Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

[rainadov]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Mine vaata rööbaste kinnitust. Nad on niiöelda vedrukinnitustega ujuvas olekus liipritel, seega joonpaisumine kompenseeritakse pikal vahemikul sellega, et rels "jookseb" sinka-vonka (ka üles-alla) ühtlaselt ja see sinka-vonka ei välju lubatud hälbest! Looduses ka raudtee pole absoluutselt horisontaalne ega sirge.

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Nõuka ajal liikus neid relsse päris palju. Tollal ju kokkuostus eraisikutelt metalle vastu ei võetudki.
Kilo hind oli hiljem 2 kop/kg – selle raha eest ei viitsinud keegi kohale tassidagi, eraisikutel polnud autosidki.
Ainult pioneerid kogusid vanapaberit ja –metalli.
Neid relsijuppe kasutati jah alasitena, on mulgi üks isast järgi. Teise leidsin vanast taluhoonest, kolmanda kolmveerandmeetrise - kõveraks keeratud ja roostes leidsin maa seest aiamaa kaevamisel.

Ma vaatasin seda kõverat relsijuppi – isegi Lurich poleks suutnud seda nii kõveraks väänata
Ilmselt oli kunagi mingi rongiavarii olnud ja vigastatud relsid vahetati välja. Võis olla ka sõjaaegne plahvatus. Sirgemad jupid leidsid siis alasina kasutust.

Algkooli tööõpetuse õpetaja oli tõsine, karm ja väga nõudlik mees. Juba tollal oli koolitöökoda nagu isemajandav firma. Kõik õpilaste tehtud tööd vahetati kas materjalide või tööriistade, tööpinkide vastu. Treitud viilipeade eest saime erinevaid materjale – puit, metall. Käsitööna tegime ka näiteks pitskruvisid, osaliselt nende vastu saimegi metallitreipingi. Puidu treipingid olid enamus väga vanad ja kõik olid erinevad. 8. klassi lõpus ütles õpetaja, et oleme igal ajal oodatud tema töökotta. Paar korda sai keskkooli ajal motikale midagi ka treitud – õpetajal oli sellest väga hea meel.
Autoõpetust oli meil 3 aastat, 7 tundi nädalas. Õppisime 3. liigi autoõpetust ja autoremonti.
Õpitavateks autodeks olid GAZ51, 52, 53, ZIL130; UAZ, Moskvitš 408, 412; VAZ 2101, 2103. Lisaks toodi näiteks ka muude tollaste automarkide tehnilisi lahendusi. Õppisime ehitust, remonti, hooldust. Lisaks saime 9. klassist alates liiklusõpetust ja sõidupraktikat tänavatel 2 tundi nädalas -algul veoautoga ja lõpus ka sõiduautoga. GAZ51 tuli kasutada sünkroniseerimata käigukasti pärast käiguvahetusel vahegaasi, kasutan seda harjumusest siiani. 9. klassi lõpetades said soovijad mootorratta load ja 11. lõpus 3. liigi autojuhiload ning autoremondi lukksepa paberid.

Vanuse kohta olen siiamaani samal arvamusel – mida varem alustad, seda parem tulemus.
Parimad krossisõitjad on näiteks alustanud 3..4 aastaselt. Mozart mängis juba 3 aastaselt klaverit ja 5 aastaselt tegeles kompositsiooniga
1% peab olema annet ja 99% tööd. Minu suguvõsas on enamus musikaalsed, üks tütardest on siiani tige, et ma ei sundinud teda noorena rohkem klaverit mängima.

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

TPI-s õppimise ajal käisin 1. ja 2. kursuse ajal suvevaheajal autojuhina tööl. Seal oli päris häid seiklusi, osa ei saagi foorumis teatavatel põhjustel kirjeldada
Kõigepealt pidin paar päeva autot remontima, et pidurid, tuled jne. töötaksid. Aega anti küll terve nädal, kuid juba kolmandal päeval saadeti sõitu. Iga päev sõitsin oma 400km maha, mõni päev isegi rohkem, mõni päev jälle 200km.

Ükskord sõitsin ekspediitoriga kauba järele. Oli teeremont ja teed asfalteeriti. Minu sõidurada oli vaba ja suure teerulli tagant vastassuunast keeras mulle järsku veoauto ette. Keerasin siis rooliga paremale, et mitte kokku põrgata. Kuulsin vastu autot mingit kolinat. Ekspediitor vaatas tagasi (paremat peeglit polnudki ja vasak ei seisnud paigal, hiljem keevitasin ise kinni) ja ütles, et kurat nad topivad igasuguseid liiklusmärke siia. Tagasi sõites nägin viltust liiklusmärki ja kongi küljetugevdus oli teinud märki piraka sisselõike.

Ükskord jälle tagurdasin. Olin ühe jalaga astmelaual ja teine gaasipedaalil – hoidsin rooli ja vaatasin üle õla tagasi. Järsku käis kolakas ja auto suri välja. Läksin siis vaatama – hoone ukse kohal oli selline betoonist varjualune, kongi ülemine serv läks pihta, ma polnud vaadanudki nii kõrgele. Järgmine kord olin juba targem.

Ükskord vedasin võid kaubabaasi. Piimakombinaadist linna tuli selline laineline asfalttee. Ühes kohas oli selline pikem langus ja siis tõus - tekkis selline mõnus liftitaoline tunne. Sõitsin vist 3 korda edasi-tagasi.
Kaubabaasis tuli tagurdada vastu mingit Tšehhi külmutusagregaadiga poolvagunit. Koorma pidid maha laadima viieteistpäeva mehed (oli selline karistuse vorm , kus joobes oleku eest anti 15 päeva ühiskondlikku tööd ja tasuta kiilaspea, püsikliendid pandi veel klaasi alla linnarahvale imetlemiseks autahvlile, kohalikus lehes oli rubriik – kainestusmajas puhkasid). Ma ajasin kongiukse ja vaguni uksed kohakuti, nii et hiirepoeg ka läbi ei mahtunud. Kaubabaasi direktor naeris, et nüüd ei saa poisid enne õlut, kui koorem maas. Ega ma ka ei olnud huvitatud nende pohmellihunnikute pärast pool päeva ootama, millal võikoorma maha saan. Oli kole palav ja mehed palusid lausa nutuselt, et ma ulataks neile ukse vahelt õllepudeli. No ma halastasin ja andsin ühe, enne töö ja siis lõbu - ülejäänud pärast tööd.

Ükskord oli meil klassikokkutulek. Ühel väljakul oli rida automaate – 1 kopikaline ja 3 kopikaline siirupiga vurtsuvesi. Uuemal ajal oli sinna kõrvale tekkinud 10 kopikaline õlleautomaat. Klassiõhtu lõppes hommikul vara. Kõik need tuttavad jubedad parmud olid seal õlleautomaadi ümber. Tundsid mu kohe ära ja hõiskasid rõõmsalt kõva häälega. Klassikaaslased ütlesid, et küll sul on alles sõbrad

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Mulle meenub ühe elektroonikafirma esimene tööpäev. Tööle võeti mind insener-konstruktor-tehnoloogina. Esimeseks ülesandeks oli jälgida ühte tööoperatsiooni, et seda seejärel täiustada. Oli selline pikem laud, kummalgi pool 4 naist ja vahel selline kõrge läbipaistmatu riiul- barjäär.
Naised olid kõik abielus. Istusin siis ühel pool lauda ja teisel pool lauda ei märgatudki mind. Üks naine rääkis teisel pool lauda oma bussisõidust koos kolleegist mehhaanikakonstruktoriga.

Mees olevat olnud veidi vindine ja tahtnud kohe bussis seda vanainimese asja teha. No kus sa saad, buss inimesi täis, ehkki istusid tagumisel pingil. Oleks veel metsavahel kokku saanud, siis iseasi.. Ta hoidis siis terve tee midagi oma pihus ja mees oli väga õnnelik.
Ma hakkasin seepeale naerma ja naiste ehmatus oli suur.

Sama päeva õhtul tuli üks mees puhkuse ajal tööle. Hakkas traadikerast juppe lõikama. Üks operaator tuli teda noomima, et ta teeb juhtmest punte ja suvalisel hakkimisel tekib tal probleeme –vaja jätkata. Mees vihastas ja lubas naisel silmamuna peast välja torgata.

Siis tutvusin konstrueerimis-tehnoloogia büroos pikakasvulise mehega. Mehel oli selline tolle aja kohta harjumatu habetunud nägu, siilisoeng, jõhkra olemisega, püksirihmaks vene armee tagurpidi viisnurgaga rihm.

Mõtlesin, et kuhu ma küll olen sattunud? Teadsin, et vahel kasutati tervemaid hulle igasugustel töödel. Tekkis lausa hirm. Siis tuli see juhtmehakkija minu juurde ja hakkas küsima, millega olen tegelenud ja kas värvusmuusikat olen ka ehitanud? Tundus, et see vist ikka päris hull ei ole. See viisnurgaga rihmaga mees tundus olema nagu vanglast põgenenud rets. Öeldi, et oma erialal parim ja veidi boheemlane.

[W@ldur]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Sama päeva õhtul tuli üks mees puhkuse ajal tööle. Hakkas traadikerast juppe lõikama. Üks operaator tuli teda noomima, et ta teeb juhtmest punte ja suvalisel hakkimisel tekib tal probleeme –vaja jätkata. Mees vihastas ja lubas naisel silmamuna peast välja torgata.

See jäi veidi segaseks, et milles asi oli? Kas lõigatud jupid juhtusid tõesti liiga lühikesed olema või mees ärritus üldise segamise tõttu? Või oli puhkusel tööleilmumine kannustatud kõigest muust kui õigete pikkustega juppidest?

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Mees tuli oma puhkuse ajal tööle – tal oli vaja oma värvusmuusika jaoks juhtmeid. Ta ei lõiganud mitte juhtmekera otsast (ilmselt ei leidnud otsa üles?) vaid hakkis talle sobiva pikkusega juppe suvalisest kohast. Juhtmekera oli selline südamikuta nagu lõngaviht -see pandi koonilise pöörleva aluse peale, kui juhtmepunti tehti.

http://www.orbit.energoportal.ru/provod-montazhnyj-pv-3-0-75mm2-653962.html

Eks ta ärritus õpetamise pärast, oligi selline koleeriline tüüp.

[rainadov]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Mees tuli oma puhkuse ajal tööle – tal oli vaja oma värvusmuusika jaoks juhtmeid. Ta ei lõiganud mitte juhtmekera otsast (ilmselt ei leidnud otsa üles?) vaid hakkis talle sobiva pikkusega juppe suvalisest kohast. Juhtmekera oli selline südamikuta nagu lõngaviht -see pandi koonilise pöörleva aluse peale, kui juhtmepunti tehti.

http://www.orbit.energoportal.ru/provod-montazhnyj-pv-3-0-75mm2-653962.html

Eks ta ärritus õpetamise pärast, oligi selline koleeriline tüüp.

; Eks ta ole. Issanda loomaaed on suur ja keeruline!

[W@ldur]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Hei-noh, selle peale annab tõesti tulla, et pundi keskelt hakkima hakata.
Mul vähemalt lootust siis tiba ikka on helgema tuleviku tarvis, ma isegi ei tulnud selle variandi peale omal jõul :-)

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Eks ma väljendasin ise ka ebatäpselt – kera. Pildil olevast erines ta selle poolest, et traati oli palju rohkem ja päris kera sarnane. Juhtmepundid olid ka õige nimega nööriga seotud juhtmeköidised, mida valmistati peata naeltega alusel vastava montaažiskeemi järgi.

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Viieteistpäeva meeste toimetamisest on tehtud isegi komöödiafilm:
„Operatsion „Õ“ ja Šuriku teised seiklused“. (1965.a.)

http://megogo.net/ru/view/1360261-operaciya-y-i-drugie-priklyucheniya-shurika.html

Joodikuid ei lastud tollal töölt lahti – kõik pidid tööd tegema. Joodikuid üritati ümber kasvatada, said näiteks 15 päeva töökasvatust, pea aeti kiilaks, pandi suurele „autahvlile“ linnrahvale vaatamiseks, kohalikes lehtedes oli eraldi rubriik - „Kainestusmajas puhkasid“. Seal olid nimed ja meeste-naiste poolt kordasaadetud vägiteod, nende töökohad, ametid. Ei meenu ainult, et seal oleks olnud parteilasi.

Kolhoosides oli asi hoopis karmim – jäid igasugustest soodustustest, aastakasumist ilma.
Meenub Kirovi kalurikolhoosi juhtum, nägin kus Haabneeme kohvikus valas üks töötaja omale baaridaami äraolekul pitsi viina. Jäi baaridaaamile vahele ja jäi kolmest järjestikusest aastakasumist ilma – tollases vääringus ca 18 000 rubla. Selle raha eest oleks ta saanud kolm Lada-2101 osta. Muidugi ostuloa korral, mustalt turult oleks saanud vaid ühe uue.


Joobesolekus tabatud autojuhtidele anti musta numbrimärgi asemel kollane ja „O“ tähega registrimärk. Rahvas ristis selle kohe oinamärgiks.

Tegelikult oli päris hea liigelda – hoidsid oinastest eemale ja teadsid juba ette, mis juhtuda võib.
Juba 9. klassi esimesel septembrikuu õppesõidul ütles meie sõiduõpetaja, et sõita tuleb nii, nagu oleksid kõik ülejäänud liiklejad hullud!

[vanemleitnant]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

musta numbrimärgi asemel kollane ja „O“ tähega registrimärk

Oinanumbrid tulid alles siis kui olid juba valged registrimärgid mustade numbrite ja tähtedega. Ei mingeid musti ega kollaseid.

[Shele]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Minumeelest oli küll mustal põhjal valge "o". Mürki selle peale ei julge küll võtta. Svago juhtumused üldistavad tõenäoliselt kogu Eesti Rahva seiklusi sel kummalisel, võimalusipakkuval totral ajal? Ilmselt on teistel ka samalaadseid juhtumisi, aga täiendamine saab raske olema.

[mikumaku]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

https://osta-ee.postimees.ee/noukogude-eesti-aegne-n-n-joodiku-number-autole-o-tahega-20431079.html

https://osta-ee.postimees.ee/haruldane-autonumber-oina-joodiku-number-69131490.html

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

1987.a alates olid küll valgel põhjal „O – number – EA“ seeria nn. joodikumärk.
§ 7. Erandid (1) Tähtajaliselt registreeritud sõidukile väljastatava registreerimismärgi aluspõhi on kollast värvi ja sümbolid on musta värvi.

Prooviks kasutati ka juba varem. Idee saadi ilmselt siit:

http://www.rasketehnika.ee/uudised/uudised.php?uid=21306

[rainadov]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Selles on sul õigus. Loed neid niikui oma elu. Mõni natuke värvikam, mõni sama teises plaanis. Eks igaüks elas oma aegruumis. Seepärast polegi kirjutama eriti hakanud. Esimene näide, mis meelde tuli. Lennuk kusagilt kaugelt juba hakkab lähenema Eesti piirile. meie kontrolliruumi ja ... keegi oinas oli kraananoolega elektriliini maha niitnud. Kaugmajakas ei tööta, lennukile korralik tuul vastu! Tänu sellele ... puuks! Diisel genekat pole, see pidi tulema uute seadmetega. Aga akudelt jätkub ~1 tunniks ja seda ametlikult, vastavalt tehnilistele tingimustele. Lennaku näitude järgi? Ei tohi! Lennujuht teatas sellest ka piloodile. Jõudsid kokkuuleppele, et lendab näituide järgi kuni jõuab ~ lennutunni kaugusele. Tuligi näitude järgi ja kui hakkas jõudma meie teenindustsooni, sai ka ka majaka! Lähimajakas töötas kogu aeg! Sai kaugmajakas õigel ajal akudelt tööle tagasi, sest siis juba jätkus sellest 1 tunnist, et jõuda lähimajaka ametlikku tsooni. Tuli kohale ja lärmi polnud Ütles aitäh naerdes veel! Eeskirjad ja elu! Mõnikord lihtsalt läheb kiireks!