://www.screamer-radio.com/ üks lihtne programm, millega asjas veenduda, kuna nivoo indikaator vahetult silma all.

[moi]

Vs: Raadiolevi FM jaamad

Sain siis niikaugele et vahetasin tuuneris väljundkonded ära. Originaalis oli pandud 2,2uF, MPX dekoodriks on LA3410, selle jaoks arvab tootja sobivaks aga 10uF ja nii saigi siis Elna Silmic II 10uF sinna lõppu.
Jah, võrreldes vanade SME kondekatega on küll vahe kuuldav, kuid kohalikud jaamad ei võitnud mitte tuhkagi - Klassikaraadios kõnesaade eile õhtul oli päris jube, rääkijad (mees ja naine) oleksid nagu kordamööda samade proteesidega logopeedile esinenud... No kui oli kõne 80kbps, oli kõva sõna.
Nii et esialgne naeratus asendus mõru irvitusega.

ERR hakkab nüüd oma maja asemel panustama tehnikasse ja inimestesse. Saab siis näha
Aga senine inimlik lollus kumab küll igalt poolt läbi - kui fondisalvestisi tehakse tasemel 24/192 ja neil endil on analoogtrakt ainult kuni 20kHz ning enamik mikrofone kuni 15kHz - siis on see 192kHz ju ainult õhku täis. PCM kujul selle õhu arhiveerimine maksab ikka omajagu.
Ja välisalvestuseks ei jätku kellegil ei raha ega mahtu - sai just osaletud raadiosalvestusel kus instrumendid võeti sisse... Faunhoferi MP3Pro koodekiga, 16bit/192kbps CBR stereo!. Küsides formaadi kohta sain vastuseks et nii mahub rohkem.

Kas LA3410 ongi viimane kivi ahelas ja sealt läbi mute RCA-sse?
Mis detektori ja LA4310 vahel toimub?


Mis saatele ja mis jaam seda MP3 pornot salvestab?

[OSX]

Vs: Raadiolevi FM jaamad

LA3410 on jah viimane. Enne teda on BPF ahelas kolm lüüti alates LA1235 väljundist, kaks mutet (üks ilmselt AM sektorist juhitav) jne. Et need lüüdid olid niisugused nagu järgnev LA3410 eeldas - 10uF, siis ei peatunud nendel. Suurim effekt kondekate vahetuses oli just viimaste asendamisel. BPF ahelas kondekate vahetus nii selget muutust ei põhjustanud. Aga on needki vahetatud.

[wigo]

Vs: Raadiolevi FM jaamad

Endal Yamaha ct-710 tuner.Pole nagu eriti aru saanud ,et eesti fm jaamad nii viletsa heliga on.Ise kuulan põhiliselt raadio tallinnat.Tuner siis otse lampvõimu ja taga peerless 1120 kõllid.Aga puhkuse ajal võtan kätte ja hakkan siis terasemalt kuulama ja võrdlema.Suvilas paldiskis tuleb kõvasti ka soome jaamu sisse-nendega siis hea võrrelda.

[humax]

Vs: Raadiolevi FM jaamad

Endal Yamaha ct-710 tuner.Pole nagu eriti aru saanud ,et eesti fm jaamad nii viletsa heliga on.Ise kuulan põhiliselt raadio tallinnat.Tuner siis otse lampvõimu ja taga peerless 1120 kõllid.Aga puhkuse ajal võtan kätte ja hakkan siis terasemalt kuulama ja võrdlema.Suvilas paldiskis tuleb kõvasti ka soome jaamu sisse-nendega siis hea võrrelda.

Sa ei saagi aru saama ja seda senikaua kui puudub võrdlus, teiste maade levijaamadega seda esiteks ja teiseks saab ikka aru küll, kui oled eelnevalt muusikaga kokkupuutunud ja on kuulmist, analüüsi võimet ja arusaamist antud teemal.Pealegi kui piirdutakse netiraadio kuulamisega, lisaks paar subbakat siis pole mingit arengut, ega arusaamist lootagi. See pole sugugi maailma tipp ja kaugel kvaliteedist! Võib rääkida kvaliteedist, mis pole isegi keskmisel, rahuldaval tasemel.