Keeleveerud

[olevtoom]

Re: EESTI keelekasutus korda

Toetame teemaalgatajat ja upitame sidusteemat: http://www.elfafoorum.eu/threads/64726-Keeleveerud?highlight=

Liitsin teemad.
vasaraonu, õigekirja toetaja.

[Jeekim]

Vs: EESTI keelekasutus korda

Andestust, siin on küll kohane öelda... pindu... palki...
Ja ma ei pea silmas tehnilist, vaid lihtsalt eesti keele kasutust. Allpool märkisin ära Teie tehtud vead. Päris vahva, mis?
Mis aga puudutab kõlarit, valjuhääldit ja elementi, siis... see on niikuinii ravimatu. Ehk aitab tehniline eutanaasia?

Juba ammu häirib mind Eesti tehniline keelekasutus.(puuduv tühik)Paljud foorumlased ei ole enesele selgeks teinud(puuduv koma) mida tähendavad sõnad:(puuduv tühik)valjuhääldi (hääldi Abo raamat(u järgi)) ja kõlar.(puuduv tühik)Need eseme (liigne tühik)nimetused aetakse pidevalt segi.(puuduv tühik)Kõlar on 1,2,3,4-st(arusaamatu loend, õigem oleks: ühest või mitmest) hääldist (puudub sõna: koosnev)süsteem(puuduv koma) millised asuvad ühises korpuses.(puuduv tühik)Valjuhääldi on üks tehniline seade(puuduv koma) millel on oma nr. (liigne tühik),tehase mark,(puuduv tühik)res-sagedus(?) jne.(puuduv tühik)Ja asub eraldi,(puuduv tühik)kui on uus(puuduv koma) siis pappkarbis.(puuduv tühik)Kas nüüd seda minu teksti lugema kiputakse,(puuduv tühik)ei tea.(puuduv tühik)Aga nohh(liigne täht),(puuduv tühik)sai vähemalt südamelt ära.

[Cartman]

Vs: Keeleveerud

Kui kõrvale jätta millikilomeeter jms. eksimused, siis tuleks ikkagi mõistvalt suhtuda inimestesse, kelle õigekiri koolis ei olnud 5+. Ka neil on õigus küsida ja saada vastuseid ning pole mõtet sellepärast väga tümitada. Samuti (ka siin foorumis) on Eestis palju inimesi, kes emakeelena eesti keelt ei räägi, kuid siiski tulevad rääkimise ja isegi kirjutamisega päris hästi toime ning suudavad ennast arusaadavaks teha. Selliseid inimesi tuleks innustada, mitte neilt kurjustamisega kirjutamise isu ära võtta.

[W@ldur]

Vs: Keeleveerud

On vaks vahet, kas kirjutaja on lohakas või siiski keeleliselt oskamatu.
Kel eesti keel emakeeleks, sellelt on õigus nõuda korrektset keelekasutust nii kõnekeeles kui kirjas.
Kel aga eesti keel on võõrkeel, ja tõesti kasutatakse seda n.ö viimases hädas, neil on väljendusest selgesti arusaadav, et käänded ja pöörded kipuvad kohati minema nihkesse.
Juhtub kõigil, aga parandustele tähelepanu juhtimine ja nokkimine nokkimise pärast on veidi erinevad asjad.
Absoluutselt poolt, et selge ja kohane eneseväljendus on ja peab olema kõrges hinnas, aga kümne postitusega teemas teha kaheksa osa kiunu komade ja -gi/-ki lõppude pärast, kui on selge, et kirjutaja igapäev möödub kirillitsas kirjutamises, ei ole õige.

[A.R.]

Vs: Keeleveerud

Olin 10 aastat juriidilise ajakirja teh. toimetaja ja võin kinnitada et
ka kõrgharidusega inimesed teevad piisavalt kirjavigu. Korjasin neid
vigu eraldi faili ja see oli selline omapärane "sõrmejälgede" kogu.
Nii 80% tõenäosusega oli vigade järgi ära tunda autor.
Autoreid oli natuke üle 300 ja ja paarist artiklist aitas et hakata autorit "tundma".

Siin, tehnilises tekstis, aitavad kirjavead määrata inimese üldist arusaama.
Seega on kasulikud. Õpetaja seisukohalt peaks jälle parandama.
Raske on see inimese elu.
_________________________
Valjuhääldi ja kõlar.

http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=valjuh%C3%A4%C3%A4ldi&F=M

valju|hääldi ‹1› s. el seade, mis teeb hääle eemalt kuuldavaks, valjuhääldaja. Elektrodünaamiline, elektromagnetiline, elektrostaatiline valjuhääldi. Lennujaama, kaevanduse, bussi valjuhääldi. Valjuhääldite kaudu, valjuhäälditest teatati, et väljalend hilineb tunni võrra. Valjuhäälditest kõlas muusika.

kõlar ‹-i 2› s. tehn kasti monteeritud valjuhääldi(d). Stereovastuvõtja on varustatud kahe kõlariga.

*************
Mul on üks karp kus see on valjuhääldi. Vanasti öeldi - Krapp". Originaal.
Ei ole kõlar. Vist? Ei hakka nüüd öösel pilti tegema et teile krappi näidata.

Aga! Kui valjuhääldi on toas siis ta on ju "kasti" sees ja on seega kõlar.
(Meenutasin natuke juristide artiklitest põhjenduste stiili)

http://www.filosoft.ee/html_speller_et/ leidis sellest "eki" seletusest mitu kirjaviga.

Elektrodünaamiline, elektromagnetiline, elektrostaatiline

Miks nii? Miks on magnetiline õigem kui dünaamiline või staatiline?

[erku]

Vs: Keeleveerud

Leht ütleb et:
elektridünaamiline, elektromagnetiline, elektristaatiline
Miks nii on, pead küsima nendelt, kes selle tarkuse koostasid.

ÕS ütleb et: "elektro+staatika õpetus paigalolevatest elektrilaengutest ▪. Elektrostaatiline väli"
Siit võib aru saada, et paigalolevate elektrilaengute õpetusel võib olla ka väli, mida on samuti hea teada

[rainadov]

Vs: Keeleveerud

Tubli poisid, et seda keelerubriiki ei jäta unarusse! Samas, kardan see minevat kurtidele kõrvadele. Asjalikud inimesed on siinses foorumis korraliku keelega. lahmijatel on tihti justkui põhikooli tunnistus ... ostetud! Mõõtühikute väärkasutus on pidev, ... kahjuks! Nii pidev, et enam ei viitsi sõnagi võtta. See väärkasutus kajastub ka 10 astmete määratluses: "m" ei võrdu "M". Hr.Vasaraonu ei jõua niipalju tähelepanu sellele ka juhtida, saame ka temast aru! Mina teen ettepaneku selliste apsudega kirjutiste kustutamiseks moderaatorite poolt. Instituudis käis see lihtsalt:"Kui te ei tea, millest räägite (vool, pinge, jne.), siis tulete järgmine kord või saate semestri lõpus oma dokumendid kätte, ... peale kolmandat sellist katsetust!" Jutt lühike ja kiire! See jutt toimis täie rauaga!

[fre]

Vs: Keeleveerud

......
Mul on üks karp kus see on valjuhääldi. Vanasti öeldi - Krapp". Originaal.
Ei ole kõlar. Vist? Ei hakka nüüd öösel pilti tegema et teile krappi näidata.

Aga! Kui valjuhääldi on toas siis ta on ju "kasti" sees ja on seega kõlar.
(Meenutasin natuke juristide artiklitest põhjenduste stiili)
......

Raadiotranslatsiooni "krappi" ei söandakski ma kõlariks nimetada,
"krapiks" ta minu silmis jääbki. Omal ajal oli koolides palju selliseid,
igas klassis üks ja sageli ka teistes ruumides veel, teadete edastamiseks:

[rainadov]

Vs: Keeleveerud

Kõlar, valjuhääldi ja hoogu koguv värdnimetus ELEMENT! Vanasti korravastased elemendid istusid kinnimajasd või laagrites! Istusid, aga samaaegselt said kinnises ruumis või territooriumil liikuda! ??? Mul on igapäevaselt tegemist keerukate akustiliste muunditega=kõlaritega. Need on nii piseoelektrilised, elektrodünaamilised, elektromagneetilised. Nendel on ruum-maht viidud võimalikult väikeseks ja helirõhk võimalikult suureks! Ühelpool membraani on kokkuleppeliselt peaaegu vaba ruumala-õhk, teiselpool membraani, kinnises ruumalas kokkusurutud gaas! Membraani-difuusori omasageduse allaviimiseks on lisatud membraanile massi, mis on kümnetes kordades membraani massist suurem. Kõlar? Jah! Kinnine kõlar! Olgugi, et mõõtmetega ~10x4x8mm !!! Taasesituse sageduspiirkond 300-8000Hz ja on ettenähtud töötama mürarikastes kohtades. Andes samas helirõhu muutust kuni 120dB, seda piiratud ruumalas! Minu jaoks seega kõlar, mis kõlar! Translatsioonikrapp rahvakeeles väljendatuna krapp, on ka kõlar, kus valjuhääldi on asetatud akustilisele ekraanille, viimane on karbi kujuline ja tagant akustiliselt lahtine. Selles suhtes on hr. fre täpne, et krapp jääb krapiks! Odavalt ja lihtsalt tehtud masstoodang! Praegused niinimetatud "sangad" on ju rõhuvas enamuses hullema akustikaga!
Akustiline disain on kunst! Akustiliste muusikariistade, naturaalheliga muuikariistade loojad teavad seda juba aastatuhandeid! Ka kõlariteehitajad enamuses teavad seda! Sealt ka kõlarite hind, sest tuleb ju tasa teenida katsetused ja eksitused!

[mikumaku]

Vs: Keeleveerud

Krapp- see on släng või žargoon. Kui mu mälu mind ei peta, siis tekkis sel perioodil kui muusikat tekitavad elektroonilised seadmed läksid väikseks ja kaasaskantavaks ja tolleagne vanem põlvkond nimetas nooremat nende plärakastidega - nagu krapp lehma kaelas. Krapp ju lehmakell murdes. Aga kirjavead ja harimatus ei ole släng ja vastupidi. Mõnus släng on alati teretulnud ja kirjakeele rikastumise ja muutumise allikas. Läks oma paarkümmend aastat vist, enne kui pastapliiatsist sai pastakas ka ametlikus eesti kirjakeeles. Küllap kondekas, potekas, opakas, pöörakas on ka sinnapoole teel. Kui inglise keel ette ei jõua ja ära ei solgi.

[rainadov]

Vs: Keeleveerud

Krapp- see on släng või žargoon. Kui mu mälu mind ei peta, siis tekkis sel perioodil kui muusikat tekitavad elektroonilised seadmed läksid väikseks ja kaasaskantavaks ja tolleagne vanem põlvkond nimetas nooremat nende plärakastidega - nagu krapp lehma kaelas. Krapp ju lehmakell murdes. Aga kirjavead ja harimatus ei ole släng ja vastupidi. Mõnus släng on alati teretulnud ja kirjakeele rikastumise ja muutumise allikas. Läks oma paarkümmend aastat vist, enne kui pastapliiatsist sai pastakas ka ametlikus eesti kirjakeeles. Küllap kondekas, potekas, opakas, pöörakas on ka sinnapoole teel. Kui inglise keel ette ei jõua ja ära ei solgi.

; Õige ka on kõige õigem viimane lause! Kõige hullem on ja saab olema, kui hakkavad tulema "X" keelsed tähtlühendid, millel on kümneid tähendusi! Ka venekeelse paari lühisõnaga (näiteks :iks , igrak ja arusaamatu hieroglüüf või siis midagi tegevusest emaga ja saab paljutki selgitada, aga ... normaalses, inimlikus keeles neid ei tarvitata. Ka normasalsed venelased neid ei tarvita!!! Seega tehniline keel on suhtlemiseks ja on täpne. Eesti keel on piisavalt rikas, et vältida tobedusi ja mingeid sõnade värde!

[dumb_user]

Vs: Keeleveerud

normasalsed venelased

See on mingi näpukas ? Kui ei ole siis on minu jaoks täiesti uus väljend mille tähendust ei oska isegi aimata.

[humax]

Vs: Keeleveerud

Seega tehniline keel on suhtlemiseks ja on täpne. Eesti keel on piisavalt rikas, et vältida tobedusi ja mingeid sõnade värde!

Selle väljaöelduga tuleb nõustuda täielikult, sest eesti keeles saab kõik asjad välja öelda ja kõik mõisted on olemas ja pole vajadust mingite võõrkeelsete mõistete kasutamiseks ja seda just raadiotehnilises osas. Hea et selline teema tekkis, sest meie foorumi kasutajate keelekasutus tehnilises mõistes ei kannata mingit kriitikat. See, et teatud lühendeid kasutatakse selles pole midagi halba ja spetsialistide ringkonnas on seda tehtud juba väga ammusest ajast ja on olnud kõik arusaadav ja mõistetav ja lühendit on võetud eestikeelsetest nimetustest. Kõige raskem probleem on ikkagi teadmiste tasemel ja mõisted on väga segased, kui ikkagi tahetakse midagi õelda siis ei teha vahet mis on kastis või kastist väljas üks kõlar kõik ja mõistet valjuhääldi ja kõlar ei ole selgeks saanud. See on ehk kõige kontrastsem näide, tegelikkuses on need kaks erinevat mõistet ja detaili ja sina siis mõista mida silmas peetakse või mida õeldakse ja mis siis üldse jutuks on. Tahaks väga loota et Eesti keelt kasutatakse ja see ka kestma jääb, ilma ingliskeelse maitseaineta.

[A.R.]

Vs: Keeleveerud

ei teha vahet mis on kastis või kastist väljas üks kõlar kõik ja mõistet valjuhääldi ja kõlar ei ole selgeks saanud.

Eks tuba ole ju ka kast.
Vast pole "sees" või "väljas" ainus oluline tunnus.
Üleminek mõistete vahel võiks olla üsna sujuva üleminekuga.
Või pole nii?

[mikumaku]

Vs: Keeleveerud

Sujuvate üleminekutega, piiripealsete lahendustega ja imelike projektide ja ideedega tegelevad enamasti mõtlemis- ja väljendusvõimelised tegijad. Pole enamasti probleeme arusaamise ja infovahetusega. Jamad on ... teatud kontingendiga. Ma ei hakkaks neid hetkel defineerima, ilmselt kalduksin liialt halvustamisse, aga ühes olen veendunud: kes lauset suure tähega ei alusta ja punktiga ei lõpeta, sellest elektroonikut ei saa.

Dumbuserile- a ja s on klaviatuuril kõrvuti. Kiirustamisvigade vastu pole keegi kaitstud, neid aitab eristada just pilk klaviatuurile.