Kuidas minu radiaatorit reguleerida?

[fomoco]

Vs: Kuidas minu radiaatorit reguleerida?

Mul on oma gaasikatel ja radikad. Vesi on 2 At rõhu all.
Viimati vett lisatud ca aasta tagasi.

Nädal, kaks ja korjab õhu sisse ning kukub lärmama. Radikad poolkülmad.
Õhutad - vaikne ja soe.

Algaja torujüri tahab teada.

Kuidas saavad mullid keedupoti põhja, kuigi vesi pole saavutanud keemis temperatuuri?
Sama kehtib ka gaasikatla kohta.

[moi]

Vs: Kuidas minu radiaatorit reguleerida?

See ventiil peaks olema mingi Danfoss RV...., täpselt ei mäleta enam ja kui termostaatpead otsas ei ole on ta täiesti lahti, nii et selles ei tohiks külma probleem olla.

[A.R.]

Vs: Kuidas minu radiaatorit reguleerida?

Kuidas saavad mullid keedupoti põhja, kuigi vesi pole saavutanud keemis temperatuuri?

Kas kinnises kolvis eralduvad mullid ka siis kui 100. kord sama vett keedad
ja 99 korda oled need vanad mullid kokku korjanud ja vabadusse lasknud?

Mina kahtlustan et tirkulatsiooni pump suudab sellest õhutusklapist õhku sisse imeda.

[moi]

Vs: Kuidas minu radiaatorit reguleerida?

Kõigis korrusmajade radiaatoritega küttesüstemmides on ülerõhk (võrreldes atmosfääri rõhuga) igas selle punktis, ka tsirkulatsioonipumba imipoolel ja mingit sisse imemist ei saa toimuda.

[A.R.]

Vs: Kuidas minu radiaatorit reguleerida?

Kõigis korrusmajade radiaatoritega küttesüstemmides on ülerõhk (võrreldes atmosfääri rõhuga) igas selle punktis, ka tsirkulatsioonipumba imipoolel ja mingit sisse imemist ei saa toimuda.

Mul on küll radiaatorid 3 korrusel, 6 m kõrguste vahe.
Manomeeter keldris näitab 2 at. Üleval on siis 1,5 ülerõhku.

See sisseimemise idee tuli sellest et kui paari radika kraanid olid kinni keeratud algas
poole päeva pärast see õhk ja lärm. Praegu on kõik natuke lahti ja kolmas päev on vait.
Eelmise kahe õhutuse vahel oli nädal.

Üks tähelepanek oli ka see et õhuga süsteemis oli kuulda aegajalt gaas mulin gaasiahju sees.
Võimalik et vesi läks keema.
Samas peaks automaat ju jälgima temperatuuri. Ja teine lahtine rööpharu oli ka taga.

[tcumen]

Vs: Kuidas minu radiaatorit reguleerida?

Õhk koguneb ülespoole kokku, nagu eespool korduvalt mainitud. Aga alati ei pruugi see kogunemiskoht olla ainult kõrgeimal korrusel.
Omal ajal kortermajas elades oli endal selline situatsioon: radikas oli torude otsa pandud nö. küüruga. Kõrgeim punkt oli mitte radika selles otsas, kus õhutusnippelgi, vaid toruühenduse poolel. Sinna jäi siis muidugi õhukott ja tulemuseks vaevu leige radikas. Õhutamine ei andnud mingeid tulemusi.
Torujüride kamp käis seda radikat mitu korda vahtimas ja sotti nad ei saanud, mis viga.
Kui siis puuklotside ja kangiga radika ise õigesse asendisse väänasin ja nende ülemuse siis seda äkisti soojenema hakanud radikat imetlema kutsusin, jõudis tüüpidele kohale, mida vaja teha.
Teemaalgatajal tasuks samuti radikas ja torud loodiga üle vaadata, kas on need kallakud nii, kuis peab. Radika õhutajapoolne ots peab olema kõrgeim punkt. Torustik, mis püstikuni viib peab olema ühtlase langusega, ilma vertikaalsete lookadeta.

[fomoco]

Vs: Kuidas minu radiaatorit reguleerida?

Kas kinnises kolvis eralduvad mullid ka siis kui 100. kord sama vett keedad
ja 99 korda oled need vanad mullid kokku korjanud ja vabadusse lasknud?

Mina kahtlustan et tirkulatsiooni pump suudab sellest õhutusklapist õhku sisse imeda.

Keedupotti tekivad mullid sellepärast, et pliidiraud on üle 100 kraadi, poti põhi on üle 100 kraadi, kuid vesi pole veel keema läinud.
Sama võiks olla ka gaasikatla küttekehaga.

Ehk oleks abi sellest, kui teeksid väljuvale vertikaalsele torule ühe tunduvalt jämedama kolmiku vahele ja üks meetrine toru läheb ülesse, otsa õhuklapp.

[onks]

Vs: Kuidas minu radiaatorit reguleerida?

Niisiis, olen lugedes saanud palju targemaks ja edaspidi oskan seda küttesüsteemi paremini vaadata. Eile oli radiaator täitsa soe, kuigi tuba polnud.. Olin varem ka seda niiöelda loksutanud ja kallutanud, sest torumees oli riputatavale konksule unustanud plastikust "puksi" vms asja panna ja radiaator loksus. Seda ise paika pannes radiaator liikus ja see ventiil susises korralikult. Loksutasin veel ja susises.. Niikaua liigutasin kuni susinad lõppesid. Mul plastikust torud ja need lubavad radiaatorit hästi liigutada.
Elan viiendal korrusel. Täna vaatasin kallakuid. ülemine toru on nähtavalt kaldus. Nii et radiaatori ühenduskoht jääb ülesse.. Alumist toru väga hetkel vaadata ei saa, sest voodi on ees. Loodi pole ka hetkel võtta. Teinekord peab maalt tooma kaasa. Silmamõõt on mul üsna täpne ja eeldades et aken ja aknalaud on loodiga paigaldatud, siis radiaator näib olevat suht loodis.. Torumees seda loodiga pani ka paika, aga ma ei jälginud kas ta jättis loodi või kaldu.
Praegu ka radiaatorit katsusin, see oli jahe.. Liigutasin ja jälle susises kõvasti.. Nii et süsteemis on vist palju õhku ja niipea ei ole loota et maksimaalset sooja saab. Kolmapäeval peaksid nad paigaldama ka termoregulaatori.. Selline kiri oli vähemalt postkastis. Kuigi ükspäev pidin töölt vaba päeva võtma ja ootama neid, kui radikat lubati paigaldada, ja kedagi ei tulnud ning tööl olin ikka sunnitud tegema teinepäev 16h jutti järgi.. Loodetavasti seekord ma tühja ei pea ootama

Küsimus selle kohta, et kui kaugel radiaator seinast peaks olema? Hetkel maksimaalne aste konksudel ja see vist umbes 5cm. Aga ka see, et kas radiaatoril seina suhtes ka kalle peab olema? või oleneb kõik ventiilist.

[elukaz]

Vs: Kuidas minu radiaatorit reguleerida?

Kui vesi on arusaadavalt soojem kui tuba siis on lihtne läbivoolu määrata, väljuv toru ei tohi olla märgatavalt jahedam. Sama asi radika pinnaga, aeglase läbivooluga jääb ta alt külmaks (eeldades et sisse tuleb ülevalt, kui vastupidi siis tuleb ainult torusid katsuda). Nii et pärani regulaatoriga ei tohiks see vahe olla üle paari kraadi ehk siis käega katsudes ei saagi õieti aru. Kui väljuv on ikka oluliset jahedam, siis on läbivooluga probleem. Teine märk on see et kui vool on kinni ja radikas maha jahtunud, kui kiiresti läheb ta uuesti soojaks. Kui paari minutiga siis vooluga kõik ok, siis tulgu sealt õhku või mitte, pead nõudma omale suuremat radikat või vee temperatuuri tõstmist.

Kusjuures ma üldse ei imestaks kui kõik radikad on pandud jadasse ja siis saab igaüks kõigil sooja kinni keerata.

[Kkert]

Vs: Kuidas minu radiaatorit reguleerida?

Torudesse kogunenud õhukott koguneb kõige kõrgemale, see on viimasele korrusele. Kui sealne elanik ei suuda, ei viitsi torustikku õhutada, siis kannatavad kõik, kelle radikad on sellel torul, sest vee läbijooks puudub või on tilluke. Tavaliselt läheb pealejooksu toru otse üles ja tagasi tuleb mööda radikaid. Nii võibki juhtuda, et see ülemise korruse radikas on veel kuidagi soe ja alumisele ei jõua praktiliselt midagi. Kunagi kui sellises 9 kordses "KOLHIOOSIS" elasin I korrusel ( nüüd olenen aastakümneid ainult enda viitsimisest maja ahjusid kütta ja olen rahul), tegin keldris torudele risti sisse. Ehk pealejooksu muutsin tagasijooksuks. Seega sundisin viimast korrust torustikku õhutama. Muu korduv jutt, selle vajadusest, jooksis talle eelnevalt läbi tühja kõrvadevahe! Jõudu soojusesks!

Minul tekkis (võib olla loll) küsimus.
Oletame et ülemisel korrusel on radikas õhutamata. Aga tsirkulatsioonipump ajab ju vett ikka ringi süsteemis? Ülemise korruse radiaator on lihtsalt külm ja soliseb/muliseb, aga vesi liigub ju ikkagi. Ega siis terves süsteemis vesi sellepärast ei seisa, et yhes kohas mull sees on? Selle jaoks ju on tsirkulatsioonipump vahel. Lihtsalt vesi jookseb sellest radiaatorist "mõõda" millel õhumull sees on.
Aga võib olla mõtlen valesti. Ehk keegi targem seletab lahti.

[elukaz]

Vs: Kuidas minu radiaatorit reguleerida?

Kui pump on iga kontuuri peal siis on läbivool tagatud ja mulisevad radikad lähevad ka soojaks. Aga kui on mõni paralleelharu siis see kus vähem takistusi, käib kiiremini läbi. Igivana kortermajade probleem, terve maja peale on üks pump ja siis on päris keeruline kõigi püstakute vahel võrdset läbivoolu tagada.

[W@ldur]

Vs: Kuidas minu radiaatorit reguleerida?

Korteriühistut pole?
Äkki esimees/-naine osab natuke kindlamalt öelda, mida, miks ja kuidas?

[tcumen]

Vs: Kuidas minu radiaatorit reguleerida?

Minul tekkis (võib olla loll) küsimus.
Oletame et ülemisel korrusel on radikas õhutamata. Aga tsirkulatsioonipump ajab ju vett ikka ringi süsteemis? Ülemise korruse radiaator on lihtsalt külm ja soliseb/muliseb, aga vesi liigub ju ikkagi. Ega siis terves süsteemis vesi sellepärast ei seisa, et yhes kohas mull sees on? Selle jaoks ju on tsirkulatsioonipump vahel. Lihtsalt vesi jookseb sellest radiaatorist "mõõda" millel õhumull sees on.

Neid süsteeme ehitati omal ajal kahesuguseid: nn. ühetoru- ja kahetorusüsteem.
Esimene on see hullem variant. Radikad on püstakus ühendatud jadasse. Enamlevinud variant oli selline, kus nii pealevoolu kui tagasivoolu torul olid radikad, igaüks eri suurusega.Aga on nähtud ka sellist, kus pealevool läheb otse ülemisele korrusele ja radikad on siis tagasivoolu poole peal.Ühe radika õhukork või ummistus paneb terve püstaku tsirkulatsiooni tuksi. Üksiku radika reguleerimine on keerulisem. Selleks olid küll vastavad kolmikkraanid küll olemas, kuid need olid ikka tõeline õnnetus. Küllap torude hokkuhoiu tõttu neid süsteeme sellisena ehitati.
Kahetorusüsteem on lollikindlam, üksik radiaator tervet süsteemi ei mõjuta. Esimene ja enamasti ainuke kannataja on radika omanik ise. Radiaatorid on ühendatud nö. paralleelselt püstaku külge. Nii peale- kui tagasivoolu torud jooksevad püstakus ülemise korruseni välja.

Loodetavasti tänapäeval süsteemide renoveerimisel neid ühetoru omi enam ei tehta.

[onks]

Vs: Kuidas minu radiaatorit reguleerida?

Korteriühistu on olemas. Ma ise püüan targemaks saada ja mõista mida ma ise omas kodus teha saan et saada parim tulemus ja mida ma pean kurtma korteri omanikule, kes ise ühistu esimehega arvatavasti aktiivsemalt räägib. Kui ma asjatult radiaatorit ootasin, siis sai ka mure lahendatud tema kaudu. Varsti ka üürimaksmispäev, mis on käest kätte, siis peremees alati küsib ka otse muresi ja asju ja kindlasti teda huvitab radiaator. Kuna ta räägib 95% venekeeles nagu võibolla enamus siin majarahvastki, siis ei ole väga lihtne asju kirjeldada täpselt vaid pigem üldsõnaliselt, kuna töötan ka ise venelastega koos, siis tean isegi kui nad aru ei saa eesti keelest, nad noogutavad kaasa
Nagu ma ise ka just venelane ei ole, siis oskan rääkida asju ka lihtsate sõnadega ja kokkuvõttes on keelebarjäär selline, mis tekitab tahtmise mitte kurta iga muret koguaeg.
Kuna küttesüsteem hiljuti vahetati, siis usun et asi on on hetkel paranev ja pean veidi ootama, aga eks ma omanikule ütlen mis seis on, küll ta ise uurib.