Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Alles oli probleem saastega, nüüd turvapatjadega. Ehk täpsemini odava ammooniumnitraadi kasutamisega turvapatjades.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/miljonid-inimesed-soidavad-tiksuva-pommi-otsas-kohtusaagas-tuleb-paevavalgele-jahmatavaid-detaile?id=74728291

Kasutatakse : Acura, Audi, BMW, Buick, Cadillac, Chevrolet, Chrysler, Daimler, Dodge/Ram, Ferrari, Ford, GMC, Honda, Infiniti, Jaguar, Jeep, Land Rover, Lexus, Lincoln, Mazda, Mercedes-Benz, Mercury, Mitsubish, Nissan, Pontiac, Saab, Saturn, Scion, Subaru, Toyota, Volkswagen.

[saformo]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Järgmine kord, kui inspektor mind kontrollimiseks kinni peab, ütlen ausalt silma vaadates: "Muidu on kõik korras, aga lõhkeaine, mis minu autos on, tekitab mõningast muret!"

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Neid makke osteti ka kultuurimajadele ja muidugi ka rikkamad kolhoosiesimehed võisid seda luksust lubada. Aga tõsi ta on, ca aastane palk maki eest välja käia oli tõesti ausale nõukogude inimesele paras pähkel..

Elasid hästi ka tavalised kolhoosnikud. Näiteks kooli 4. kursusel tehti mulle seitsmekümnendate keskel tööpakkumine Kirovi nim. Kalurikolhoosist. Vajati kalatraalerite raadiojaamade remontijat, kes remondib ja hangib ise kõik vajaminevad jupid ning töövahendid. Palgaks pakuti esialgu 300rubla kuus. See oli tollal 3 keskmist ja kolhoosi liikmed ei maksnud lisaks tulu- ja tillimaksu (lastetusmaks lastetutele vallalistele meestele ja abielunaistele alates 18.a.) Töökoha juurde kuulus ka ametikorter.
Boonusena lisandus iga kuu teatud kogus odavaid suitsuliha- ja kalatooteid, aastas tasuta ülikonna õmblemine, 3 nädala tagant tasuta juuksur jne. Aasta lõpus lisandus aastakasum, mis tavaliselt ületas aasta palga. Aastakasumist võis muidugi ka ilma jääda või vähem saada. Piisas sellest, kui laps õppis koolis halvasti, läksid punase tulega või vales kohas üle tee, rääkimata vindise peaga kainestusmaja külastamisest.
Häid pakkumisi said tollal head üliõpilased, nomenklatuursete vanemate lapsed, KGB -sse tööle minejad. Tollal räägiti, et igas rühmas oli vähemalt üks KGB koputaja, eriti tehnilistel erialadel. Sinna pakuti tööd ka meie rühma üliõpilastele, 250 rbl palk + ametikorter.
Nomenklatuursete kohtade üks näide oli raadiotehnika lõpetanud noormees , kes tõi mulle talle türistorsüüte trafo kerimiseks halja lakita traadi. Kõlbas suurepäraselt ühe suure firma peainseneriks.
KGB-ga oli tihti tegemist, kui sai külastatud mõnda ettevõtet, näitust ja vesteldud näiteks lääne spetsialistidega . Tavaliselt järgnes ülekuulamine või seletuskirja kirjutamine.
Koolipraktikal Moskvas ostsin hunniku liugpotentsiomeetreid. Olid alles müügile ilmunud ja õnnestus ka enne ostu üle mõõta – valida. Õhtul oli mul ühiselamus kaks „külalist“ KGB-st. Uurisid mis asjad mul laual on ja mida kavatsen nendega teha. Pidi olema lausa sõjaväekraam. Näitasin siis poetšekke ja seletasin. Vestlesime oma tund aega. Lõpuks ütlesid, et teeme nii, et sellist jutuajamist pole olnud.
Komandeeringus Samaras juhtus veel naljakam lugu. Õhtul tulin hotelli ja kuulsin, et minu luksusliku sviidi vannitoas ümiseb keegi. Toolileenil olid naisterahva riided. Ilus noor punapäine KGB näitsik oli vist kõrvaltoaga eksinud või kartis üksinda magada

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Mõned armastavad millegipärast igasuguseid südamikke kruvida.

Mul on ka elus 2 sellist „üllatust“ olnud. Esimene oli kooli ajal. Pärast talvist koolivaheaega oli keegi ühiselamus 61cm mustvalgel TV-l kõik poolisüdamikud välja keeranud. Olin siis kuu aega järjekorras, kuni sain kasutada televiisorist raskemat ungari seepi. Seekord tassisime TV remondiks kohale. Algul sai määratud südamikele sobivad õiged poolid ja siis sai skeemi ostsillograafi piltide järgi kõik kontuurid paika häälestatud. Puudujäävad pildid leidsime raamatutest. Lõpptulemus oli parem kui algne, hea vähemalt seegi.

Teine kord oli ühe majanaabri loodusõnnetusega „Рубин Ц-201''. TV rikke korral püüdis ta alati ise hakkama saada, eriti vindise peaga. Seekord oli ta kõik potekad „paika reguleerinud“. Siis võttis poolisüdamikud käsile. Kui see ka ei aidanud, siis keeras need välja ja pani lauale suuruse järgi ritta.

Oi kui palju tööd oli: tegelikult oli viga väga lihtne - üks värvilõpu transistor KT940A oli oma elupäevad lõpetanud

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Nõukaajal oli kõige raskem probleem varustamine. Eriti raske oli igasugustel kolhoosidel ja nende ettevõtetel – nendega riik ei arvestanud planeerimisel. Aitasid ainult igasugused isiklikud kontaktid. Kontakte tuli muidugi enne kasutamist kõvasti õlitada. Üheks tuntud määrdeaineks oli Vana Tallinn, eriti Venemaal.

Tagantjärgi paneb imestama tollane süsteem. Näiteks mõnes elektroonika numbritehases kus toodeti ka laiatarbekaupu oli peasissepääsu ees tõsine relvastatud valve. Paremal juhul said ostu – müügiosakonda. Enamus kohtades pidid kellelegi sisetelefonilt helistama ja siis said koos temaga sisse. Vahel ei aidanud seegi ja pidid tuttava juhendi järgi sisenema tagantpoolt kas tõkkepuu alt neljakäpukil või plangu sees olevat august. Tõkkepuuga valvepostis oli tavaliselt mõni memm, kes prillid ees kudus sokki. Ega ta hästi ei näinud, või kui nägi, siis tuli tervitada nagu vana tuttavat. Sees tuli muidugi käia tähtsalt sirge seljaga ja kindlas teadvas suunas.

Ükskord pidin hankima firmale kaableid, oli vaja lühemaid juppe. Vestlesin tuttava firma juhatajaga ja ta ütles, et on olemas, vii minema. Olemas oli suurem jupp praakkaablit, mis muidu oleks läinud prügikasti. Võtsin siis firmast 0,5l piiritust määrdeks kaasa. Juhatajat polnud kohal, ootasin tükk aega. Siis läksin tema meeste juurde ja rääkisin oma murest. Andsin pooliku neile. Käskisid veoauto aia taha ajada. Võtsid jupi puittara maha ja veeretasid suure kaablirulli mulle autokasti. Kaabel oli selline jäme maa-alune – sees 7 kaablit, peal mitu kihti paberit ja peal metaallspiraal. Puittara pandi kokku tagasi. Hakkasin ära sõitma ja juhataja saabus. Ei saanud nagu tema mehi reeta ja ütlesin, et sattusin siiakanti ning lihtsalt astusin läbi. Jõime siis kohvi ja vestlesime niisama. Lõpuks kinkis ta mulle 1l piiritust ja ütles, et astu teinekordki läbi kui mingi mure.
Ma olin väga rahul – poolikuga tulin ja liitriga lahkusin + firmale vajalik kaabel

[mats13]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Kõva valve väravas meenutas oma kroonu aega. Sõjaväe osa oli korralikult taraga piiratud, auk tagumises osas mida sõdurid tarvitasid oli tavaliselt lahtine aga põõsaga kergelt varjatud. Kohaliku linna naised olid korralikumad. Neil oli üks plangu laud ülemise naela otsas liikuv ja pärast läbimist lükati laud tagasi. Naised käsid põhiliselt väeosa poest võid ostmas. Linna poes võid ei olnud. Kõrval oli betooni toodete tehas. Seal oli samuti väravas kõva valve ja korra nägime kuidas valvuri eit ühe sisse trügiva proua pani seliti pori peale maha suure kisa saatel.
Aed aga ulatus värava putkast ainult umbes 50 meetrini. Oli kõva jalgrada sisse käidud ümber tara otsa. Seda käimist ei takistanud miski.

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Kopli poolsaarel oli ka selline kinnine ettevõte. Mehed käisid lõuna ajal planguaugu kaudu poest viina ostmas. Kaevuri tänava nurgal oli putka, kus müüdi saiakesi ja torte. Paaril korral nägin, kui mehed ostsid suupisteks (закуска) väiksema tordi. Olid müüjale vanad tuttavad ja ta küsis alati, et mitmeks lõikan?
Poes tollal ju viina külmikus ei hoitud. Jõid putka taga murul lõunasöögiks sooja viina ja hammustasid maitsvat torti peale

[vanemleitnant]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

See postitus tekitas endisel Kopli elanikul paar küsimust:
1. Millisest viinapoest jutt on? Selle saiaputka läheduses ei olnud küll ühtegi.
2. Millises poes tänapäeval viina külmikus hoitakse?

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

See postitus tekitas endisel Kopli elanikul paar küsimust:
1. Millisest viinapoest jutt on? Selle saiaputka läheduses ei olnud küll ühtegi.
2. Millises poes tänapäeval viina külmikus hoitakse?

Viinapood asus kaugemal mööda trammiteed linna poole jupp maad paremat kätt. Ega ma nendega viinapoes kaasas ei käinud. Mahajäetud taara järgi oli näha – vahel 0,25l nn. asunikud ja vahel 0,5l viinapudelid.

Kodus hoitakse enne tarvitamist külmikus, eriti palaval suvepäeval. Ei olnud ju tollal kauplustes ka konditsioneere.

[RaunoK]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Mõned armastavad millegipärast igasuguseid südamikke kruvida.

Mul on ka elus 2 sellist „üllatust“ olnud. Esimene oli kooli ajal. Pärast talvist koolivaheaega oli keegi ühiselamus 61cm mustvalgel TV-l kõik poolisüdamikud välja keeranud.

Kas siis ühikates olid lukuga uksed samuti defitsiitsed nagu ka südamikud?

[Starfish]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Noh ja saabki uue südamiku, häälestada on ikkagi vaja.

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Kas siis ühikates olid lukuga uksed samuti defitsiitsed nagu ka südamikud?

Koolivaheajal pani komandant tubadesse teised tudengid, kes olid pärit üle N Liidu. Nad olid näiteks praktikal Punases Retis. Tänu sellele sain väga erinevate tudengitega tuttavateks, kes kutsusid külla ja pakkusid elamispinda. Hiljem sain tänu kontaktidele paljudesse firmadesse sisse. Käisin Kiievis „Majak-001“ tootmisse juurutamist vaatamas ja selle konstruktoritega vestlemas. Suveks viisime oma tehnika koju või oli kasutada komandandi lukustatav ladu. Seekord oli keegi omadest pulli teinud. Kõige rohkem on mul kahju 7 lambiga 20W ekspandriga võimendist, mis pandi ühikast talvel pihta. Kui keegi võtmed ära kaotas, siis oli komandandil suur mitmesaja võtmega karp ja sealt leidus alati sobiv. Mõned osavad spetsialistid tegid ka pügatud võtme ja seebiga ukse lahti.
Meenub mingi kasahh, kes ronis õhtul koos krimpleenülikonna ja kingadega teki alla. Hommikul harjas riided ebemetest puhtaks, viigid olid õnneks sisse õmmeldud ja läks linnapeale. Jutu järgi oleks neil lahti riietudes hommikuks palja peega olnud

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

See postitus tekitas endisel Kopli elanikul paar küsimust:
1. Millisest viinapoest jutt on? Selle saiaputka läheduses ei olnud küll ühtegi.

Tollal oli viin kõige kõvem „valuuta“. Ei saa välistada, et hangiti laevaremondi tehasest midagi defitsiitset ja tehti lõuna ajal vahetust.

[RaunoK]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Kui ise elasin veel esimest aastat ühikas siis olin üksinda toas õnneks, seda hirmu siis ei olnud et keegi oleks võinud midagi pihta panna aga siis oli hirm, et koma tuleb ära võtma Ka siis oli mõte täita niigi suur 40kg kõlar kividega (põhja mahub veel) ja paljas lampvõim šassiil olevast august mis vabanes ühest kondensaatorist, viia sealt august läbi jalgratta lukk ja radika külge. No nais-koma ei tule küll puutuma, kes seal valvureid kamandab. Jutt oli, et mingisuguseidki kõlareid ei tohi tuua aga lisaks helikvaliteedile saigi nii suur toodud, et ei oleks tahtmist liigutada ja vajaduse korral saaks ka raskemaks teha

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

TPI-s olid tollal ühikates neljased toad. Ühes ühikate majas olid hiired, teises lutikad ja kolmandas koid. Algul olid eraldi meeste ja naiste ühikad. Pärast kolmas oli segaühikas, aga ikka korruste kaupa. Muidu pidid poisid rõdu kaudu tüdrukutele külla minema, sest õhtul eest sisse ei lastud Kõrtsist koju tulles korjati igasuguseid asju kaasa. Kõige suurem asi, mis viidi 3. korrusele, oli terve alajaama raske raudvärav. Liiklusmärgid olid tavaline asi. Teise ühika all oli suusaladu. Eriti hea hais oli neljapäeviti, kui tehti kalatoite. Koos suusamäärde ja – tõrvaga andis unustamatu lõhnaelamuse
Kõige hullem oli eksamite aeg. Ühel oli toas eksam läbi ja pandi grupikaaslastega pidu. Valmistu siis järgmise päeva eksamiks

Moskvas olin praktikal välismaiste tudengite ühikas, kus olid kahesed toad. Algul elasin toas koos ungarlasega, siis venelasega ja lõpuks poolakaga. Teises toas mind üle kuulatigi. Poolakat oli millegipärast üle kuulatud 3 korda järjest. Ka Moskvas oli neljapäeviti kalapäev. Tavalisse sööklasse ei saanud haisu tõttu kuidagi minna. Käisime Moskva hotelli 22. korrusel, seal pakuti kala poola kastmes või kala taignas ja maitses-lõhnas hästi. Ükskord käisime õhtul Ostankino teletornis söömas. Öeldi, et siis liikus tormiga torni ülemine ots ca 8m. Nagu laeval tormiga - enamus loobus tellitud praest