Keeleveerud

[a1]

Vs: Keeleveerud; Wound Rotor Induction Motor

Kui sisu vaadata, siis on tegemist mikroskeemiga. Nagu ka näiteks 7805.
Funktsiooni mõttes reguleeritav stabilitron.

[A.R.]

Vs: Keeleveerud; Wound Rotor Induction Motor

Tegelikkuses siiski rohkem nagu tugipinge allikas ehk.

Allikas peaks nagu tekitama. Siin tehakse välisest pingest selline täpne jupp.
Volt etalon või etalon volt, ei tea kumba pidi peaks olema, on rohkem allika moodi.
Sellega pannakse mõõtelaborites täpne volt paika.

http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=referents&F=M

Kui on võrdlusnaine siis võib ju olla ka võrdluspinge.
Tugipinge tundub suupärasem aga "allikas" ei meeldi.

[mikumaku]

Vs: Keeleveerud; Wound Rotor Induction Motor

Tõesti sisult mikroskeem. Ainult harjumatu on sellises väikses kolme jalaga transikorpuses asja nõnda nimetada.
Üldse on elektroonikas igasugu vidinaid kus väljaspoole paistva lihtsa funktsiooni tagamiseks on sisse ehitatud terve maailm. Mida vahel isegi andmetes ei toonitata. Et võta meie toodetud ilus must kast, kasuta ja ära põe mis seal sees on.
Mis toob esile üldisema keeleprobleemi, et kas sel juhul asja nimetus eesti keeles peaks käima sisemise füüsilise teostuse järgi või välise funktsionaalsuse järgi.

[dumb_user]

Vs: Keeleveerud; Wound Rotor Induction Motor

Ära nüüd üle ka pinguta. Pliiatsi nimi ja funktsionaalsus ei muutu kui ta grafiidi ja puidu ja lakikihi ja markeeringu ja muude asjade mainimiseks ümber nimetada. Üldiselt on see mingite tehnofriikide teema. Kasutajal, kes tahab töötavat asja on sellest nimest üsna savi.

[Scott]

Vs: Keeleveerud; Wound Rotor Induction Motor

Allikas peaks nagu tekitama. Siin tehakse välisest pingest selline täpne jupp. ... Tugipinge tundub suupärasem aga "allikas" ei meeldi.

Siinkohal on "laiema pilguga" vaatamine nuhtluseks ja taustsüsteemiks tuleb võtta pisike skeemijupp. Ja sobibki tugipingeallikas väga hästi - andes täpset (tugi)pinget järgnevale skeemiosale, ongi tegemist pingeallikaga selle osa suhtes. Et tugipingeallikas seda elektrit ise aurust ei tooda, vaid kusagilt mujalt samuti elektrina võtab, pole antud juhul oluline.

[rainadov]

Vs: Keeleveerud; Wound Rotor Induction Motor

Tõesti sisult mikroskeem. Ainult harjumatu on sellises väikses kolme jalaga transikorpuses asja nõnda nimetada.
Üldse on elektroonikas igasugu vidinaid kus väljaspoole paistva lihtsa funktsiooni tagamiseks on sisse ehitatud terve maailm. Mida vahel isegi andmetes ei toonitata. Et võta meie toodetud ilus must kast, kasuta ja ära põe mis seal sees on.<br>
Mis toob esile üldisema keeleprobleemi, et kas sel juhul asja nimetus eesti keeles peaks käima sisemise füüsilise teostuse järgi või välise funktsionaalsuse järgi.

;<br>
Nii ta on! Kas rääkida aia august või aiast, milles on auk! Seega täpsustuse jäävad. Aga anda asjadele, millel on juba kokkulepitud nimed, täiendavalt erinevate asjade nimesid, toob ainult arusamises segadusi! Kokkulepitud mõisted-nimed ongi selleks, et kõne erinevate inimeste vahel oleks arusaadav! Kõlareid olen näinud igasuguseid, mõnda ka mõõdistanud. Viimasel ajal tavamõistes tillkesi, mõõtudega ~2x3x4mm, kusjuures mõnel sellisel kinnisel kõlaril on ka sees õhust raskem gaas, et kõlari sageduskäiku madalate sageduste osas võmalikult alla saada (200-300Hz-ni), isegi sellise mittetraditsiooniliste kõlari pisikeste füüsiliste mõõtude juures

[Scott]

Keeleveerud

Juba pikemat aega olen meedias tähele pannud üht häirivalt laialdaseks kujunenud trendi - asenimisõna ta väärkasutamist. Kahjuks on nüüd see nähtus levinud ka foorumisse.


Asenimisõnad

Isikulised asesõnad - mina (ma), sina (sa), tema (ta), meie (me), teie (te), nemad (nad) - need asesõnad tähistavad elusolendit, esindades lauses kõneleja või kuulaja isikut või kedagi kolmandat märkivat nimisõna.

On ka erandeid: ainsuse 3. isiku asesõna lühivariant 'ta' võib viidata ka elutule, nt "Viin võib ju hea olla, aga ta võtab mõistuse ära." Pikk variant 'tema' viitab normaaljuhul vaid isikule.


Näitavad asesõnad - see, (too,) need - näitavad asesõnad viitavad mingile situatsioonist või teistest lausetest selguvale asjale, omadusele või tegevusele. Esindavad elutut asja.

Erandina kasutatakse küsilauses "Kes see loom on?" ta asemel. Teinegi erand, kuid halvustava alatooniga: vahel kasutatakse see ka elusolendile viitava 3. isiku asesõna 'tema' asemel. Näiteks: "Peeter käis meil." – "Mida see siit tahtis?"

(Näited lehelt https://www.eki.ee/books/ekk09/index...=3&p1=1&id=106 , kusjuures ka seal lehel on korra 'seda-teda' kasutamises eksitud.)



Ehk siis võimendid, arvutid ja muu elektroonika(jupid) on eluta, seega asjad, ja asesõnaga nimetades tuleb kasutada mis, mille, mida; see, selle; need. Mitte kes, kelle, keda; ta, kelle; nad. Kuidagi ei sobi ka ülaltoodud viina näitel 'ta'-tamine.
Kui foorumipostituses mehaaniliselt asendada 'ta' sõnaga 'see', jääb lause struktuuri tõttu tihti tekst jätkuvalt kohmakaks. Enamikul juhtudel puudub üldse vajadus kasutada asesõna ja öeldu saab vormistada lühemalt, ilma et lause tähendus muutuks.

...

See väärvorm on kõnelejatele nii sisse harjunud, et televisioonis ja raadios 'see' ja 'need' kõlab üha harvemini. Autod, majad, lusikad-taldrikud-tassid jne jne oleks justkui ellu ärganud nagu lastesaates, kus asjad kõnelevad.

Kui arutleda teisest küljest ja küsida, kas puud ja taimed on elus või eluta ning kumba vormi oleks kohasem kasutada, on see kinni inimeses, kuidas ta seda enda jaoks näeb. Tänapäeva teadmistele tuginedes on õigem kasutada elusate objektide nimetamise reeglit. Seda üllatavam oli kuulda televisiooni loodussaates üht meie tuntud ja tunnustatud bioloogi rääkimas loomast kui esemest, kes kasutas elusa looma kõrval seistes tema kohta pidevalt asesõnu 'mis' ja 'seda'.

[martk]

Vs: Keeleveerud

Eesti keel on sellessuhtes tore keel, et kui räägitakse asjast/esemest, mis sulle korda läheb, millega sul on isiklik emotsionaalne suhe, millega sa oled vaeva näinud, siis kasutabki inime selle asja kirjeldamiseks elusolendi asesõna.
Kui olen pärast pikka ettevalmistusperioodi (lugemine, võrdlemine, kohandamine) ja veel pikemat käelist tegevust (asendamine, mõõtmine, reguleerimine) miski asja "ellu äratanud", siis minu jaoks on see eluta asi nüüdsest elus asi.

[Shele]

Vs: Keeleveerud

Inglased ütlevad laeva kohta juba aastasadu: She.

[elukaz]

Vs: Keeleveerud

Sõltumata sellest kas tulemus on meelepärane või käitub risti vastu ootustele, võib elutu asi omandada elavale omased jooned nagu iseloomu ja käitumismustri. Elutu asjaga rääkimine peaks olema samm vaimse ebastabiilsuse poole, aga kes meist poleks seda teinud midagi ehitades või remontides pöördudes otseselt selle asja poole? Olgu see auto või arvuti.
Kui keegi on telefoni otsas ja kurdab et arvuti on lolliks läinud siis küsid ikka et mis ta teeb või mis ta ütleb või mis kirjutab. Kuidas seda keeleliselt korrektne oleks väljendada nii et see ka normaalselt kõlaks ja arusaadav oleks? Ma arvan et kui ma küsin "mis see teeb" siis see tähendaks nagu et mida teeb rakendatud vastumeede ja tekib segadus et oot misasi?

[Svago]

Vs: Keeleveerud

Scottil on täitsa õigus! Ma ka ei poolda sellist väärkasutust ja ilusa eesti keele lihtsustamist.
Lisaks on nüüd vene keele asemel meil kasutusel paljud ingliskeelsed laensõnad või nende tõlgendused.
Kuidagi imelik on näiteks, et meil on kallima, kallikese, sõbranna, sõbratari, pruudi, armukese asemel ajakirjanduses näiteks tüdruksõber või gaas liigub mööda juhet. Vanasti oli gaasitorustik või gaasitrass. Elekter liikus rohkem nagu mööda juhet. Tuleb välja, et ka kraav on tänapäeval juhe, siis on ka ülemus varsti juhi asemel firmajuhe. Kuidagi kipub asi sõnavaese inglise keele poole, kus üks sõna tähendab väga paljusid erinevaid asju.


http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=juhe

http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=juhe

( line + veel 29 tõlget)

https://translate.google.ee/?hl=et#en/et/line

[Starfish]

Vs: Keeleveerud

Ega elektrivoolik parem sõna pole aga naljakas on see kindlasti.

[martk]

Vs: Keeleveerud

Asi kisub Scotti ettepanekust eemalduma.

Svagole: mismoodi on arutelu elusa ja eluta asja asesõna kasutusel keele väärkohtlemine? Oletame, et taastad oma vana-vanaisa käokella. Selle mehhanism on aastast 1887 Hamm-i tehasest Saksamaalt ja su oma vanaisa on oma kätega teinud sellele kesta ja käo. Nüüd teed selle eseme (töö)korda , mis pole viiskümmend aastat oma funktsiooni täitnud st (üleüldse või healjuhul õiget) aega näidanud ja kägut kukkunud. Olles selle korda teinud - kas ütled huvilisele küsijale - taastasin selle eseme funktsionaalsuse või puhusin talle elu sisse.

[A.R.]

Vs: Keeleveerud

Ega elektrivoolik parem sõna pole aga naljakas on see kindlasti.

Ülijuht ja pooljuht on ka kuskil olemas.
Lainejuht on ka elektroonika termin.
Valgusjuhi kohta ei tea kas on elektroonika või optika või informika.

Takistusjuhti pole kuulnud aga kõnetraat oli veel hiljuti kasutusel.
Nüüd on meil traadita side või oleks ikka parem traadita juhe?
***
Aga elekter võiks ju ka kulgeda kulglas.
Kui ehitada kineskoobi moodi kommutaator siis see oleks
juhita juhtimise juhe.
***
Kui keegi on targem kui sina, annab nõu ja aitab siis mis "mis" ta on?
Olgu siis juba miss!
See on ju INIMESE mõnitamine kui masin on tast targem.

[marley]

Vs: Keeleveerud

See väärvorm on kõnelejatele nii sisse harjunud, et televisioonis ja raadios 'see' ja 'need' kõlab üha harvemini. Autod, majad, lusikad-taldrikud-tassid jne jne oleks justkui ellu ärganud nagu lastesaates, kus asjad kõnelevad.

vanasti nimetati laevu isikuteks. põhjus lihtne, sa sõltud nii palju "temast", ja "selleks" nimetamine tundus nimetajale solvav. kui nüüd on väärtusteks autod või majad, siis on ju kõik ok.