Keeleveerud

[OSX]

Vs: Keeleveerud

Kui autos on ka õhukonditsioneer, siis muutub selle kasutamisel ka õhuniiskus märgatavalt.

Jah, aga mitte kasutaja poolt kontrollitavana...

[klemmikas]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Kui siin juba terminite ja sõnade ning tähtede kallal juba nii noritakse, siis teen ka ise algust.
Murphy kaanid elavad tiigis, potil ei ole kaan, vaid on kaas.

[elukaz]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Kaas on rullikate parempoolne pedaal.

[klemmikas]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

rullikatel on gaas, mitte kaas.

[A.R.]

Vs: Keeleveerud

Ei teagi mis on veidram kas
poti peal kaan või
kaase all poti sisu
Naljakas sõna teine.

http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kaas&F=M

[tehnoloog]

Vs: Keeleveerud

Teema kaldus auto-aladele, eks saab ju tagasi pöörata jälle (kas sõnad on vales järjekorras?). Kuid vaevun klaviatuurilt tähemärke otsima selleks, et küsida: kuidas meeldib, kui nii kõlareid, valjukaid (valjuhääldeid!), kõlarielemente (valjukate mõttes) kui ka krappe kutsutakse kõiki segiajavalt või ühtehaaravalt 'kõllideks'? Seda kohtab eriti just värskete foorumlaste postitustes; lisaks muudest suhtluskohtadest sisseharjunule on slängi kasutamine vististi põhjustatud ka üritusest sel viisil ise asjalikum näida?

Väga vigased postitused võiks 'mode' ära kustutada küll (korravalvureid on vaja kõikjal). Samas ei laida ma kah - eks inimestel on muudki teha, kui "ühiskondlikus korras" siinset foorumit joonel hoida ja suure hulga kasutajate pahameelt taluda, nende vihapostitustele vastata.

[Starfish]

Vs: Keeleveerud

Subwoofer on ajajooksul muutunud sõnaks "supakas" või "supa/subba"jne... aga eks see on kaa släng ja hellitusnimi ja rohkem äki pisikese 10cm diameetriga peeretava subwoofri kohta, mis tegelikult ei väärigi nimetada subwoofriks.

[rainadov]

Vs: Keeleveerud

Seda mittetehnikakeele segadust külvab ja paljundab ka meie foorumile nime andnu järglane paljudes oma müügireklaamides. Lugege neid ja siis on ka selge, miks noored foorumlased ei tea, ei oska elektroonika nimedes-terminites orienteeruda. Loota kirjandusinimestele on lootusetu, sest nemad on hõivatud "poliitiliste" tellimuste täitmisega ja "Onu Tomi onnikese" ümberkirjutamisega vastavalt suunistele!
Kirjade kustutamist foorumis pooldan ka mina. Vene elektroonika foorumites tehakse seda kiiresti, põhjalikult, eriti pidevalt eksinu vastu. Tihti läheb kasutusele nendele ka kirjutamise keeldu mõneks ajaks! Meie foorum pole siiani nii karmidele meetmetele läinud. Saan aru, et modedel on raske-piinlik mõne foorumlase üllitisi lugeda. Aga ülbitsemine kirjutatus peaks olema igaljuhul välistatud! Inimesed on erinevad, teadmised-kogemused on meil kõigil erinevad. Kui inimene õppida ei taha, siis see on kurb, aga on selle inimese oma valik! Teadmatusest tekitatud segadust ei tohiks samas suurendada ja paljundada.

[tehnoloog]

Vs: Keeleveerud

Teeksin möönduse foorumlastele, kes eestikeelsed ei ole. Samas, kui vigapostitusi tuleb juba 100 kokku, võiks tõkkepuu siiski sulguda (e. kirjaoskamatust peaks lugemisoskus tasapisi praavitama).

Muide, kas siin vajaliku oskussõnastiku osa mõnda foorumi osakonda oleks võimalik lisada? (pea sama hea oleks hästinähtaval kohal olev korralikult toimiv link - kasvõi siin juba viidatud EKSS).

Näiteks 'kõll'.

[A.R.]

Vs: Keeleveerud

Mõne foorumi inimesega oled silmast silma kohtunud ja tead kes-mis ta on.
Teiste kohta saad infot ainult kirjutise läbi.
Kirjavead, üldine suhtumine, vastuste kujundamine, kõik see võimaldab luua inimesest pildi.
Kui mee tahab hakata mingit seadet lahti lõhkuma ja tekstis on tähed vahetuses so
ta ei vaevu kirjutatut läbi lugema siis pole eriti lootust et tal ka tinapanekul vigu ei juhtu.

Kui leiad et kirjutajal on arusaamisega raskusi ja katsud natuke avaramalt asja selgitada siis
sageli avastad et teksti kujunduslik osa on kokku surutud ja üldvaade kuskile kadunud.

Siis vestled kolleegiga erakirja kaudu ja te ei ole enam tundmatud A ja B vaid Jaan ja Rein kes
saavad suurepäraselt ja sõbralikult hakkama. Täiesti ilma jobuliku poomiseta.

Vast oleks mõistlik organiseerida siia või kuskile mujale tehniline sõnaraamat.
Pean kogu seda akustika osa kuuluvaks müra hulka, huvi selle vastu ei tunne
ja ei saanud kuidagi aru mis asi see "supakas" on.
Pidasin seda õige pikka aega auto sumbutajaks.
Googli otsingu alguse järgi on tegu mingi auto lisaseadmega.

Hiljuti siiski Tiigi Elektroonika müügimees näitas mis riistapuu see on.

Aga võiks olla ju kuskilt ka täpsemalt lugeda.
Mõni aasta tagasi ilmus elektroonika sõnastik.
See oli vist ka netis olemas.
Igatahes enne ilmumist oli võimalik mõnede terminite üle arutada.
Sellise selgituse link võiks kuskil foorumi päises olla.

Ja kirjutis võiks salvestamisel vabandust "Lisa vastus" puhul jooksta läbi spellerist.
Siis kaob kahjuks ära üks tutvumiskanal aga vast on see mõnele sobiv.

[A.R.]

Vs: Keeleveerud

Näiteks 'kõll'.

kõll interj., adv. (hrl. korduvana) annab edasi kõlinat, heledat kõlavat heli. Uksekell tegi kõll. „Kill-kõll!” tagusid kellad. *Kõll! Kõll-kõll! helises haamer vastu rauda. O. Tooming.

Kohe selgem mis on KÕLL.

[a1]

Vs: Keeleveerud

No jah, mõni ei saa aru mis on supakas ja teine jälle, mis on sumbuti.
ÕS 2006 arvab: KÕLL
Mida 2013 modifikatsioon asjast arvab ja kas ta ka trafost midagi arvab - ei tea.

[Jeekim]

Vs: Keeleveerud

Mida aeg edasi, seda vähem mind slängiväljendid häirivad. Nagu meile ühiskonnateadused selgitavad - vabadus on tunnetatud paratamatus. Ja ma tunnetan paratamatult, et slängi vastu lihtsalt ei saa.
Kunagi ammu olin äärmiselt tige, kui ühtäkki kõik spordijalatsid botasteks muutusid. Teismeliste harimine, kes Tšehhi firmast Botas midagi kuulnud polnud (aga mul olid suusasaapad - no olid head!) oli lootusetu. Kui hiljem Tallinna poolt "tossud" peale valgusid, saigi selgeks, et slängi vastu ei saa. Ja nüüd olen ma "vaba", sest tunnetan paratamatust.

Ega elektroonika "pärisrahvas" ka patust vaba pole - slängiväljendeid, millest teised aru ei saa, on küllaga: oss, opakas, kont jne.
Palju olulisem slängi kasutamisest, on selle intonatsioon ja kontekst. Kui viimasest kirjapildis veel kuidagi aru saab, siis esimest edasi anda on keeruline. Sealt hädad algavadki. Ja kui sinna lisandub üleolev-kerglane suhtumine "...vaja siis abi elemendi valikul...", siis tahaks küll küsida, et millal "siis" ning soovitada valida elemendid O, H ja N. Nendega saabub õnn.

Mu pika loba lõpetuseks: kas keegi juhtus eile Jüri Üdi Klubi vaatama? Kuidas eliitkooli emakeele õpetaja kõne kubises parasiit/satelliit-sõnadest? Õpetaja nimi oli Igav (sic!). Minul igav ei olnud.
Keel on keeruline asi.

[mikumaku]

Vs: Keeleveerud

Sõnade moonutamine-moondumine slängi ja/või lühendamise abil ei ole tegelikult probleem minuarust. Keel muutub, areneb ja teatud kogus vaimukust, mis sealjuures tekib, on alati edasiviiv. Kes mõnda sõnapoissi enne pole kohanud, saab selle ju paari näkkuvaatamisega selgeks, nagu A.R. näitel selgus. Hoopis hullem on sõnade ja mõistete ebaõiges tähenduses kasutamine, mida ei peaks tolereerima. Kui inimene on õppimisvõimeline, on seda kohe näha, kui aga lahmib vastu, et kirjutan nagu tahan, siis peaks ka modede käest oma ata-ata kiirelt ja valutult kätte saama. Halltsoonid muidugi on. Kas valjuka ja kõlari segiajamine on sama jube kui voolu ja pinge segiajamine, see on ilmselt arutlemise koht.

[Starfish]

Vs: Keeleveerud

Teiste kohta saad infot ainult kirjutise läbi.
Kirjavead, üldine suhtumine, vastuste kujundamine, kõik see võimaldab luua inimesest pildi.
Kui mee tahab hakata mingit seadet lahti lõhkuma ja tekstis on tähed vahetuses so
ta ei vaevu kirjutatut läbi lugema siis pole eriti lootust et tal ka tinapanekul vigu ei juhtu.

Ja kohe sina arvad et see inimene on loll ja kobakäpp ?
See on suht haige suhtumine...eelarvamustega võõrasse suhtumine !
Kirjaoskus/keeleoskus ja tehnika/elektroonika alased teadmised/oskused/kogemused ei ole omavahel seotud !
Kahju et sa seda veel ei tea.