Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

[home]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Transistorid П207, П208.

[Padasonic]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Vastik-vastik-vastik! Ja ongi kohe kapist selline monstrum võtta! Järelikult neid ikka leidub veel Eestimaal. Peab tuttavate elektroonikute kuuenööpe kõvemini kruttima, äkki keegi hakkab mäletama. Seni on kõik õlgu kehitanud ja imestanud, miks sellist sodi peaks alles hoidma. Enamus pole kuulnudki või on hästi ära unustanud.

[RaunoK]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Võib olla siis ülisalajane transistor, millest ei julgeta ikka veel rääkida?

[olavsu1]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

vaatasin ka, mis jurakaid mul leidub... П210A, KT805A, П217. pirakamaid pole.
veokite pingeregulaatoritest pärilt.

[home]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Vastik-vastik-vastik! Ja ongi kohe kapist selline monstrum võtta!

Minul seda pole, ja pole kunagi näinud, seda toodeti aastast 1959, sees on tegelikult kaks kristalli

[a1]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Võib olla siis ülisalajane transistor, millest ei julgeta ikka veel rääkida?

Kataloogis on andmed täiesti olemas.
100W, 25A
Oma ihusilm siiski näinud pole.

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Mul on olnud neid kõiki P207..210. Enamus on olnud sõjaväe omad. Eks nad seal leidsidki rakendust pingemuundurites ja stabilisaatorites. Mul on P210 ühes vanas elu esimese akulaadijas piraka radika peal. Nominaalne laadimisvool on 6A, tühja aku korral 10A max. Radikas on päris tuline ja pärast laadimise lõppu on transi algvool 1A – tüüpiline Ge transile. Olen laadijat korduvalt kogemata lühistanud, 10A ampermeeter käib nurga taga ära, aga 12A transistor on siiani elus. Üks töökaaslane kopeeris mu voolugeneraatoriga skeemi ja pani 20A Si darlingtoni KT825 asemele. Ta on seda paar korda juba vahetanud – soovitasin talle E takistit ja lisatransistori voolu piiramiseks.
Mulle üldiselt metallkorpusega transistorid meeldivad rohkem kui plastkäkid. Muidugi ikka kaasaegsemad võimsustransistorid ja ka väiksemad. Üheks näiteks oli tollal KT807 omapärases esimeses metallalusega korpuses. Remondil olen neid näinud auguga plastis või ükskord startis oranž korpus silmade all esimesel sisselülitusel.

Ühes huvitavas vanas kaabusarnases korpuses on veel transistorid P4. Mul olid sellised esimeses süüteplokis ilma juhtmeteta 3tk. järjestikku ja kokku Jawa-350-l siis 6 transitori, mark oli П4Б .
Temperatuuri ja algvoolu tõttu lükkasin kilomeetreid ratast kodu poole ja eluks ajaks jäi Ge transi headus meelde

http://www.155la3.ru/p4.htm

http://www.155la3.ru/datafiles/p4.pdf

[Shele]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Ge värgid ongi vintskemad ülekoormuste suhtes.

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Eespool oli juttu, et esialgne Brig oli lääne firma võimendi koopia.
See võis olla küll nii, sest päris paljud leiutatud lahendused olid lääne skeemi nägu või täpsemini koopiad. Tollal seda tööstusspionaažiks igatahes ei kutsutud – seda enam, et toode oli mõeldud suletud riigis sisetarbimiseks mitte ekspordiks. Ei oskagi öelda, palju oli omaloomingut. Ideid sai küll ajakirjadest hangitud ja ega kõike juppe ka ei olnud, et 100% kopeerida. Olukord oli 80-ndate algul täiesti vastupidine – näiteks kontroller tuli asendada hunniku 155 või 176 loogikaga. Isegi 555 kive oli vaid näpuotsaga saada.
Ma sain küll ühe oma väljatöötluse eest Üleliidulise Popovi ühingu aukirja.

Meenub veel ühe keerulise süsteemi projekteerimine. Asi seisis tükk aega nagu tropi taga. Lõpuks hakkas peainsenerilt tulema lahendusi nagu varrukast. Igaks hommikuks oli ta kodus joonistanud ruudulisele paberile mingi skeemijupi, mida katsetasime. Lõpuks ta ei viitsinud enam kodus joonistada ja viskas meile täieliku lääne variandi dokumentatsiooni. Süsteem monteeriti suurde kirevavärvilisse kappi. Ma kõrvaldasin montaaživead ja häälestasin – kontrollisin näitusevariandi üle ja Leipzigi messil saime igatahes kuldmedali. Saime selle eest ka kopsaka preemia ja turismireisid. Mina ei saanud mitte sittagi, suure preemia sai sel ajal puhkusel olnud töökaaslane, kes pakkus peainsenerile kord tikku, kord suitsu ja vahel mõlemat. Konstruktorist kolleegil oli küll väga piinlik, kuid rahustasin ta maha, et ta tegi midagi ka minu heaks

Ükskord oli meil pidu. Seda peeti samas saunas, kus tehti film „Naine kütab sauna“, Ita Everiga peaosas. Sama töökaaslane oli tookord päris vindine. Järsku haaras ta kamina eest puuhalu ja ajas meie firma direktorit kolm ringi ümber sauna taga. Ma sain nad lõpuks kätte, ei tea millega see asi oleks muidu lõppenud. Igatahes direktor sai meie murest aru ja järgmisest kuust alates saime mõlemad 100 rubla palka juurde.

[Padasonic]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Minul seda pole, ja pole kunagi näinud,seda toodeti aastast 1959, sees on tegelikult kaks kristalli

Eh, ei taibanud pildil klõpsida, et tuvastada pildi päritolu kah väga huvitavast foorumist. Seal on jah 2 x П210 kristalli sisse kleebitud aga tulemus oli niru ja seepärast ka ainult 2-3 aastat toodeti. Ju oli hirmus isu või karm käsk teha "maailmas analooge mitteomav ja kõige-kõige..." aga välja kukkus nagu tavaliselt.

Ühes huvitavas vanas kaabusarnases korpuses on veel transistorid P4.

П4 satub veel suhteliselt tihti ette. П201 - П203 (see kõrvadega versioon) juba palju harvem. Aga kuna mul need noorte elektroonikahuviliste traumeerimiseks olemas, siis ei paku enam pinget neid välja urgitseda. П210 on väga levinud. Vähemalt nende romude sees, mis mulle kätte sattunud. Omal ajal sai paar karbitäit tuttuusi varutud ja kord mõne aasta jooksul satub isegi mõni vana toiteplokk vms remonti, mis vaja võimalikult originaalilähedaselt taastada.
Isegi П3 oli kusagil aga enam ei suuda leida. Sellega on vist õnnetus juhtunud. Näiteks kukkus kogemata prügikasti.

Olukord oli 80-ndate algul täiestivastupidine – näiteks kontroller tuli asendada hunniku 155 või 176loogikaga.

Alles hiljuti nägin kusagil foorumis pilte mingi ostsillograafi vms mõõteriista soolikatest. Pildid olid kui 80ndate algusest aga aastanumber oli 1996 (või oli see 2006). 20 aastaga pole midagi muutunud ja vorbitakse inertsist vanade juppidega edasi (seeriad 133, 136, 580, 573RFxx jne). Uskumatu. Ainult KM-kondekad on asendunud odava saastaga.

Äkki siin on veel kellelgi sama puue, mis minulgi, et korjab ka vanu mõõteriistu, siis see võis äkki olla selline foorum:

http://offtop.ru/dustyattic/v1_700390_1.php

Paljud pildid on küll seal vigaste (aegunud) linkide taga.

Uh, varsti peab vist uue teema tegema. "Vanameeste heietused" vms, et nooremad foorumlased teaksid vältida.

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Mulle ka need vanad võimendid ja muu selline värk ei paku erilist huvi – neid sai liiga palju vanasti remonditud, täiustatud.
Aga vanad detailid meeldivad mulle küll. Näiteks diood D2E, millega sai ehitatud vist 4-5 aastaselt pioneerimaja kogemustel esimene detektorvastuvõtja. Lammutasin ära 2 äravisatud patareitoitega saksa raadiot, sealt sain pöördkondekad. Ostsin TON-2 kõrvaklapid, ümber harjavarre kerisin traadist spiraalantenni ja selle paigaldasin lauapealsel taburetil kõõludes kardinapuu taha.
Ka muude juppidaga meenuvad igasugused ehitamised ja seiklused Venemaal

Eelmises kirjutises oli ebatäpsus, oli esimene transistorsüüde akutoitega mootorrattal.
Alustasin ikkagi türistorsüüdetega võrril ja Kovrovets-175-l, siis tulid transistorsüüted. Ge pärast läksin tagasi türistorsüüdete kasutamisele. Kui tulid 300V--500V Si transistorid, siis jäid kasutusele ainult erinevad transistorsüüted – loobumise põhjuseks oli ajaliselt lühike säde ja tülikas trafo kerimine. Türistorsüüde ei võimaldanud kasutada ka madalamaoktaanilist bensiini originaal surveastme puhul.

[home]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Kunagi ikka liikus seda kraami meeletutes kogustes. Minu esimene kokkupuude elektroonikaga: mängukaaslane tahtis oma hamstrile suuremad puuri, sai võrku hangitud, ja see mingite kõrgsagedus, kullatud traansidega kokkukeeratud. Need oli nii ilusad, et läksid igale poole, kus oli neid võimalik sisse keerata, ühe poisi ema tõi töölt, karpide viisi väga ilusaid asju. Siia üks tarkpea oskas rääkida et need asjad toimivad elektriga, elekter aga oli seinakontaktis, ja nii hakkasid paugud tulema, oma õnneks leidsin mina rulli isoleerpaela, ja pikka pikendusjuhtme, peale esimeste kogemuste saamist lisaks ronisin ka laua alla. Alles pärast tulid esimeest multivibraatorid ja kõik muu. Vanemad soetasin tolle aja moodsat tehnikat, aga olid väga hädas minu sooviga seda pidevalt täiustada, ja väga veider onu nimega Klink pidi meil kogu aeg midagi parandama. Mina muidugi Temaga vestlusest sain ideid juurde. Senimaani mäletan seda meeletud "töövõimet", ja soovi midagi erakordset teha, aega siis oli palju, ja meelelahutust väga vähe. Vaatan oma lapsi, neil on ikka paganama raske mingile asjale oma tähelepanu kontsentreerida, sega pahna ümberringi on nii palju.

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Tollal kõige - kõige: http://www.155la3.ru/tk265.htm

[vanemleitnant]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

sai ehitatud vist 4-5 aastaselt pioneerimaja kogemustel esimene detektorvastuvõtja ... Ostsin TON-2 kõrvaklapid

Mingi reaalsusetaju võiks siiski vanemas eas ka säilida.

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Mingi reaalsusetaju võiks siiski vanemas eas ka säilida.

Ma kolisin 3 aastaselt majja, kus oli kõrval samas hoovis pioneerimaja. Käisin juba 3 aastaselt piilumas, mis seal tehakse - mängisin juhataja lastega koos. Olid erinevad ringid - raadio, mudellennukite, mudelautode, mudelpaatide, moto jne. Mind ei ajanud mitte keegi ära, kui nina uudishimulikult uksevahelt sisse psitsin.
Juhendajad kutsusid hoopis sisse ja panid mind ka tööle. Valmistasin näiteks tollal 2 mudellennukit ja 7. aastaselt tegin juba kummimootoriga variandi asemel päris mootoriga. Mootor on veel siiani alles, lennukid muidugi ammu katki.
Kõrvaklapid ostsin muidugi koos isaga, Isa viis mind ka lasketiiru, kus lasti õhupüssist jne.
Lasketiir oli selline maja, kus olid plekist esemed, veskid, loomad jne. Pidid väikese ümara ketta pihta laskma ja siis hakkas ese "elama".
Juba esimesl korral tabasin hästi ja soovitati trenni minna, mida ma ka hiljem kooliajal tegin - käisin 4 aastat.
Mäletan, et isa ostis mulle tollal veel jootmise komplekti – väike roobitaoline pliidi all soojendatav kolb, 4mm tinajupp kerituna spiraaliks, kampol ja kolvi puhastamiseks selline valge kustutuskummi sarnane tablett. Kolvi puhastamisel tekkis valge vänge suits. Hiljem kui tina otsa sai, siis ostis isa mulle veel teisegi komplekti. Esimese transistori ostsin juba oma taskurahast – P16B oli mark ja maksis tervelt 1 rubla. Hiljem ostsime poistega 8 rublased iseehitamise taskuraadio komplektid, mis ei hakanud meist mitte kellelgi tööle. Kui juba targem olin, siis leidsin trükkplaadil 2 viga.
Ostsin teiste omad detailide pärast odavamalt kokku. Minul huvi säilis, ülejäänutel mitte.
Kahju, et selline vigane koolituskomplekt oli müügil.

Teiselpool maja oli autoremonditöökoda, kus remonditi lisaks firma veoautodele ka meeste isiklikke sõjaaegseid sõiduautosid, motikaid, võrre jne. Ei aetud ka sealt mind minema, vaid vastati kõikidele minu miksidele. Töökojast ja pioneerimaja motoringist sain piisavalt teadmisi ja tekkis ka vastav huvi, õppisin hiljem autoklassis.