Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

[A.R.]

Vs: Re: Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

"Koormussirge", mis tihti polegi tegelt sirge.

Akriivkakisti puhul võiks olla sirge.

Lampide puhul töötas ka
______________________________
Juhtus ette üks karp, peal kiri Peak.
USB ja kolm juhet tuli välja, ühendasid mingi kahe-kolmejalgse pooliku juhi
ning tema kirjutas mis see on ja näitas kuidas tunnusjooned välja näevad.

Ühendasi ühe suurema sahtlist leitud jõutransi ja küsisin mis ja kuidas.
Masin mõtles ja vastas et see on kaks dioodi ninapidi koos.
Ei olegi transistor.

Mina testriga mõõtes ei oleks vist aru saanud.
Kui just poleks võimendust hakanud mõõtma.
On ikka mõned targad!!!

[dumb_user]

Vs: Re: Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Akriivkakisti

Et siis misasi ?

[A.R.]

Vs: Re: Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Et siis misasi ?

Aktiivtakisti võiks olla takisti millel pole erilist induktiivset komponenti.
Näiteks pole traadist sadu keerde mähist.

Mõõtmine on alalisvooluga ja vahevoolu (heli) juhul võib olla erinevusi.
Kas see idee ei sobi?

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

On olemas takisti ja traattakisti. Ka tavalisel takistil on induktiivsus ja mahtuvus - on aktiivtakistus ja reaktiivtakistus. Viimane koosneb induktiivtakistusest ja mahtuvustakistusest. (rööpmahtuvus ja jadainduktiivsus).

[vanemleitnant]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

On olemas takisti ja traattakisti

Selge see, aga dumb_user juhtis tählepanu kakistile.

[Starfish]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Lisaks on veel müra, mida takisti teda läbivale voolule tekitab. Selle takisti all võib mõelda ka juhtmejuppi...
Ja induktiivsusest lahti niikuinii ei saa, traadijupil on samuti induktiivsus.

On olemas takisti ja traattakisti.

Takistite tüübid:
Carbon composition, Carbon film, Metal film, Metal oxide, Wirewound.

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

· Carbon Composition Resistors
· Wire wound Resistors
· Thin Film Resistors
· Carbon Film Resistors
· Metal Film Resistors
. Thick Film Resistors
· Metal Oxide Resistors
· Cermet Oxide Resistors
· Fusible Resistors
Eks neid tüüpe ole rohkemgi, eespool oli ju juttu:
Aktiivtakisti võiks olla takisti millel pole erilist induktiivset komponenti.
Näiteks pole traadist sadu keerde mähist.

[Arvi]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

sajad keerud traattakistina võivad ka olla ilma erilise induktiivsuseta - bifilaar märksõnaks, ammu-ammu keskkooli ajal sai ka füüsikaõpetajat sellega peedistatud......

[Starfish]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Uurimised on näidanud, et Metalfilm takistid on väikseima müra ja parima lineaarsusega.

[A.R.]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Selge see, aga dumb_user juhtis tählepanu kakistile.

See on küll midagi väga põnevat.
Loll lugu kui unustad teksti üle lugeda.

http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kakisti&F=M

See sai aru millest jutt.

[W@ldur]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

See on küll midagi väga põnevat.
Loll lugu kui unustad teksti üle lugeda.

http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kakisti&F=M

See sai aru millest jutt.

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.

[A.R.]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.

Kas see edasine osa ei paistnud?
Laiedatud arusaam?
______________________________
takisti ‹1› ‹s›
el elektriahela takistav element. Keraamiline, traadist takisti. Muudetava ja püsiva takistusega takistid. Takisti läbipõlemisel tuleb see asendada uuega.
▷ Liitsõnad: aktiiv|takisti, eel|takisti, foto|takisti, induktiiv|takisti, koormus|takisti, mahtuvus|takisti, mass|takisti, näiv|takisti, reaktiiv|takisti, reguleer|takisti, sega|takisti, termo|takisti, traattakisti.

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Tutvumiskuulutus:


Ilma kahjulike leketeta noor kondensaator otsib atraktiivset induktiivpooli, et moodustada ühine kontuur. Madalaid sagedusi mitte pakkuda.

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Ega siis külmatehniku elu pole meelakkumine. Pead olema stardivalmis 24/7 – kui hommikul kell 4 või õhtul 21 läheb rikki piimajahuti, päeval hakkab haisema kalalett või südaööl surnukuuri sisu.
Mul oli firmas selline nutikas ja tubli töömees, kes jagas asja ning polnud tal ka viinaviga. Peremees ei maksnud ainult väärilist palka ja Iirimaal olid sellised tublid töömehed teretulnud. Seal saad juba normaaltööajaga 6X rohkem palka. Ja töö ei nõua ka erilisi oskusi - ümised meie hümni ja kitkud very dead kalkuni persest sulgi. Tema sai muidugi ikka erialasema töö ja väärilise palga.
Aga tekkivad probleemid tuleb ära lahendada. Pidin uue mehe leidmiseni ise käised üles käärima.
Ei meeldi ju kellelegi kui näiteks Tapa linna surnukuurist hakkab jubedat haisu tulema või veelgi hullem – surnud tõusevad suvesoojaga üles ja hakkavad surnuaia poole komberdama.
Ma täiustasin olemasolevat lihtsat releeautomaatikat – võtsin kasutusele soft stardid, sagedusmuundurid, Siemensi või Mitsu kontrollerid. Kõige sagedamini kasutasin tootmisliini juhtarvutiga sidumist. Jahutusel tekkiva soojusenergia püüdsin ikka ära kasutada, selleks olid soojavahetajad. Sellist süsteemi kasutasin juba esimeste arvutijuhtimisega lautade - lüpsiplatside käivitamisel. Piim jahutati 40°C /3,5°C ja soojus läks ruumide kütteks ning dušširuumi pesuvee soojendamiseks. Platsid on päris uhked, juhtarvuti ja esimesel näiteks 40 kontrolleriga, millega sidet peetakse.
Kontrollitakse piima kvaliteeti, probleemi korral lüpstakse piim eraldi nõusse. Mõõdetakse ja arvestatakse iga lehma kohta piimakogusest alates. Haiged ja indlevad lehmad selekteeritakse automaatselt karja hulgast välja eraldi ruumidesse. Farmijuhatajal on kasutada saatjaga seade, millega saab paarisaja meetri kauguselt õues teada, millega näiteks Punik tegeleb. Mult on korduvalt küsitud, et kas naistele ei saa sellist indlemisandurit külge panna. Vastan alati, et saab küll, aga pole erilist mõtet - tänapäeva naised on alati valmis nagu pioneerid nõukaajal.

Eraldi huvitav valdkond on gaasiprojektid. Tegelesin alates mõõtmisest, järelvalvest, gaasiseadmete maaletoomisest, hooldusest kuni suurte projektideni välja. Järelevalve on väga tähtis. Nägin teiste piirkondade õnnetusi. Ida-Virumaal oli näiteks gaasikatel lennanud läbi katlamaja akna ja maandunud elumajade vahel ühe pannkoogi kuju omandanud Lada katusel. Ka minu piirkonnas oli katel, kus katla auke oli lapitud traadiga kinnitatud tellistega. Tegin ettekirjutuse remondiks ja kuna asi ei paranenud, keerasin gaasikraanid kinni. Omanikud olid seepeale minu peale väga vihased, aga ehk õnnestus seeläbi mõni inimelu päästa.

Üheks projektiks oli katlamaja gaasiprojekt Tallinnas Paldiski maanteel tuntud meditsiiniasutuses.
Seal pidid uste käepidemed olema ainult tohtritel. Kõik seadmed olid juba paigas, kuid ei olnud veel Saksamaalt tellitud gaasi rõhuregulaatorit. Direktor tuli minu juurde ja rääkis, et hullud armastavad kahte asja – magusat ja sooja vett. Kui nad sooja vett laupäevaks ei saa, siis läheb asi päris hulluks ja lubas patsiendid lahti lasta.

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Ka projektide juhtimisel paljastus meie projekteerijate-konstruktorite tarkust.
Näiteks kuumtsinkimistehas, kus juhtisin gaasi- ja automaatikaprojekti töid. 3 firmat olid Jänkide projekti gaasitööde pakkumisest loobunud, 4.-s andis mulle oma töömehed.

Vaatame siis kuumtsinkimisprotsessi operatsioonide kaupa. Tsingitavad detailid seotakse traadiga kanduri külge. Sildkraana viib koorma operatsioonidele. Keemikut muidugi ei palgatud. Esimene on rasva ja õli ärastus. Selleks on leelis koos lisanditega. Seejärel tõstetakse üles, loputus ja edasi roosteeemaldus. Rooste eemaldatakse soolhappe lahuses. Muidugi keegi ei teadnud, et hapet võib ainult vette valada ja puhverlisandid tuleb enne vees lahustada. Keegi ei teadnud, et eespool basseinipõhja tilkuv leelis ja soolhape omavahel kokku saades hakkavad reageerima. Tänu lisanditele tekib toss ja reaktsioonikuumus rikud basseini veekindla kihi. Selle vea parandamiseks tegin ettepaneku teha basseini põhja madal eraldussein.

Keegi polnud muidugi kuulnud, et teras koosneb suures osas rauast ja raua reageerides soolhappega eraldub gaasiline vesinik. Vesinik on teatavasti väga kerge, hapnikuga segunedes plahvatusohtlik ja tõuseb lae alla. Lae all on jälle sild- ja monorelsskraanad. Nendega ühises juhtkilbis on kontaktorid, mille kontaktid vahel sädelevad.
Keegi ei uskunud, et terase puhul eraldub vesinik. Tegin siis 0,8l plekkpurgiga katse – see lendas pauguga vastu kõrget lage. Arvutuste kohaselt eraldus protsessis tunnis 4m3 vesinikku ja oleks võinud ju ka arvutada, kui kaugele kaarhall plahvatuse korral lendab. Kaarhall oli soojustatud ja lõpuks tehti lakke minu soovitatud tuulutuskorstnad.

Edasi oli jälle loputus, aktiveerimine, eelsoojendus ja siis 460°C tsingivann. Vaheajal oli tsingivann kaetud kaanega. Kaas oli väga hästi projekteeritud. Keegi ei olnud kunagi kuulnud joon- ja ruumpaisumisest – see tõmbus temperatuurierinevuste 460°C/ca 80°C tõttu U-kujuliseks.
Öeldi, et minu töömehed troppisid valesti ja ainult kaane otstest. Andsin siis korralduse ja poisid keerasid kraanadega kaane teistpidi. Kaas vajus kuumuses sirgeks ja uuesti teistpidi kõveraks.
Jänkide projektiautor ja mina hakkasime seepeale naerma. Jänki palus direktori ja kaane konstruktori kõvera kaane kõrvale. Palus naeratada ja tegi seeria fotosid. Ma küsisin, et milleks fotod. Ta vastas, et ühe USA tehnikaajakirja jaoks, mille lõpus on huumorinurk. Ma palusin seda mitte teha, rääkisin oma lahendusest ja et kõik eesti insenerid pole nii jobud. Aga ega ma lõpplahendust ei teagi …

Eks jänkide projektiski oli vigu, millele viitasin. See oli muidugi tellija valik, et nad minu maaletoodavad Dungsi gaasiseadmed kalli raha eest USA-st koos projektiga tellisid. Aga need pehmelt öeldes vanatüübilised gaasipõletid ja nende juhtautomaatika. Sellel teemal oli nendega pikem neljasilmajutt ja nendepoolne veenev selgitus.

Põletitel oleks olnud vajalikud varukohad, et teatud aja möödudes asukohta vahetada. Kui ükskord vanni auk sisse põleb, siis on suur jama käes – järgmine monument igaveseks. Teiseks oleks ma paigaldanud kahesüsteemsed põletid – keegi ei osanud tollal arvata, millal vene gaasikraanid pikemaks ajaks kinni keeratakse. Õnneks on kõik hästi. Tänu sellisele tehnikale on gaasi ülekulu suur. Ma pakkusin lahendust, kus oleks kasutatud minu tegevusvaldkonda kuuluvad gaasil töötavad 90-92% kasuteguriga elektrienergia ja soojusenergia koostootmisjaamu. Ma oleks elektriga soojendanud vanni – temperatuur on vanni ulatuses ühtlane, vanni eluiga tänu madalamale kuumutustemperatuurile pikem (gaas on 2600°C leegitemperatuuriga), lihtsam ja ohutum temperatuurireguleerimine. Gaasi puudumisel on võimalus kasutada välist elektrit. Tekkiva soojusega oleks soojendanud vanne, ruume. Nende variandis olid selleks eraldi paljud lahtised gaasipõletid. Keegi ei teadnud, et põlemine vajab ruumist hapnikku. Ventilatsioon ei taganud seda ja õue köetakse lahtiste ustega.

Gaasi puudumine tekitab tõsise probleemi. Kui tsink hakkab vannis hanguma, siis algab see väljastpoolt. Kõige lõpuks hangub keskosa ja tekib selline lohk või kaater. Kui hakata üles sulatama, siis ruumpaisumine lükkab vanni laiali ja sellist kamakat ei sulata enam millegagi üles.
Niipalju siis algkooli keemiast ja füüsikast ja alati saab paremini.