Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Keeleveerud

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Vs: Keeleveerud

    Igati tubli algatus, kiitus! Kas aga vigakeelelistele loetavaks saab?

    Keel peab võimaldama mõtteid selgelt edasi anda. Niisiis on olulised ka kõik muu sõnadega mängimisel. Millised sõnad ja millises järjekorras. Kirjutaja võiks ise lugeda enda kirjutatut ja mõtelda: kas ise sain aru ja kas seda tahtsingi ütelda?

    Foorumisse otse väga ei puutu, aga üldises kasutamises (kasutuses = on kasutud?) on näiteks sõnad 'tehnoülevaatus' (tehno-loogia, jätkaksin liitsõna esimest, lühendatud, osa, aga mis pistmist sel kohustuslikuks muudetud tegevuses on tehnoloogiaga?) ja 'sõidumeerik' (mille teine osa on venekeele sõnast - samas on eestikeelne 'mõõdik' või 'mõõtja' mittehalvemad selles liidus).

    Comment


      #17
      Vs: Keeleveerud

      Esmalt postitatud urmo poolt Vaata postitust
      Kui on kontroller, siis on kontroll olukorra üle; kui lõpulülitid kontrollivad mootorit, pole nad ju ikkagi mootori kogu juhtimise ahel, vaid osa sellest.
      Juhtimine võib kontrollerit sisaldada (vahest lausa peab), aga seda kõike kokku pole sobiv kontrolleriks nimetada.
      "Juhtiv kontroller"
      viimati muutis kasutaja vasaraonu; 06 m 2018, 14:42.
      Keegi pole targemaks muutunud sellest, et mind lolliks peab.

      Comment


        #18
        Vs: Keeleveerud

        Esmalt postitatud urmo poolt Vaata postitust
        Kui on kontroller, siis on kontroll olukorra üle;
        Kas nii ei sobiks et juhtimise puhul väljastatakse juhtsignaalid.
        Kontrolli puhul võetakse sisse andmed, mille alusel otsustatakse kuidas juhtida.

        See sobiks nende riistade puhul, mida toginud olen.

        Kui aga on vaja kontrollida mingi seadme vastavust nõudmistele siis
        paned seadme vastavalt juhendile tegutsema ja võrdleid riista näite eeldatavate tulemustega.
        Kui langeb vea piirides kokku, on riist tööks sobiv.
        Kui ei, siis ei ole riist tööks sobiv.

        Seda kontrolli nimetataks mõnel pool ka valideerimiseks.

        Comment


          #19
          Vs: Keeleveerud

          Foorumit lugedes kohtab palju hullemaid vigu. seda ka meie "emakese" kaubapakkuja kataloogis! Esimene imelik vasturääkiv, mõisteline segadus, mis meelde tuleb on valjuhääldi ja kõlar. Ma ei hakka rääkimagi inglise slängist, mis lausa vohab nii lühenditena kui ka väljakirjutatuna, kogu oma mitmemõistelises ilus!

          Comment


            #20
            Vs: Keeleveerud

            Esmalt postitatud rainadov poolt Vaata postitust
            mõisteline segadus, mis meelde tuleb on valjuhääldi ja kõlar
            Need on mulle selged, kõlar koosneb ühest või mitmest valjuhääldist, aga element valjuhääldi tähenduses ei ole minuarust kõige parem.

            Comment


              #21
              Vs: Keeleveerud

              Et Eesti õigekirja teema on mulle ka südamelähedane, siis uuendaks ka natuke teemat.
              Ei ole küll elektroonika vallast, aga äärmiselt vastik on lugeda 'juhilubadest'. Kui palju neid siis ühel inimesel on?
              Tegemist on ju selge russitsimiga( 'voditelskije prava'). Eesti keels on ikka 'juhiluba'. Ainsuses.
              Teiseks on hästi vahva itimehi 'tirriteerida', nagu Karlsson ütles, arvutisõnavara eestindustega:
              draiver=tüürel, parallel port=rööpvärat, serial port=jadavärat jne...
              Kunagi leidsin ka Winampile mingi eestikeelse 'pistikprogrammi', kus oli vahva väljend 'saa nahku' Inglise keeles siis vastavalt 'get more skins'.
              Kusjuures alles siit sain teada, et tänapäeval kirjutatakse 'mehaanika' ühe h-ga.
              Muidu olen ikka TTÜ-st mööda sõites vaadanud, et miks seal raamatukogu all on valesti kirjutatud...
              Iga loll oskab foorumi otsingut kasutada.
              Mina ei oska,sest mina ei ole loll.

              Comment


                #22
                Vs: Keeleveerud

                Esmalt postitatud mogo poolt Vaata postitust
                Et Eesti õigekirja teema on mulle ka südamelähedane, siis uuendaks ka natuke teemat.
                Ei ole küll elektroonika vallast, aga äärmiselt vastik on lugeda 'juhilubadest'. Kui palju neid siis ühel inimesel on?
                Tegemist on ju selge russitsimiga( 'voditelskije prava'). Eesti keels on ikka 'juhiluba'. Ainsuses.
                Teiseks on hästi vahva itimehi 'tirriteerida', nagu Karlsson ütles, arvutisõnavara eestindustega:
                draiver=tüürel, parallel port=rööpvärat, serial port=jadavärat jne...
                Kunagi leidsin ka Winampile mingi eestikeelse 'pistikprogrammi', kus oli vahva väljend 'saa nahku' Inglise keeles siis vastavalt 'get more skins'.
                Kusjuures alles siit sain teada, et tänapäeval kirjutatakse 'mehaanika' ühe h-ga.
                Muidu olen ikka TTÜ-st mööda sõites vaadanud, et miks seal raamatukogu all on valesti kirjutatud...
                ;
                Juhilubade ainsuse jutt tõi kohe meelde loo lendurist, kelle peatas liikluspolitseinik maanteel ja liigse kiiruse puhul nõudis:"Teie lennuload palun!" Eks ta siis saigi piloodi tunnistuse!

                Comment


                  #23
                  Vs: Keeleveerud

                  Esmalt postitatud olevtoom poolt Vaata postitust
                  .....
                  Nimekirja võite täiendada, olen ainult tänulik.
                  .....
                  Esmalt postitatud tcumen poolt Vaata postitust
                  Selle sõna osas on kohe kaks eraldi koolkonda välja kujunenud, tuuner`i pooldajad ja selle vastased. .....
                  Esmalt postitatud mogo poolt Vaata postitust
                  .....
                  Kusjuures alles siit sain teada, et tänapäeval kirjutatakse 'mehaanika' ühe h-ga.
                  .....
                  Siia ma lisan ühe pika nimekirja (ilmselt sagedamini küsitud sõnade kohta) kolmel
                  (kolmandal esialgu veel vähe) leheküljel, millest selgub et Eesti Keele Instituudis on
                  tuuneri pooldajad ja muuhulgas ka see, et 'mehhanism' kirjutatakse veel kahe h-ga.
                  Kahjuks pole sõnad tähestikulises järjekorras:


                  Elektroonika töötab suitsu baasil.
                  Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                  Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                  Comment


                    #24
                    Vs: Keeleveerud


                    mehhaanika mehaanika mehhanism tuuner tüüner mehanism
                    peab ainult kahte viimast valeks.

                    Aga need keelelingid olid huvitavad.
                    Soovitatakse küll aitäh aga kui ikka tõeliselt tänulik oled siis sobib ka aitähh või isegi aitähhh.
                    (Speller loeb kahte esimest õigeks.)

                    Mis sellesse ülikooli väikesesse tähte puutub siis
                    selle ülikooli nime, mille olen lõpetanud, kirjutan suure tähega.
                    Teised olgu pealegi väikesega.

                    Ja mida seepärast mulle ikka teha saab?

                    Siit ülevalt paistab 1. teksti lõpp et
                    optimaalsem -- sellist võrret ei ole. "Optimaalne" tähendab...

                    Kena.
                    Kirjutan programmi, lasen optimaliseerijast läbi, saan Optimaalse programmi.
                    Nüüd võtan ja parandan veel asmis natuke ja saan natuke optimaalsema lahenduse.
                    Kuidas saavutada optimaalseim variant seda peab veel mõtlema.

                    Kus on tehnikafoorumis keele- ja tehnikavigade üle virisemise optimum?
                    Kas sellest optimaalsest jutust jäi lugedes midagi arusaamatuks?

                    Comment


                      #25
                      Vs: Keeleveerud

                      Esmalt postitatud A.R. poolt Vaata postitust
                      .....
                      Kus on tehnikafoorumis keele- ja tehnikavigade üle virisemise optimum?
                      .....
                      Eks ta ole kuidas kellelgi...
                      Mind näiteks teeb kurvaks ja ka vahel häirib vähese hoolivuse
                      ja tähelepanuvõimega tehnikafoorumi kasutajate suur hulk.
                      Ikka ja jälle olen siin foorumis meelde tuletanud lihtsat reeglit
                      mõõtühikute lühendite õigekirjutusest - inimeste nimedest
                      tuletatud lühendid kirjutatakse suurtähega! Millest aga tuleb,
                      et paljud lühendavad õigesti herts - Hz, kuid megaherts - Mhz,
                      kuigi õige oleks ju MHz. Liiga tihti võib siin foorumis kohata ka
                      väärkujusid db, v ja w, siiski võib a (A asemel) üliharva näha.
                      No on ju kurvakstegev, kui tehnikafoorumi tase alla käib ja
                      moderaatorid kah ei reageeri nüri järjekindlusega eksijatele.
                      Kõige kurvem on aga sealjuures, et uustulnukad näevad seda
                      ja halb eeskuju (kasvõi teadmatusest - nii siin ju kirjutatakse -
                      järelikult nii peabki ja see muutub harjumuseks) ja lohakus
                      on paraku nakkavad.
                      Elektroonika töötab suitsu baasil.
                      Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                      Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                      Comment


                        #26
                        EESTI keelekasutus korda

                        Juba ammu häirib mind Eesti tehniline keelekasutus.Paljud foorumlased ei ole enesele selgeks teinud mida tähendavad sõnad:valjuhääldi (hääldi Abo raamat) ja kõlar.Need eseme nimetused aetakse pidevalt segi.Kõlar on 1,2,3,4-st hääldist süsteem millised asuvad ühises korpuses.Valjuhääldi on üks tehniline seade millel on oma nr. ,tehase mark,res-sagedus jne.Ja asub eraldi,kui on uus siis pappkarbis.Kas nüüd seda minu teksti lugema kiputakse,ei tea.Aga nohh,sai vähemalt südamelt ära.

                        Comment


                          #27
                          Vs: EESTI keelekasutus korda

                          Jant ku rahvas ei tea, mis on valjuhääldi...
                          Valjuhääldi on selline:

                          Vahel on valjuhääldi ka selline:


                          Nühi põllukivi palju tahad, teemantit tast ikka ei saa

                          Comment


                            #28
                            Vs: EESTI keelekasutus korda

                            See on megafon, milles on kasutatud ruuporvaljuhääldit. Mis me räägime valjukatest, kui iga päev esineb siin mõni millihertsi või millibitimees. Mõni kasutab täiesti arusaamatuid lühendeid ja slängi. Mõni pole aru saanud, kuidas märgitakse nõrgad ja tugevad häälikud jne.

                            Comment


                              #29
                              Vs: EESTI keelekasutus korda

                              Toetan teemaalgatust, kuid juhin ka tähelepanu, et kirjutatud tekstis peaks komale ja punktile järgnema alati tühik.
                              Toidan trolle!

                              Comment


                                #30
                                Vs: EESTI keelekasutus korda

                                Paneme siia teemasse ka selle imeliku vidina nimega trahvo, mida eesti keeles tegelikult olemas ei ole aga järelejätmatult foorumis luua üritatakse.

                                Comment

                                Working...
                                X