Keeleveerud

[rainadov]

Vs: Keeleveerud

Ülijuht ja pooljuht on ka kuskil olemas.
Lainejuht on ka elektroonika termin.
Valgusjuhi kohta ei tea kas on elektroonika või optika või informika.

Takistusjuhti pole kuulnud aga kõnetraat oli veel hiljuti kasutusel.
Nüüd on meil traadita side või oleks ikka parem traadita juhe?
***
Aga elekter võiks ju ka kulgeda kulglas.
Kui ehitada kineskoobi moodi kommutaator siis see oleks
juhita juhtimise juhe.
***
Kui keegi on targem kui sina, annab nõu ja aitab siis mis "mis" ta on?
Olgu siis juba miss!
See on ju INIMESE mõnitamine kui masin on tast targem.

; Kui Sa elektri oma kulglasse lased, on juba asi elektritoolile sarnane!

[A.R.]

Vs: Keeleveerud

; Kui Sa elektri oma kulglasse lased, on juba asi elektritoolile sarnane!

Meditsiini keskel olemine rikub inimese mõtlemist?
***
Kujutad skeemi-plaati kus on punktid.
Nende vahel kulgevad ühendused.
Vaatad ja mõtled: Siin on sama mis seal, siin ka.
Kui nii, siis nii.
Avaneb skeemi "lugemise" võimalus.
Räägib ära kõik oma saladused.

Kas Sina ei mõtle nii?
Meie suur eeskuju, see kast, mõtleb ju umbes nii.
Ja mõnikord mõtleb nii nagu peab mõtlema.
***
Kui lahendad hommikul Postimehe ristsõna siis kumb on targem
Tema Kõrgeausus või sina?

[martk]

Vs: Keeleveerud

See on ju INIMESE mõnitamine kui masin on tast targem.

Kas oled guugli translaatorit püüdnud täiendada ja vigu parandada? Kui jah, siis oled tubli, kui ei,siis lihtsalt sapine arvaja siin konnatiigis. Olen seda robotit küll-ja-küll täiendanud ja püüan tema lollpüüdlikku (insenertehnilist) sõnavara vähendada/täpsustada.
Ilkuda teemal, mida saad ise muuta.

[A.R.]

Vs: Keeleveerud

Kas oled guugli translaatorit püüdnud täiendada ja vigu parandada?
Kui jah, siis oled tubli, kui ei,siis lihtsalt sapine arvaja siin konnatiigis.

Kunagi New Yorgis sealsed eestlased kurtsid et eesti keeles on raske kirjutada.
Soovitasin et eesti speller võib aidata. Üks kõrvalseisja oli ka üsna sapine ja pakkus et ma kindlasti müün seda.
Siis valmistasin küll suure pettumuse kui ei olnud müügimees.

Olen seda robotit küll-ja-küll täiendanud ja püüan tema lollpüüdliku (insenertehnilist) sõnavara vähendada.

Arvuti on olnud sõbraks ja kaaslaseks 68. aastast peale.
Ja ega ta ikka päris masin pole. Oskab masina kohta liiga palju mõelda.
***
Translaatorit mitte aga natuke on keele vallas liigutatud.
Translaatori alla võiks minna exe faili teisendaja C keelde.
Sai ka kirjutatud tekstiparandaja ja poolitaja, millega 90
algul hakati tegema arvutitega Eesti ajalehti ja raamatuid.
Mõni jooksev meeter ajakirju-raamatuid on ka trükki toimetatud.

Väga tahaks öelda aitähh arvutitele kes mind on nendes töödes aidanud.

[dumb_user]

Vs: Keeleveerud

Ega elektrivoolik parem sõna pole aga naljakas on see kindlasti.

Elektrinöör tekkis minu kasutusse väga ammu. Autoriks oli üks venekeelne elektrik, kes proovis kohalikus keeles rääkida. Sealt tekkiski selline sõnamoodustis. Kõlas algulg väga naljakalt aga miskil segasel põhjusel jäigi kasutusse.

[martk]

Vs: Keeleveerud

Tekib abituse tunne, küsides AR-ilt konkreetselt osalemisest paljukirutud ja väljanaerdud tõlkeroboti täiustamisel ning saades vastuseks mingi arnoldrüütelliku soga. Samas algustekstis on tagala kindlustamimine:
[QUOTE=A.R.;466023]Eks see õigekiri ole ka üks inimest iseloomustav omadus.
Kunagi, kui toimetasin 10 aastat ajakirja
QUOTE]

[rainadov]

Vs: Keeleveerud

Meditsiini keskel olemine rikub inimese mõtlemist?
***
Kujutad skeemi-plaati kus on punktid.
Nende vahel kulgevad ühendused.
Vaatad ja mõtled: Siin on sama mis seal, siin ka.
Kui nii, siis nii.
Avaneb skeemi "lugemise" võimalus.
Räägib ära kõik oma saladused.

Kas Sina ei mõtle nii?
Meie suur eeskuju, see kast, mõtleb ju umbes nii.
Ja mõnikord mõtleb nii nagu peab mõtlema.
***
Kui lahendad hommikul Postimehe ristsõna siis kumb on targem
Tema Kõrgeausus või sina?

;Ma ütleksin hoopis teisiti. Millegist erinevas keskonnas viibimine avardab mõtlemist! Sama toimub ka erinevate keelte omandamisel. Toodud näide juhtmest, nöörist ja traadis on ju väga hea. Eesti keeles on kiuline ja plank ehk pehme ja jäik. On olemas ka köisraudtee, köistee. Inglise keeles kaabeltee. Kas nüüd hakkame mõtlema veel pärnaõieteele? Keeruline on nii küsimusi püstitada. Aga igasuguste kolme-neljatäheliste lühendite vastane olen ma endiselt, sest need rikuvad sõnade üheselt mõistetava tähenduse ära. Nüüd luban sajatada midagi sellest kolmandast keelekeskkonnast tulenevast kolmetähelisest, mis peaks koha leidma minu suus! :-)

[Scott]

Vs: Keeleveerud

Sõltumata sellest kas tulemus on meelepärane või käitub risti vastu ootustele, võib elutu asi omandada elavale omased jooned nagu iseloomu ja käitumismustri. ... kes meist poleks seda teinud midagi ehitades või remontides pöördudes otseselt selle asja poole? ...
Kui keegi on telefoni otsas ja kurdab et arvuti on lolliks läinud siis küsid ikka et mis ta teeb või mis ta ütleb või mis kirjutab. Kuidas seda keeleliselt korrektne oleks väljendada nii et see ka normaalselt kõlaks ja arusaadav oleks? Ma arvan et kui ma küsin "mis see teeb" siis see tähendaks nagu et mida teeb rakendatud vastumeede ja tekib segadus et oot misasi?

Kui kõigepealt võtta Shele mainitud laevade she'tamine, siis see on ajalooliselt väljakujunenud tava. Tavapäraselt öeldakse esmamainimisel laev täisnimega ja hiljem jutu sees asesõnaga. Aga pole haruldane kuulda ka it laeva kohta. Laeva osade loetlemisel need aga mingil juhul ta-d ei ole.

Eluka välja toodud juhtumil saab ju kiitused asjale ilusti ja armastusväärselt edasi anda 'see' vormis. Kui asi käitub vastu ootusi, siis on pöördumine pigem hüüdlause vormis "Kuradi... " ja edasi laiendamisel "See kuradi... ", mitte "Ta kuradi...", mis vägagi ebardlikult kõlab nii eluta kui elusa kohta.

Kui keegi on telefoni otsas ja kurdab et arvuti on lolliks läinud siis küsid ikka et mis ta teeb või mis ta ütleb või mis kirjutab. Kuidas seda keeleliselt korrektne oleks väljendada nii et see ka normaalselt kõlaks ja arusaadav oleks? Ma arvan et kui ma küsin "mis see teeb" siis see tähendaks nagu et mida teeb rakendatud vastumeede ja tekib segadus et oot misasi?

Eks see sõltu keelevaistust või -laiskusest. "Mida see teeb?", "Mida see ütleb või mida kirjutab?" on antud kontekstis täiesti korrektsed. Parem oleks muidugi "Milles see (viga) väljendub?", "Mis ekraanil kirjas?". Saab lihtsamalt, 3. pöördes lauset moodustamata.


Huvitav, kas keele edasisel lõdvendamisel (laiskus ei luba see asemel ta öelda) kaotame ära ka mis-mille-mida ja kasutaksime vaid kes-kelle-keda vormi. "Kes" autode ja mobiiltelefonide kohta olen Ringvaate saates juba korduvalt kuulnud, eksinud on nii saatekülalised ja saatejuhid.

Kui olen pärast pikka ettevalmistusperioodi (lugemine, võrdlemine, kohandamine) ja veel pikemat käelist tegevust (asendamine, mõõtmine, reguleerimine) miski asja "ellu äratanud", siis minu jaoks on see eluta asi nüüdsest elus asi.

Kas oled guugli translaatorit püüdnud täiendada ja vigu parandada? Olen seda robotit küll-ja-küll täiendanud ja püüan tema lollpüüdlikku (insenertehnilist) sõnavara vähendada/täpsustada.
Ilkuda teemal, mida saad ise muuta.

Eelmiste tsitaatide valguses - Rail Balticu üks vihaseim vastane rääkis telesaates kogu aeg nimetet raudtee kohta ta ja ta.

Ühest teisest foorumist näide:

Mul on täpselt sama eile Akvastorozh jupsis: katkestas vett iga 2-3 minuti ilma nähtava põhjuseta. Kõik andurid on kuivad, midagi kurta. Ja ta muudkui piiksub. Veelgi enam, ta suutis keerata vee kinni pärast seda kui võeti välja kõik patareid ja blokeeriti juurdepääsu kõikidele toiteallikatele (noh, ilmselt mõned peidetud allikas on endiselt, kuid tuled paneelil ei põle ja toidet pole aga teeb lihtsalt vaikselt oma tööd). Pärast 10-15 kraani avamise tsüklit nupule vajutamist jäi vait. Praegu seisab lahtivõetult ja elutult.

või kolmandas kohas küsitakse testri ostusoovitust. Nii küsija kui paar vastajat räägivad elutust asjast, kui vestlusesse sekkunu küsib:

Mis ta nüüd nii väga noname on ?

...

Laupäevane "Õnne 13" . Teises saateminutis toob Sumberg Arele oma kontorist vana printeri ja küsib: "Kuhu ma selle panen?"
"Pane see siia laua peale. Oled sa kindel et sul endal seda vaja ei lähe?"
"Ei, see vedeles mul kontoris kapi põhjas... Ma mõtlesin, ega ta leiba ei küsi..."

Saatel olid subtiitrid sisse lülitatud ja keeletoimetaja seal parandanud - "ega see leiba ei küsi..." Mu eelmises postituses toodud EKI näide viina kohta sobiks tegelikult ka siin - ega ta leiba ei küsi.

[A.R.]

Vs: Keeleveerud

pöördumine pigem hüüdlause vormis "Kuradi... " ja edasi laiendamisel
"See kuradi... ", mitte "Ta kuradi...", mis vägagi ebardlikult kõlab nii eluta kui elusa kohta.

Sõnavalik ilmselt sõltub rääkija harjumustest ja suhtumisest kõnealusesse objekti.
Rääkija on ju "Temast" kõvasti üle, "See kolakas..."
Arvuti vea puhul ütleks mina küll "Oh Sa õnnetu...". Vist

Ajakirja ca 300 autori käsikirjades esinenud ja keeletoimetaja parandatud ebakõlad läksid andmebaasi.
Pärast oli üsna selgelt näha mis vigu keegi harrastab.
Sai isegi arutatud kas nii ei oleks võimalik tuvastada tundmatut autorit. Umbes sõrmejälgede stiilis.

Kui "See ja Ta" hinge vaevab siis võiks ka proovida statistikat teha.
Aga mõlemapoolset ja olukorra arvestusega.
Isegi selle foorumi tekstid on piisav kogus alustamiseks ja mõnel mehel on neile vaba juurdepääs.
Vähemalt tundub nii. Aegajalt.

Siis kui küberneetika oli veel valeteadus ilmus selle kohta ka põhjendus.
"Arvuti ei saa kunagi ületada inimest intellektuaalses tegevuses, näiteks malemängus".
Nüüd jääb ainult mõelda kas masin või mats jääb peale.
Arvutusmasin areneb, matsid jäävad matsideks.
Oli nii öeldud ühes loos. "Õnne" see ei olnud.

Samas võib "Õnnest" leida viina kohta nii see kui TEMA.
Aga see oleks siis juba Õnne autorite iseloomustus tegelasele.
Teksti lisaja on targem ja arvab kindlasti teisiti.

[Scott]

Vs: Keeleveerud

Tänasest lehtedest kohe kenad näited võtta, mida oma postitusega silmas pidasin.

http://tehnika.postimees.ee/3996303/jaapani-cool-ja-lapi-kuelm

Autoajakirjanik on tõesti hingega asja juures, seega võib liigitada selle teksti kunstiliseks väljenduseks.
Kui ülevaataja kutsub ülevaatusel autoomaniku auto juurde ja seletab, et ta vajab (osutades käega auto suunas) ühe või teise osa vahetust, siis selline lause on juba absurdne.

Aga

http://tehnika.postimees.ee/4003017/miks-ei-paista-satelliidipiltidel-maad-uembritsevat-kosmosepruegi

Lisaks on paljud satelliidid mõeldud lendama erinevatel orbiitidel – kes ekvaatoril, kes pooluste ümber. Kes kõrgemal, kes madalamal. Seetõttu ei ole olukord, kus üks satelliit teise vaatevälja satub, küll võimatu, kuid sellise olukorra tõenäosus on äärmiselt madal.

Ei taha uskuda, et artikli autor need satelliidid ise valmis meisterdas, et ta neid "kes" peaks kutsuma.

[elukaz]

Vs: Keeleveerud

Eks see sõltu keelevaistust või -laiskusest. "Mida see teeb?", "Mida see ütleb või mida kirjutab?" on antud kontekstis täiesti korrektsed. Parem oleks muidugi "Milles see (viga) väljendub?", "Mis ekraanil kirjas?". Saab lihtsamalt, 3. pöördes lauset moodustamata.

Kirjutades vbolla tõesti, aga kujuta ennast ette samu küsimusi läbi telefoni esitama. Kõlab nagu kodukesetlinna mis võib ju paberi peal hea välja näha aga reaalses esituses ei kõlba kuskile. Keel on eelkõige suulise suhtluse vahend mis on pidevas muutuses ja pole mõtet seda nii jäika raami suruda. Keel suundub ka võimalikult lühikese väljenduse suunas, keegi ei kasuta suhtlemises sõna "mobiiltelefon" kuigi see oleks korrektsem kui telo või mobla, miks küll?
"see" ja "ta" vahe on ka selles et "see" on konkreetselt asesõna sest on teises vältes ja domineerib lauses, "ta" kipub muutuma eessõnaks sest saab kasutada esimest väldet ja siduda järgneva tegusõnaga ja laseb lause rõhuasetuse olulisemale viia.

[Svago]

Vs: Keeleveerud

Asi kisub Scotti ettepanekust eemalduma.

Svagole: mismoodi on arutelu elusa ja eluta asja asesõna kasutusel keele väärkohtlemine? Oletame, et taastad oma vana-vanaisa käokella. Selle mehhanism on aastast 1887 Hamm-i tehasest Saksamaalt ja su oma vanaisa on oma kätega teinud sellele kesta ja käo. Nüüd teed selle eseme (töö)korda , mis pole viiskümmend aastat oma funktsiooni täitnud st (üleüldse või healjuhul õiget) aega näidanud ja kägut kukkunud. Olles selle korda teinud - kas ütled huvilisele küsijale - taastasin selle eseme funktsionaalsuse või puhusin talle elu sisse.

Vastad, et tegin oma kuldsete kätega kella (selle) korda. Inimene on elusolend ja kella hammasrattad küll liiguvad, kuid pole elusad. Ja pöördumise puhul kasutaks ikka õiget nimetust. Sulle võib see kell olla küll väga armas, kuid teises inimeses ei pruugi see tekitada selliseid südamlikke tundeid - seda enam, et see on ese.

Parandan ka eespool olnud teemavälise vea
Meil on ju nüüd uued mõisted. Sinna valdkonda vist kõlbaks kahe mehe suhte korral tüdruksõber ja poiss-sõber ja teistpidi ka tüdruksõbranna ja poiss-sõbranna.

[A.R.]

Vs: Keeleveerud

"Ametlik isik" väitis et on olemas kirjakeel ja kõnekeel.
Kirjakeel on normeeritud, kõnekeel ei ole. Räägi, kuidas tahad.
Seega siis "Õnne" võis öelda et Viin on "ta"
aga lugemise "see" oli täpselt seaduspärane.
***
Googli tõlke kohta oli jutuks et Tilde olevat parem tõlkija kui google.

http://www.tilde.ee/

Proovige.

[Pläsku]

Vs: Keeleveerud

Googli tõlke kohta oli jutuks et Tilde olevat parem tõlkija kui google.

http://www.tilde.ee/

Proovige.

Algtekst: You can discover a world of apps for Zorin OS from the built-in Software store.
Tilde:Saate avastada maailma jaoks rakendusi alates built-ZorinOS Software pood.
Google: Võite avastada maailma apps Zorin OS sisseehitatud tarkvara salvestada.
Google vk: Вы можете открыть для себя мир приложений для Zorin OS от встроенного программного обеспечения магазина.

[Svago]

Vs: Keeleveerud

"Ametlik isik" väitis et on olemas kirjakeel ja kõnekeel.
Kirjakeel on normeeritud, kõnekeel ei ole. Räägi, kuidas tahad.

Kõnekeel sõltub ikkagi kasutuskohast. Päris ametlikus ju ei sobiks erinevus. Ja jube raske on ümber orienteeruda.
Mul oli üks rühmakaaslane Sangastest, kes rääkis kohalikku murret. Ühe kuuga sain tast päris hästi aru, eriti kui olime „tõlkinud“ vastastikku mõningaid sõnu.
Ta luges näiteks – n-u-g-a ja hääldas väits

OT: Mujal on ka erinevusi - vaatan näiteks soome stand up esinemisi suurearvulise publiku ees. Pidevalt kasutavad selliseid sõnu, mida meie nimetame väga rumalateks sõnadeks. Vaatasin ühte lauluvõistlust ja võitnud naisterahvas kasutas oma lõpukõnes 2 korda sõna „vittu“ jne.

Soome Eurovisiooni finaalis oli ühe esinejal selline nimi ja kommentaar: Isn't "perse" ass in finnish? Club of ass? Oh my.

https://www.youtube.com/watch?v=BwKnsF43xIY

Soomlastele oleks sobinud minu arvates rohkem 2. jäänud lugu ja paar normaalset oligi.
Rootsi poolfinaal oli eile ja 7 lugu olid kõik super. Nende lõppfinaal on nädala pärast järgmisel laupäeval.