Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused
Ei tea kui naljakas, pigem õpetlik.
Palju aastaid tagasi, töödates laeval mehhaanikuna, juhtus järgnev asi.
Laev viibis sadamas ja päev oli õhtus ning tegin rutiinset tööpäevalõpu ringkäiku masinaruumides, et kas kõik korras.
Ühes masinaruumis avastasin, et elektrikilbi luuk oli lahti.
Läksin asja uurima. Silti juures ei olnud ning arvasin, et lihtsalt mööduvate laevade lainetuses kehvalt sulgunud luuk lahti tulnud.
Hakkasin luuki sulgema, et siis minna elektrikute käest kindluse mõttes üle küsima, et kas nemad teavad midagi, kui märkasin, et üks lüliti on kuidagi viltu. Jäin seda vahtima. Samal ajal möödunud laeva järellainetus pani laeva kõikuma. Millegi pärast kaotasin hetkeks tasakaalu. Haarasin ühe käega lahtise luugi uksest ning teine käsi vehkis õhus, otsides tasakaalu hoidmiseks mingit tuge. Leidis. See juhtus olema lüliti metallosadega korpus ... lendasin el-kilbist eemale ... Kui mõned sekundid hiljem pilt ette tuli ning aju ja süda resetist taastusid, otsustasin asja oma teada jätta. Läksin siis ilma midagi ütlemata kõrtsu, oma teist sünnipäeva pidama.
Vibratsiooniga oli kuskilt kaabli ots ja korpus järgi andnud ning korpuse metallosad pingestanud.
Uks oli seepärast lahti, et elektrik teadis seda juba ning läks ümberlülitust tegema.
Järeldused:
Turvakingad ja nõutud kummimatid el-kilpide ees on väga kasulikud asjad. Ning el-kilbi luuk oli väga hästi maandatud.
400V 60Hz ei ole just kõige meeldivam.
Elektri asju näppima minnes üks käsi alati tasku! Ükskõik mis ka ei juhtuks jäägu see sinna.
Pange iga kord silt juurde, isegi kui korraks minema lähete. Vastasel juhul, Murphy seaduse järgi, satub alati mõni loll kohe juurde.
Ei tea kui naljakas, pigem õpetlik.
Palju aastaid tagasi, töödates laeval mehhaanikuna, juhtus järgnev asi.
Laev viibis sadamas ja päev oli õhtus ning tegin rutiinset tööpäevalõpu ringkäiku masinaruumides, et kas kõik korras.
Ühes masinaruumis avastasin, et elektrikilbi luuk oli lahti.
Läksin asja uurima. Silti juures ei olnud ning arvasin, et lihtsalt mööduvate laevade lainetuses kehvalt sulgunud luuk lahti tulnud.
Hakkasin luuki sulgema, et siis minna elektrikute käest kindluse mõttes üle küsima, et kas nemad teavad midagi, kui märkasin, et üks lüliti on kuidagi viltu. Jäin seda vahtima. Samal ajal möödunud laeva järellainetus pani laeva kõikuma. Millegi pärast kaotasin hetkeks tasakaalu. Haarasin ühe käega lahtise luugi uksest ning teine käsi vehkis õhus, otsides tasakaalu hoidmiseks mingit tuge. Leidis. See juhtus olema lüliti metallosadega korpus ... lendasin el-kilbist eemale ... Kui mõned sekundid hiljem pilt ette tuli ning aju ja süda resetist taastusid, otsustasin asja oma teada jätta. Läksin siis ilma midagi ütlemata kõrtsu, oma teist sünnipäeva pidama.
Vibratsiooniga oli kuskilt kaabli ots ja korpus järgi andnud ning korpuse metallosad pingestanud.
Uks oli seepärast lahti, et elektrik teadis seda juba ning läks ümberlülitust tegema.
Järeldused:
Turvakingad ja nõutud kummimatid el-kilpide ees on väga kasulikud asjad. Ning el-kilbi luuk oli väga hästi maandatud.
400V 60Hz ei ole just kõige meeldivam.
Elektri asju näppima minnes üks käsi alati tasku! Ükskõik mis ka ei juhtuks jäägu see sinna.
Pange iga kord silt juurde, isegi kui korraks minema lähete. Vastasel juhul, Murphy seaduse järgi, satub alati mõni loll kohe juurde.
Comment