Keeleveerud

[A.R.]

Kus on selle probleemi algus?
Otsing leiab siit lehelt 4 korda "avita"

Aga vast on natuke abi ka googlist?
Avita
https://www.google.com/search?q=avit...hrome&ie=UTF-8

Issand avita
https://www.google.com/search?q=issa...hrome&ie=UTF-8https://www.google.com/search?q=issa...hrome&ie=UTF-8

Või aitab ka Wiki
https://et.wikipedia.org/wiki/Avitahttps://et.wikipedia.org/wiki/Avita

***
Polegi väga haruldane

[vanemleitnant]

kui enne jaanip2eva kylm 2ra ei v6ta

Kas eriti Keeleveergude teemas on sobilik sedaviisi kirjutada? Ei ole ju ületamatu raskus klaviatuurile eesti tähestik tekitada?

[erku]

Tegelikult/ reaalselt on nii, et Vantaa ülikooli doktorikraadiga insener, elektrialal, ei tea kolmefaasilise elektrivõrgu töö järjekorda; see on fakt ja tunnen üsna mitut meest sealt isiklikult. (Tavainimesele öeldes, nagu autoluksepp teab et on neljasilindriline automootor ja silindrite tööjärjekord on tema meelest 1-2-3-4, kuigi päriselus on näiteks 1-3-4-2).
Ja kui mehed, kes käivad tegemas elektrikoolitusi, on teinud seda läbi oma pika elutee, räägivad asünkroonmootori pöörlemise peaprintsiibina parema ja vasaku käe reeglist; on seis üsna sama.
Ja tegelikut, kas peakski teadma või mida see täpis-teadmine annab; reeglina mitte midagi. Sest vaid mõnele üksikule inimesele, kes komistab eluteel ametile kus peab teadma, on tõeselt pea olematu suurus rahvastikust.
Midagi peab kirjas olema iga tehnilise nüansi kohalt ja on hea kui on; isegi kui väikese nihkega või asjaoluga et mitte päris nii aga sinnapoole küll. Nende kirjutiste häda on aga reeglina see, et pannakse kokku raske tekst, palju keerulisi sõnu ja lohisev mõtteviis ning inimesele kes tahab aimu saada asja olemusest, võib jääda sõnum kättesaamatuks; sellest on kahju.
IMHO..
Servo on oma olemuselt jäik ajam ja kogu kooslus põhineb kontrollitud jäikuse printsiibil. Ka stepper ei võimalda tihtilugu täpsusklassi 0,001mm ja alla.
Kuna mehaaniline liikumine on logaritmiline suurus (põhineb jõul, massil, kiirendusel, inertsil..), siis jah, servo ajam võib olla parim mistahes täpsuse saavutamiseks arvestades ka kulumist ja muid väärtusi.
Siin toodud näide, et kas valjuhääldit saaks kontrollida servo tüüpi ajami abil. Siis isiklikult usun, et saaks, kui kontrollkiirus on 200kHz ja üles.

[Shele]

Vot see jutt on küll segane. Kahju.

[erku]

Mõte lahti kirjutatult on:
Kuna inimestel on erinev taust, erinev koht ja erinevad eluteel omandatud kogemused, siis samast arusaama saavutada tekstis ja kõnes on tihtilugu keeruline; eriti kui laskutakse asjadele süviti.
Kui võtta rahvusvaheline kontekst, siis tihtilugu omandatakse mingi võõrkeel, mille taustal saab suhelda ja mille spetsiifika omandatakse aastate käigus (mis sõna reeglina mille jaoks kasutatakse ja et see toimiks olenemata mis riigist inimene kirjutab). Ja siinkohal võib ka tekkida täielik arusaamatus, olenemata et sõnad on samad aga mõttest aru ei saa, kuna kontekst/ sõnum tundub täiesti vastuvõetamatu (sest inimeste baasteadmised ja kogemused on erinevad).
Eelmisel sajanil oli populaarne, kus noor inimene minnes tööle mingile ametile, õppis kõigepealt selgeks oma töös kasutatava sõnavara, omandas teadmised ja mingist hetkest asus iseseisvale tööle.
Nüüd on teisiti; omandatakse koolis mingis ulatuses teadmised ja sõnavara ja minnes tööle, eeldab tööandja tihtilugu töötaja valmisolekut oma ametikohal tööks.
Minu õpiajal, käisid õppejõududest eriala insenerid suviti suurtehastes tööl, said kogemusi, teenisid lisaraha ja täiendasid end. Ja olid mõisted ja arusaamad rohkem paigas, kui nad täna on.

Siit ka väike üleskutse, kes te neid definitsioone üles panete: Sõnum olgu pigem lühem, täpsem ja lihtsam (ja just selles järjekorras).
Tänud ette.

[Scott]

Sele foorumi temaatikaga tihedalt seonduv, kuigi artiklis märkimata jäänud

https://kultuur.err.ee/1608524438/keelesauts-plokk-ja-blokk

[A.R.]

See releeplokk peaks vist signaali blokeerima?

[erku]

Scott`i välja toodud "Mõtte- ja katkestuspunktid" tuletasid meelde, kuidas oli kirjutamine ineraktiivses keskkonnas mõnda aega tagasi.
kus siis kiiruga kirjutades mingit teksti .. ei olnud vahel võimalusi mingeid muid märke panna .. samuti olid lood vahel ka kirjavahemärkidega .. ning erandiks polnud ka suur algustäht.. aga muidugi oli see vaid ajutiste tekstide osas .. mis oli mingisugune jututoa eraldi ruum või foorumi sõnumi lahend .. aga oli ka vastupidiselt- olid ju sms sõnumistes kasutuses ainult suured tähed.
Nüüd aastaid hiljem, pole seda kirjaviisi ammu kusagil enam kohanud. Sisuliselt olid kasutuses punktid või komad ja reegel oli, et tekstijoru lugedes pidi see olema mõistetav ja loogiliselt jälgitav. Ja märgid olidki reeglina topelt, et oleks parem eristada.
Kolm ja neli mõttepunkti, on vähe teine teema muidugi.
Ja nüüd on lisandunud muidki märke, aga kuvatakse kõikjal ja ühtemoodi ainult neid kõige vanemaid (teksti tähesuurused piltmärgid), mis on tänaseks "arhiivikaup". ﴾͡๏̯͡๏﴿