Millist ala minna õppima kahe vahel?

[abstrakt]

Tere,

Mul on küsimus, kas keegi on õppinud/õpib TTÜ-s elektroonikat ja bioonikat või mehhatroonikat?
Nimelt, ma ei oska valida nende kahe ala vahel, mõlemad tunduvad väga huvitavad.

Ise ma just lõpetasin Tallinna Polütehnikumi tööstus- ja soojusautomaatika erialal ning tean üht või teist asja elektroonikas ja programmeerimises.

Mehatroonika tundub nagu sellega leiaks tööd peale lõpetamist, samas mul oli ka soov raudvara programmeerimist õppida.

Bioonika tundub ka väga huvitav, see ei näi kaugel olevat mehhatroonikast. Just see tundub huvitav, et bioloogiliste organismide põhjal luuakse elektroonilised lahendused, või siis need seotakse omavahel kokku. Kuigi ma ei ole kindel, et Eestis sellega tööd leiab.


Jagage kogemusi/teadmisi

Tänan, et läbi lugesite.

[radiotehnika35]

Vs: Millist ala minna õppima kahe vahel?

Õpi ikka midagi niisugust mis tulevikus leiva lauale toob. Neid pseudoalasid on tänapäeval liiga palju ja lõpptulemus on see, et pooleteise aasta pärast kahetsed. Õpi ala mis selle tööstuse/soojusautomaatikaga seotud - inimesi on järjest rohkem ja kõik tahavad külmal ajal sooja ja samuti on tööstus osa mis suurele osale leiva lauale annab, meid iga päev tööle/koju liigutab ja ilma selleta ei ole ka neid "bioonikaid" ja muid -oonikaid. Igasugu IT baasil asjad on out, et rikkus majja tuua selleks tuleb reaalselt midagi teha, virtuaalse "Nokia" otsimine reaalsuses ei tööta .

Ja lõpetuseks, kõige olulisem - eks valiku teed ise, vali see mis sulle ka huvi pakub, kui amet huvi ei paku siis töötad natuke ja näed, et tööl ei ole sinu oodatud tulemust pakkuda ja leiadki end mõne aja pärast Soomest/Rootsist ehitajana

[abstrakt]

Vs: Millist ala minna õppima kahe vahel?

Tänan vastuse eest.
Tõepoolest bioonika ei ole veel nii arenenud, et sellel alal spetsialiste vaja on. Ehk mingi 20 aasta pärast see muutub, kui bioonilised jäsemed ja organid on käigus.

[radiotehnika35]

Vs: Millist ala minna õppima kahe vahel?

Tänan vastuse eest.
Tõepoolest bioonika ei ole veel nii arenenud, et sellel alal spetsialiste vaja on. Ehk mingi 20 aasta pärast see muutub, kui bioonilised jäsemed ja organid on käigus.

Njah, sellega on nii, et mida sa tänasel päeval meie koolides õpid, see oli juba kuu tagasi mujal leivanumber millega ilma tehti .

[Eggy]

Vs: Millist ala minna õppima kahe vahel?

Mehhatroonikaga on suurem tööpõld ees, mõtlen just ametikohti, kuhu sellega saab. Elektroonikust-mehhaanikuni. Bioonika võiks nagu tunduvalt kitsam olla. M-i kasuks veel seda, et pea igasse firmasse kus on seadmeid (cnc pingid, liinid, elektriga käivas seadmed, mehhaanika ruum...) on ka selle ameti mehi vaja.

Eggy@ise ka koolis õpitud ameti koha pealt mehhatroonik.

[A.R.]

Vs: Millist ala minna õppima kahe vahel?

Mul on küsimus, kas keegi on õppinud/õpib TTÜ-s elektroonikat ja bioonikat või mehhatroonikat?
Nimelt, ma ei oska valida nende kahe ala vahel, mõlemad tunduvad väga huvitavad.

Ei ole seal õppinud, aga paar aastat tagasi tuli jutuks, et mis nad seal teevad ja siis organiseeriti mulle seal väike, paaritunnine ekskursioon. Näteks oli neil seal laboriruum, kus oli õige mitu eelmise päeva seasüdant. Ja nende peal katsetati inimeses südamestimulaatorit. Selline 1 € suurune ketas, saba taga. Kõrval oli ruum, kus oli varustus stimulaatori sisu, mikroskeemi, projekteerimiseks.
Huvitav oli.

Üks tuttav läks Maaülikooli õppima tehnotroonikat. Üsna varsti vestlesime elektroonikast, magnetvoogudest, mikroskeemidest. Lihtne ja arusaadav.
Siis hakkast ta rääkima keevitamise probleemidest. Siis hüdrosüsteemidest. Arusaamine läks juba keerulisemaks.
Aga ta veel õpib, töötab, kasvatab kahte last ja saab oma eluga kenasti hakkama.
________________________
Kuidas siis valida?

Loe nende erialade kohta mida pakutakse. Ja siis võiks teha ühe külastuse. Katsuda vaadata ja vestelda. Neid ja nendega, kes seal õpetama hakkavad. Uuri, kas on ka kõrvalt lisakursuseid võtta.

Üks valikut lihtsustav asjaolu.
Kõrgharidus annab natuke laiema hariduse kui on just õpitava nimetus.
Peale seda ei tule näiteks naelapakki ära visata kui "teise seina naelad"
ainult seepärast, et teravikud vastasseina suunas näitavad.

Otsus tuleb võtta vastu Sinul endal. Ja nii, et ei tuleks kahetseda.

Edu õpinguteks, rebane.

[abstrakt]

Mehhatroonikaga on suurem tööpõld ees, mõtlen just ametikohti, kuhu sellega saab. Elektroonikust-mehhaanikuni. Bioonika võiks nagu tunduvalt kitsam olla. M-i kasuks veel seda, et pea igasse firmasse kus on seadmeid (cnc pingid, liinid, elektriga käivas seadmed, mehhaanika ruum...) on ka selle ameti mehi vaja.

Eggy@ise ka koolis õpitud ameti koha pealt mehhatroonik.

Kuidas sul peale kooli tööga oli, oli piisavalt? Ja kuidas selle erialaga just praegu on, äkki oskad vastata?

Ei ole seal õppinud, aga paar aastat tagasi tuli jutuks, et mis nad seal teevad ja siis organiseeriti mulle seal ...
________________________
Kuidas siis valida?

Loe nende erialade kohta mida pakutakse. Ja siis võiks teha ühe külastuse. Katsuda vaadata ja vestelda. Neid ja nendega, kes seal õpetama hakkavad. Uuri, kas on ka kõrvalt lisakursuseid võtta.

Üks valikut lihtsustav asjaolu.
Kõrgharidus annab natuke laiema hariduse kui on just õpitava nimetus.
Peale seda ei tule näiteks naelapakki ära visata kui "teise seina naelad"
ainult seepärast, et teravikud vastasseina suunas näitavad.

Tänan

[Eggy]

Vs: Millist ala minna õppima kahe vahel?

Kuidas sul peale kooli tööga oli, oli piisavalt? Ja kuidas selle erialaga just praegu on, äkki oskad vastata?

No praktikatel käisin nii cnc freespingi operaatorina, Viljandi veevärgis, elektroonika tehases, kuhu ka pärast praktikat pidama jäin. Hetkel olen seal inseneri ala peal, ei saa küll öelda, et just tänu koolis õpitule (enne kooli oli juba aastaid sellega tegeletud ja ka vabal ajal), aga ...vähemalt 2 inseneri on veel peale minu just mehhatroonika erialalt, väga palju loeb muidugi kooliväline tegevus. Ahjaa, Tartu A Le Coq'i, Tarkonisse...need olid ka tavalised praktika/töökohad, mis koolis pakuti. Seega tööd peaks jaguma, kuna mehhatroonika on tegelikult väga lai ala, iseasi mis osa endale meeldib-käpas on. Hüdro/pneumo, kontrollerid, IT osa, mehaanika/elektritööd...

PS! Mul muidugi "ainult" kutseka haridus. Pädevamates koolides on kindlas tehnilised võimalused paremad, samas mind see ei takistanud.

[abstrakt]

Vs: Millist ala minna õppima kahe vahel?

Nojah, põhiline ikka motivatsioon ja huvi asja vastu, siis asi kulgeb kuidagi iseenesest.
Aga selge selle asjaga, tänud.

[Riho]

Vs: Millist ala minna õppima kahe vahel?

õppisin polukas telekommi - kunagi seda seal õpetati. Hiljem käisin TTU elektroonikat õppimas, kahjuks jäi pooleli. Usun, et elektroonikal oleks jumet kui Eestis vastavat teemat rohkem arendatakse (parandage kui eksin) samas kui oled elektroonikahuviline siis need põhilised teadmised mida sealt saks õpid ka ise ära. Seega soovitaks mehhatroonikat, tööpõli on kindlasti laiem ja selle temaatikaga iseseisvalt reele saada minu arvates palju keerulisem- tasub õppida. Kui peaksin uuesti kooli minema võtaks kindlasti mehhatroonika.

Riho

[martinj]

Vs: Millist ala minna õppima kahe vahel?

Oma kogemustest õppejõuna lisan siia teemale mõned mõtted. Eelkõige teemaalgataja jaoks.
1 Õpi seda, kuhu suunas Su sisemus (hing) kisub. Mole midagi hullemat kui sunduslik õppimine. Stiillis - ma pean selle paberi, hinde vms kätte saama. Loomulikult on igal erialal selliseid aineid, kus seda ainult "ära teha saabki". Ja nende teadmistega ei ole pärast mitte midagi peale hakata. Õigemini neid polegi . Nagu ütles ühikapäevil mu toakaaslane, kel Füüsika I oli viimasena ainena sabas tolknemas. "Terve öö tuubid", siis vatrad Rusalepavanale ette ja pärast ku*ed selle koos õllega välja". Inimene hetkel on väga tubli ehitusinesener.
2. Sa õpid ainult endale. Sind ei õpeta mitte keegi ! Keegi ei saa santi sundida kui sant ei taha kõndida.
3. Mitte miskit ei ole kohutavamat õppejõu jaoks kui motivatsioonita üliõpilased. Reeglina on need , kes tulid ülikooli, et lapsepõlve pikendada, lihtsalt paberit saada või seepärast et konkurssi pole. Ja sedasi nad vegeteerivadki - eriala ei huvita, küll kuidagi ikka läbi saab...Ja kui ei saa,siis proovib aasta pärast....Mõned on nii laisad , et isegi mahakirjutamisega ei saa hakkama...
Paljukiidetud Elektoonika magistrandid:"sto takoje zakon kirgoffa ??"
4. Keegi ei keela õppida ka niisama , ilma koolis käimata. Peab vaid olema tahtmist ja lugemisoskust kah.
......

[A.R.]

Vs: Millist ala minna õppima kahe vahel?

Ja nende teadmistega ei ole pärast mitte midagi peale hakata.

Üks kogemus sellest vallast.
Oli meil 68. aastal kursus. Laetud osake muutuvas elektriväljas.
Liikumine poolkaarel, laengu-massi suhe. Pool aastat loenguid, arvestus.
Mis selle teadmisega teha? Tarbetu teadmine.

Läks mööda 40 aastat. Ja siis.
Olen Saksamaal ja õpin tundma Jaapani vaakuummass spektromeetrit.
Täpselt selle 68. aasta jutu praktiline rakendus.
Oli kasuks see õpitu.

[martinj]

Vs: Millist ala minna õppima kahe vahel?

Siia veel üks kogemus. Umbes aasta tagasi kohtasin kursavenda, kes ütles, et , tunneb, et tipi "tõenäosusteooriast" oli kasu kah ja oleks ta vaid hoolsamini õppinud...
Vend oli tööle läinud progejaks ja proges mingit veebikasiinovärki.

[murphy]

Vs: Millist ala minna õppima kahe vahel?

Õpi ikka midagi niisugust mis tulevikus leiva lauale toob. Neid pseudoalasid on tänapäeval liiga palju ja lõpptulemus on see, et pooleteise aasta pärast kahetsed. Õpi ala mis selle tööstuse/soojusautomaatikaga seotud - inimesi on järjest rohkem ja kõik tahavad külmal ajal sooja ja samuti on tööstus osa mis suurele osale leiva lauale annab, meid iga päev tööle/koju liigutab ja ilma selleta ei ole ka neid "bioonikaid" ja muid -oonikaid. Igasugu IT baasil asjad on out, et rikkus majja tuua selleks tuleb reaalselt midagi teha, virtuaalse "Nokia" otsimine reaalsuses ei tööta .

Ja lõpetuseks, kõige olulisem - eks valiku teed ise, vali see mis sulle ka huvi pakub, kui amet huvi ei paku siis töötad natuke ja näed, et tööl ei ole sinu oodatud tulemust pakkuda ja leiadki end mõne aja pärast Soomest/Rootsist ehitajana

Väike märkus et kogu tänapäeva maailm keerlebgi käega katsumatu peal. Kõik need targad moblad, ohtutd autod jms. ei oleks midagi ilma tarkuseta. 1 raua peale võid teha palju asju mis eesti nokiad. Ega skype ka just käega katsutav valmis tretid junn pole.

[radiotehnika35]

Vs: Millist ala minna õppima kahe vahel?

kogu tänapäeva maailm keerlebgi käega katsumatu peal.

No jah, eks ta maitse asi aga keegi peab selle käegakatsutava ka valmis tegema, et oleks koht kus töötaks "käegakatsutamatu".
Tegelikult pm. kool ei õpeta suurt tegema - selleks on kõigepealt huvi, kui seda ei ole siis nagu üteldi - paberi pärast ei ole mõtet minna.
Mehhatroonikast rääkides siis töötasin ka ise mõnda aega aga ei saa ütelda, et meil see oleks nüüd väga suur tööpõld. Eks Tartu ja Tallinna vahel on käärid aga ilmselt mitte väga suured, sõjanduse jaoks, riigi heaks - töötasu on kopikates loetav.
Ka on igasugu valiku aluseks keeleoskus - õpi keelt! Seejärel kui sul on huvi, mine välismaale praktiseerima, seal kui sulle asi päris ei istu - pole probleemi, õpid ümber, kui tunned asja vastu huvi, saad suheldud jne. siis seal pakutakse alati rõõmuga inimesele uusi võimalusi omandamaks huvitavaid kogemusi.
Ma ligi 20 a. tagasi õppisin koolis alates 3. klassist saksa keelt - tänaseks päevaks ei ole suurt rohkem meeles kui "wiel glück zum geburztag" jne - milleks ? Selleks on universaalne meetod kuidas neid lauseid ei peagi teadma - koolis aga ei räägitud selle 3. kuni 12. klassi vahel kordagi näit. raadio-tehnikast saksa keeles, auto, buss jne. nende sakaskeelne nimetus käis läbi ja nipet-näpet veel...
Ma saksa keeles ei suuda vaatamata sellele ajale hetkel isegi 10 lauset meenutada.
Vandusin seeaeg, et miks paganama pärast on kõik huvitavad asjad inglise keeles, ostsin omale kohe keeruka tehnilise raamatu ja lugesin, s...gi ei saanud aru, ostsin sõnaraamatu, tõlkisin sõna-haaval...koolis ei olnud õppekavas inglise keelt. Suhtlesin mõned tunnid tagasi telefonitsi inglise keeles, laus inglasega - ei ole probleemi, kuigi ei tunne, et oleks hästi oskav siis ometi alati saanud julgustust - see motiveerib palju!
sama lugu soome keelega - läksin Enicsi päevil sinna koolitusele, alguses ei saanud midagi aru, poolteist aastat hiljem võtsin jalad selga ja läksin omapäi, tööle - 100% soome keskkond, keelekogemus tuli iseenesest . Kui ülemusega (soomlane, ligi 60a vana) huvidest rääkisime siis ta imestas, et kuidas pagana pärast mina tean soomekeelseid elektroonikaosade nimetusi ja seadmete/ahelate termineid, et ta ei saa päris hästi aru millest ma räägin (erinevad huvid ju) kuid saab väga hästi aru mida ma mõtlen ja millest puudub arusaam keskmisel soomlasel - seegi ju motiveerib .
Mehhatroonika ja CNC seadmetel töötamine käis nii, et tuli juhataja, ütles, et endine tööline paneb pidu, hei, sina - sulle pakkus see huvi, vaatasid siin korra kõrvalt (miski ei jää märkamata ) - tahad selle või tolle masinaga töötada? Jah sõna ja kohe tuleb inimene (ülemus tundis laserit, painutusmasinaid, lõikureid, töötluskeskusi nagu oma 10t sõrme), seisab kõrval - laseb masinat ISESEISVALT näppida, kui midagi ohtlikult valesti teed - märgib kohe seda ja sekkub - sellest õpib kuradi hästi, rohkem kui hirmsast sõimust ja "katseajast". Nädal...natuke üle kulus õppimisele, et iseseisvalt edasi toimetada, töötasin üksi niisugustel masinatel, kiiretel aegadel öösel, üksi kogu tehases... Aga kas see on elu mõte? Üksi tuiamine on paraku mingil ajajärgul lõppev ja peab hoolitsema oma kaaskondlaste eest.

Anyway, mis ma ikka vahutan - sogan teise mehe teemat aga see ei ole mingi nostalgiline heietus, kõik reaalselt kogetud. Kui see post siia ei sobi - alati võib eemaldada.