Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

[erku]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Translaatori tagasiside on selline,..

Au ja kuulsus progejatele, mis siin muud ikka öelda on; igal naljal on tõetera sees, ka mis puudutab keele-nalju.
Kõiksugu asju mõeldakse ja kõiksugu nalju ka kirjutatakse, arvutiprogrammidesse ja isegi suurtesse kallitesse masinatesse.
Mul võttis aega, enne kui aru sain, et miks küll ühel juhtkontrolleril tuled peal jooksevad, et mida põrgut ta tahab või siis teeb kui miskit reaalselt näha pole. Ja siis selgus, et tegemist ongi jooksvate tuledega, mis näitab et masin on töökorras

[Tuki]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Aastaid tagasi laevapeal töötades leidsin laost sellise puhastusvahendi

[Mephistopheles]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Ah, mis siin ikka jootmise ja tinutamise yle vaielda. Ma usun, et kui selles foorumis m6lemat v2ljendit kasutada, siis k6ik peaksid suht yheselt aru saama millest juttu on. Kas mitte tinutama, alkoholi jooma, ei ole mitte k6nekeelne v2ljend?!?

Aga teeme asja lihtsamaks, v6tame kasutusele uue s6na: tinootma v6i joonutama - siis pole muret kas m6eldi viina jooma v6i hobust jootma. Asi ants

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Selle mootorratta teemaga meenus mulle üks juhtum. TPI ajal olime abiks põllumajandustöödel. Terve rühm saadeti Võhma kanti.

Ühel kohalikul mehel oli ära varastatud e. moodsamalt öeldes ärandatud Iž-Planeta Sport. Mehed lükkasid tagaajamiseks kuuri alt välja K-750 ja panid minu rooli, kuna ise olid vindised. Üks puges korvi ja teine istus taha kõrgele istmele. Suretasin ratta mitu korda välja, enne kui sain kohalt minema. Polnud harjunud, et kohaltminekuks peab vähemalt pool gaasi andma. Omal oli aastaid olnud tuunitud Jawa ja selliste pööretega kohalt minnes oleksin maandunud seljale. Rattal oli veel teisigi ootamatuid vigureid. Näiteks külgkorvi kalle ja kokkujooks olid valed. Annad gaasi ja ratas läheb ühte tee äärde ning gaasi maha lastes teise tee äärde. Süütevõti ei tahtnud ka kruusateel kuidagi sees püsida, igas augus hüppas välja ja lülitas süüte välja. Sisse lülitus hirmsa pauguga summutites. Korvis istuv mees ütles, et on vana ringrajasõitja. Ronis igas kurvis korvist välja ja kallutas nii, et pea oli vastu maad. Ma hoidsin igaks juhuks mehel tagumikust kinni ja teise käega süütevõtmest. Vahepeal taipasin võtit keerata ja nii püsis see paremini sees. Lõpuks saime selle ärandaja kätte, ta oli ka päris vindine ja rattaga korra või paar põõsastes käinud. Mehed olid muidugi väga rõõmsad, et ratta kätte said, korraldasid mulle selle auks tänupeo. Ärandaja polnudki ärandaja, hoopis ühe mehe abikaasa vend. Naine oli andnud korralduse ratas ära viia, kuna mehed olid vindised, et õnnetust ei juhtuks.

Mehed rääkisid mulle ka kohalikust elust. Seal oli näiteks lihakombinaat, mille ümber oli 2 väga kõrget betoonaeda ja vahel jooksid tigedad hundikoerad. Väljaspool valvasid objekti miilitsad. Sellele vaatamata virutasid töötajad hirmsasti. Mulle räägiti igasuguseid variante. Kõige parem variant oli olnud visata pool külmutatud seakeret kõrgelt katlamaja korstna redelilt üle 2 aia väljapoole. Ükskord oli see valvavale miilitsale pähe kukkunud ja see ärganud alles pärast tööaega.

[Shele]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Aga teeme asja lihtsamaks, v6tame kasutusele uue s6na: tinootma v6i joonutama - siis pole muret kas m6eldi viina jooma v6i hobust jootma. Asi ants [/QUOT
Protesteerin! Kuigi kasutajana SakuHele fänn, ei saa ma lubada, et minu õiget nime:" Ants" asjana käsitletakse. Ärge enam tehke!
Aga kolleeg Svago on ikka hirmsaid asju üle elanud? Ehk peaks ikka mingi kokkusaamise ellu kutsuma(ilma eeskavata). Nii mündagi olen kohanud ja üldiselt olete omad joped. Tervisi ja kena nädalat kõigile! Ants

[W@ldur]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Sõnade tähendus on suuresti määratud kontekstist endast.

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Sõnade tähendus on suuresti määratud kontekstist endast.

Nii see on. Kõik on vastavalt olukorrale. Koolitustel tuleks ikka kasutada erialaseid termineid, omavahel võib ju kasutada igasuguseid. Kõige hullem on, kui näiteks õpetatakse valesti jootma, siis on pärast päris raske ümber õpetada. Mul on piisavalt selliseid kogemusi. Mõni selline ei õpigi enam korralikult jootma ja peab ametiga hüvasti jätma.
Mulle meenus kunagine messilolemine. Esindasin seal gaasiga töötavaid kompressormootoriga ringiaetavaid soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamu. Küsimusi esitati nii kütuse, mootori, elektrigeneraatori, soojusvahetite, automaatika kuni 2 pentium arvutini välja, mis optimeerisid ja võimaldasid juba tollal näiteks valmistajatehasest juhtida, parameetreid muuta jne.
Ühte soomlaste gruppi huvitas kasutatav kütus. Seletasin siis, et masin töötab igasuguste gaasidega, biogaasiga,igasugustest gaasisegudest kuni vene gaasini välja. Soomlased hakkasid seepeale naerma. Ma jagasin asja kohe ära ja parandasin, et töötab ka vene maagaasiga

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Aga kolleeg Svago on ikka hirmsaid asju üle elanud?

Ega see sõit polnud hirmsat midagi, sain vähemalt proovida ka külgkorviga ratast, mis küll polnud oma esimeses nooruses. Tagasisõit läks juba tunduvalt paremini. Kõige rohkem kartsin korvimehe elu pärast.

Seal oli palju hullemaidki asju, näiteks pidime laudast 300.. 500 kg pulle autole ajama.
Pullil oli kaelas ca 50cm köiejupp ja seda tirides pidime liduma üle paljude sõnnikuhunnikute hüpates auto poole. Mäletan, et üks rühmakaaslane libastus ja pull lendas talle kolinaga selga…
Ja kohalikud mehed olid meie peale ka kole tigedad, sest ostsime nädalavahetusteks poest lõuna ajal kõik õlled-veinid ära
Täpsustuseks võib öelda, et rohkem kui 40 aastat tagasi ühte külapoodi nädalas üle 1 kasti õlle ja paari pudeli veini ei toodudki. Päris tihti ei toodud sedagi. Kui Tallinnas oli näiteks laulupidu, siis maal ei olnud õlut saada paar kuud.

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Soome huumor:

1. Osastopäällikkö oli lopullisesti kyllästynyt alaisensa myöhästelyyn. Päällikkö ryhtyi tarkkailemaan alaisensa tulemisia ja menemisiä. Seuraavana aamuna klo 9 mennessä ei alaista vieläkään kuulunut. Päällikkö kävi 5 minuutin välein alaisen huoneessa ja kirjoitti lapulle huomautuksen kellonajasta ja poistui jälleen. Kun alainen vihdoin saapui, löysi hän lapun pöydältään johon oli kirjoitettu:
– klo 9.00. Kävin täällä. Ei tullut. Osastopäällikkö.
– klo 9.05. Kävin täällä. Ei tullut. Osastopäällikkö.
– klo 9.10. Kävin täällä. Ei tullut. Osastopäällikkö.
Ja näin litania jatkui klo 9.45 saakka.

Työntekijä mietti hetken, otti lapun ja kiinnitti sen WC:n seinään

2. Missä venäläiset säilyttää heinää?
Ladoissa

3. Kompliment naistele: Sä oot niin kaunis kuin possu nuorena/ sa oled nii kaunis kui notsu noorena

[tartu pets]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Soome huumor:

1. Osastopäällikkö oli lopullisesti kyllästynyt alaisensa myöhästelyyn. Päällikkö ryhtyi tarkkailemaan alaisensa tulemisia ja menemisiä. Seuraavana aamuna klo 9 mennessä ei alaista vieläkään kuulunut. Päällikkö kävi 5 minuutin välein alaisen huoneessa ja kirjoitti lapulle huomautuksen kellonajasta ja poistui jälleen. Kun alainen vihdoin saapui, löysi hän lapun pöydältään johon oli kirjoitettu:
– klo 9.00. Kävin täällä. Ei tullut. Osastopäällikkö.
– klo 9.05. Kävin täällä. Ei tullut. Osastopäällikkö.
– klo 9.10. Kävin täällä. Ei tullut. Osastopäällikkö.
Ja näin litania jatkui klo 9.45 saakka.

Työntekijä mietti hetken, otti lapun ja kiinnitti sen WC:n seinään

2. Missä venäläiset säilyttää heinää?
Ladoissa

3. Kompliment naistele: Sä oot niin kaunis kuin possu nuorena/ sa oled nii kaunis kui notsu noorena

Paluks tõlget viro poigalle

[dumb_user]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Osakonnajuhatajal on alluva hilinemisest lõplikult kopp ees. Ta hakkas viimase tulekuid ja minekuid jälgima. Järgmine hommik kell 9 polnud alluvat veel kohal. Pealik käis iga 5 minuti tagant uurimas ja kirjutas sedelile kõik üles ja läks minema. Kui alluv lõpuks kohale jõudis nägi silti :
Kell 9.00 Käisin siin. Ei tulnud. Osakonnajuhataja.
Kell 9.05 Käisin siin. Ei tulnud. Osakonnajuhataja.
Kell 9.10 Käisin siin. Ei tulnud. Osakonnajuhataja.
Kell 9.15 Käisin siin. Ei tulnud. Osakonnajuhataja.
Kell 9.20 Käisin siin. Ei tulnud. Osakonnajuhataja.

Ja nii kui kell 9.45-ni. Alluv vaatas seda ja pani mõne hetke mõtlemise järel sildi pelleriseinale.

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Tõlgin siis Lõuna-Eestlastele. Tõlge on veidi kohendatud, mitte sõna-sõnalt.

1. Osakonnajuhataja oli lõplikult tüdinenud alluva hilinemistest.
Selleks hakkab juhataja jälgima alluva tööletulemisi ja kojuminemisi.
Järgmisel hommikul kella 9.00 ajal pole alluvat veel näha.
Pealik käis 5 minutiliste vahedega alluva toas ja kirjutas paberilehele
tähelepaneku sõltuvalt kellaajast ja lahkus jälle. Kui alluv lõpuks tööle ilmus, leidis ta laualt paberi kuhu oli kirjutatud:

9.00. Käisin siin. Ei tulnud. Osakonnajuhataja.
9.05 Käisin siin. Ei tulnud. Osakonnajuhataja
9.10 Käisin siin. Ei tulnud. Osakonnajuhataja
…………………………………………………………………..
Ja selliselt jätkus kuni 9.45-ni

Töötegija mõtles hetke, võttis paberi ja kinnitas selle WC seinale.

2. Missä venäläiset säilyttää heinää?
Ladoissa
Kus venelased hoiavad heina. Lado on soome keeles küün. Lada on vene auto kaubamärk. Küünides kõlab soome keeles sama moodi kui Ladades.

3. Kompliment naistele: sa oled nii ilus nagu notsu noorena.

[imelik poiss]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Paar päeva tagasi sai igaljuhul aknaklaasid vahetatud..
Mis siis juhtus? Küsisid naabrid...
Juhtus mis juhtuma pidi. Olin arvuti helikaardist toonud 2 juhet 2.1 süsteemi jaoks. Aga vot ei tahtnud kuidagi seda sumisemist jätta, sest oli tekkinud üks ground loop lõikasinsiis juhtmel maanduse läbi..
Aga enne ei saanudki teada, kui aknad eest lendasid. Pikendusjuhtme maandus oli küll olemas aga seinakontakt.. seal oli tavaline 2 soineline alu kaabel. Igaljuhul 18" elukas 1200W võimendi taga sai võrgumüra madalamat otsa täisvõimsusel paar sekundit edastada.. Helikaardi pistik oli otsustanud ühendusest loobuda..

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Jah eks Lõuna-Eesti inimestel ole probleeme selle soome keelega, enamus ju Soome TV ei ole näinud.
Mul õppisid lapsedki lasteaia ajal soome keele lastesaateid vaadates ära.

Oli see nüüd 1969. Või 1970.a., siis ilmus „Tehnika ja Tootmises“ artikkel TV kaugvastuvõtust. Seal oli juttu selleks sobivatest Yagi antennidest ja ka skeemijuppe TV raadiokanali täiustamisest. Eks selleks täiustamiseks pakkusid head võimalust tollased 1. klassi must-valged TV-d. Mul oli tollal isegi Tartus 2 sellist tuttavat, kes vaatasid vahel meeterlaine alas olevaid Soome TV saateid. Ka üks rühmakaaslane rääkis, et vaatab tihti Pärnu piirkonnas. Ma ise küll ei näinud, ega ka hästi ei uskunud, kuid ta tellis tollal minult mitu vene Ge transistoridel töötavat väljamaa skeemi järgi tehtud antennivõimendit.

Eks see asukoht ole ka väga oluline. Lõuna-Eestis ju kõrgendikke palju. Kõrguse ja maastiku mõjust räägiti juba sõjalise kateedris podpolkovnik Koljakovi ja Fatahhovi poolt. Ja et pataljoni sideülema töö algab topograafiliste kaartidega. Koljakov oli selline päris mõistlik ja mõnus mees. Üks nõrkus tal muidugi oli – tatistas pidevalt. 45min tunniga jõudis terve poodiumi täis tatistada. Ka sureva kapitalismi teesi suhtus ta huumoriga. Fatahhov oli jälle kõva skeemitehnika tundja ja õpetajana väga range. Olin just Fatahhovilt saanud raadiojaamade eksamilt 5, kui tuli minna praktiliste oskuste eksamile Koljakovi juurde. Olime siis temaga kahekesi R-405 juures autokongis. Vajutasin lüliteid ja keerasin väntasid, kui autokongis olnud herilasepesast hakkasid herilased välja ronima. Täpselt ei mäleta, arvan et äkki tahtsid ka targaks saada. Ma hakkasin käte-jalgadega vehkima ja Koljakov vehkis furaškaga. Asi lõppes sellega, et tema furaška oli tagurpidi maas ja minu porine -savine kirsa selle sees. Mõtlesin, et nüüd on asi täitsa pees ja hinne 2 kindlustatud. Koljakov hakkas seepeale naerma ja küsis, et kas olen 5-ga rahul, isegi ei pidanud jaama lõpuni häälestama. Meenus veel selline lugu, kus pärast 2 kuulist sõjaväelaagrit ei lastud meid kohe koju. Pidime mitu hunnikut puid parajaks saagima. Saed olid muidugi kroonu toorikud, hambad painutamata ja teritamata, alles tavotised. Tegin ettepaneku, et saeme mitte risti, vaid 45° nurga all. Poistele see idee meeldis - aga pärast seda oli muidugi väeosa ülema vägev vandumine. Aga noh meie olime linnast ja ei jaganud hästi seda puidu värki. Ühe üllatuse jätsime veel tänutäheks enne lahkumist – panime mitu pulka pärmi peldikusse. Pärast olevat tulnud teatud vägevad ojad uste vahelt välja - üks kartserimees rääkis meile hiljem.

Soomekeelsed anekdoodi on päris ropud. Vaatasin alles ühte soome autosaadet, kus tuuniti vanemat tüüpi autosid. Üks mees ei saanud kuidagi plekitahvli lõikamisega hakkama ja selle ajal tuli vist oma 20x sõna v…u .
Üks anekdoodi stiilinäide ka:

Mies tatuoi “Rakastan sinua” penikseensä ja on innokas näyttämään sitä tyttöystävälleen.
Tyttöystävä tutkailee tatuointia, pudistaa päätänsä pettyneenä ja sanoo “Taasko yrität laittaa sanoja suuhuni?”

http://www.parasvitsi.com/

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Mul ununes selgitada, milline nägi välja tollane armee peldik. See oli selline õues olev 20 auguga algselt roheline puuhoone. Alt oli ta muidugi kollaseks värvunud. Põhjus oli selles, et pärast hommikust äratust tormas korraga sinna 600 meest. 20 mahtus augule ja 580 põristasid vastu laudist. Tundus, et vahel nagu hoone isegi liikus sellisest veekogusest. Seest nägi see välja umbes nagu 20 hobuselahtriga laut. 10 ühel pool ja 10 vastaspoolel. Põrandas oli 20 auku ja raskemaks tööks pandi rihma kaela ja aeti asi kükakil ära. Tualettpaberist ei maksnud tollal unistadagi. Lenini toast toodi pakk juppideks lõigatud Pravdat. Selle paremas nurgas olid tollal tuntud tegelaste pildid – Lenin, Marx ja Engels. Kuidagi imelik oli selliste kuulsustega tagumikku pühkida ja vahel sattus õigesse kohta ka mõni poliitbüroo töötaja nägu. Põhiline hirm oli, et äkki mõni hammustab tagumikust.
Eks tollastel ajalehtedel oli isegi päris ohtlikke kujundeid. Näiteks sirp ja vasar, mille all kiri – „Kõigi maade proletaarlased ühinege!“ Sirp on teatavasti selline terav ja ohtlik asi ning lehe kasutamisel tuli kindlasti ohutusreegleid jälgida.

See puudesaagimise aktsioon oli küll väga imelik. Enamus oli saanud TPI järgsest 2 kuulistest sõjaväelaagrist koju. Jäeti ainult eesti poisid. Olime just saanud leitnandi pagunid ja pandi ajateenijate naeruks meid väeosa ülemale puid saagima. Kahemehe saagide teritamiseks ei toodud isegi viili. Ime, et hambaharjaga ei pidanud kasarmu põrandat puhastama. Räägiti ka, et sõja korral oleks me olnud esimesed, kes lahingusse lähevad. Eestpoolt oleks oodanud kuul ja II MS kogemuste põhjal ka tagantpoolt. Pataljoni juhataja polnud kunagi süüdi lahihinguülesande mittetäitmise korral, ikka sideülem. Pataljoni sideülemat oleks oodanud tribunal ja mahalaskmine.

Lenini tuba oli igas väeosas. See oli kõige pühalikum tuba koos kohustusliku büsti, kümnete paksude teostega, mida ta onnis oli piima ja hanesulega kirjutanud. Pärast lükati muidugi triikrauaga paber üle ja saladuslik kiri ilmus välja. Muidu oleks menševikud võimu haaramise nippidest haisu ninna saanud. Lisaks igasugused kohustuslikud loosungid, vimplid, tähtsamad ajalehed, aukirjad, mida väeosa oli saanud. Kindlasti oli ka täielik poliitbüroo fotogalerii kõigist tema liikmetest. Neid tubasid oli igasuguseid, mõni suurem ja mõni väiksem. Väiksemaid kutsuti lihtsalt Lenini nurgakesteks. Ajalugu hästi tundvad poisid teadsid rääkida, et kõige väiksem Lenini nurgake oli olnud Krupskaja seeliku all. See võis olla küll nii, sest tollal ju tutte ei raseeritud ja seljale -tagumikule kasutusjuhendit ei tätoveeritud.

Kõige põnevam oli muidugi köögitoimkond. Nõudepesu jaoks olid ette nähtud spetsiaalsed roobad.
Need seisid tavaliselt seina ääres reas. Noh umbes nagu Tšapai sokid voodi otsas, kui Petka tahtis neid peole minekuks laenata. Nõudepesuks oli aega ca 2 tundi. Selleks tuli puhtaks pesta 600 Al taldrikut, 60 potti ja veel üht–teist kümnete kaupa. Pesuruum oli selline kalduse põrandaga ruum keskel asetseva trapiga. Astusin sisse ja käisin selili. Pingi alt jõllitasid mind 2 prisket hiiglasuurt rotti. Põrand oli rasvane ja väga libe, liikumiseks tuli kogu aeg uisutada. Nõudepesuks oli 4 järjestikust külgepidi ühendatud neljakandilist anumat. Esimeses oli kuum vesi, teises soodalahus, kolmandas kloorilahus ja neljandas jälle puhas külm vesi. Pesu käis nii, et võtsid sületäie Al taldrikuid, viskasid esimesse anumasse ja segasid paadimõlaga. Mõne aja pärast tõstsid taldrikuhunniku järgmisesse ja nii kuni lõpuni. Viimasest viisid taldrikud kuivatusruumi. Seal olid sellised metallustega kapid. Kapi põhjas olid katlamajast tulevad aurutorud. Panid taldrikud serviti torudele ja uisutasid järgmist sületäit pesuks tooma.
Õhtusöögiks oli meil tavaliselt väga maitsev mereahven. Kuna taldrikud olid soustist rasvased, siis paadimõlaga segamisele vaatamata kleepusid paljud kokku. Hommikul neid lauale pannes oli tükk tegemist, et üksteise küljest lahti kangutada. Mõne vahel oli ka kala luukere ja lisaks hapukas aroom.
Pärast köögipoole nägemist kadus Isu mitmeks päevaks, aga tühi kõht teeb oma töö.