Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

[Shele]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Samad mälestused: 1980 aastad. PAL värvi ja 5,5 MHz heli sai ikka pandud. Viimastel aastatel loobusin, sest telekad, eriti kineskoop ei kestnud üle aasta. Aga mina olin näppinud ja järelikult vastutasin. Tehase sõnniku eest ei tahtnud ma karjapoisi kombel vastutust võtta ja teatud tehase telekate kohta ütlesin kohe ära, et neid ma ei puudu.

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Mulle meenus veel üks väga ammune ja õnnetu äri, käisin siis 6. või 7. klassis? Pinginaaber vahendas mulle maal oleva naabrimehe kahekäigulist mopeedi Jawa-50. Olin juba ammu unistanud kolmekäigulisest 50-sest Jawast. See oli ühe õpetaja oma ja käinud linnas remondis. Seal öeldi, et ei saa remontida. Sõitsin kohale ja tegime kaubad ära. Ühtlasi uurisin, et mis mopeedil viga on. Selgus, et polnud sädet. Ei hakanud käekõrval koju viima, maad oli oma 10 km.

Ostsin poest uue kondensaatori ja kontaktid. Panin süüte paika ja mopeed käis kui kellavärk ning hakkasin koju sõitma. Õpetaja jooksis järgi ja ütles, et ta tahab mopeedi tagasi saada. Vaidlesime tükk aega, aga ei jäänudki midagi üle – maksti mu sõidukulud, jupid ja töö kinni. Mul oli väga kahju ja pinginaaber ütles, et loll olin, et käekõrval mopeedi ära ei viinud

Soome heliga meenus mulle vastupidine lugu. Paigaldasime K174UR1 baasil väga väikeseid soome heli plokke. Toide oli 12V. .15V. vahel tuli paigaldada ka mustvalgetele Rekord tüüpi telekatele. Toide sai võetud 150V toitest läbi takisti ja lisaks stabilitron. Üks kolleeg kasutas alati väikese võimsusega takistit, mis põles paari päevaga maha. Käis siis remontimas, kirus vene juppe ja sai jälle viina juua.
Maal koheldi vanasti TV parandajat kui perearsti ja pakuti alati ka kõige lõpus süüa-juua. Defitsiidi ajal sai tööd tehtud ainult natuuras ja mitte millestki polnud kunagi puudust - (suitsu) liha, kala, mesi, munad, piim jne.

[Plinn]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Kusagil 1990-te keskel ühes tol ajal Järvamaa alla kuluvas külakeses elades, taheti mulle koju tuua kord üks pikk "sang" remontida. Jõmm ilmus ukse taha jutuga, et tema olla külas kuulnud, et ma pidavat elektroonikat jagama ja ei olevat kallis kah. No ma vist tõesti uue inimesena seal külas mõnda sõbralikku pärismaalast rohkem nagu "aitähhi" eest aitasin. Rohkem nagu selline teema, et kui mul abi vaja, siis oli jälle kelle poole pöörduda - kes korraldas traktoriabi, kes transporti, kes oli muidu lahe abivalmis sell.
Aaga nüüd kaldusin teemast kõrvale!
Et siis trügib jõmm mulle koju. Räägib, et vot makk jummala korras aga ei mängi. Et tema oli natuke oma mõistusega ka vaadanud. Ja ei mängi raisk! Ikka et makk jummala uus ja jummala korras jne.. Mina jälle ei saa muhvigi aru, et mis "jummala korras" ta on, kui ei mängi..
"Eeei noh! - seal on mingi väiiike viga juures, no ei mängi noh!! Aaga muidu on jummala korras noh! Täitsa uus!" Ja muudkui seletab nagu lollile. Seda "jummala korras" sain vist oma paarkümmend korda kuulda.
No loogiline ju - korras asja remontimise eest ei saa ju kallist hinda küsida. Ja kui on "Jummala korras" - siis ilmselt maksan ise veel pealegi, et sellist asja üldse puudutada tohin.
Ütlesin siis, et no eks vaatame siis seda makki - ehk saangi aidata. Mul mõte peas, et istutan ta enda poole maha ja püüan kiiresti asjast aru saada. Kui eeldatav viga suurem/aeganõudvam on, siis ei tegele - aega pole!
Tema vastu, et makk all autos on. Et ehk tuleks ma ka kaasa ja aitaksin ära tuua. Ma jälle täielikus arusaamatuses - mees kasvult nagu Herakles, aga ei saa nüüd miskit kahe kassetiga "sanga" maja teisele korrusele toodud. No lonkisin siis kaasa ja muudkui kuulasin kui "jummala korras" tema makk muidu on. Ja korra veel, et ta ise ka ikka vaatas makki ja ei leidnud viga üles. Ja et viga on kindlasti "hääästi vääääike". Kuulasin teda ja ei osanud asjast enam midagi arvata - tegelikult ei tahtnud selleks hetkeks enam ei toda jõmmi ega tema makki näha. Aga mõtlesin et noh! - väike külakene ja mina seal uus. Parem ikka sõbralikult rahvaga läbi saada.
Auto juurde jõudnult mees kuidagi ebalevalt küsis, et ega mul juhuslikult kasti või midagi pole kuhu saaks maki sisse panna. No mul kiirelt võtta polnud ja ei saanud ka aru, miks kuradi päralt peaks teda veel kastiga üles, tuppa viima. Tegi siis tagumise ukse lahti ja pakkus, et äkki vaataksin seal samas kiiresti, mis makil viga on.
Ja siis ma nägin! Ja taustaks kuulsin veelkord "jummala korras". Ja mõneks hetkeks kaotasin ise kõnevõime ja vist ka liikumisvõime, sest autosse sisse ma igatahes ei läinud.
Terve (ei mäleta mis tõugu)auto tagumine iste oli makki täis! Ei see "sang" ei olnud üldse auto laiune ja kõrgune. Hoopis ta oli nii detailideks lammutatud, et kattis terve tagaistme ära. Miskeid tükke oli veel põrandal ja miski jublakas kukkus ukse avades tänavalegi. Tüüp oli "väikest viga" otsides oma lustikummuti täiesti pulkadeks kiskunud. Ausaltöelda ma tolle hetkeni ei teadnudki, mida üks keskpärane kahe kassetiga pikk sangaga makk enesest seestpoolt vaadates kujutab. Ja ega ma nüüd ka asja süvitsi uurima ei hakanud. Kogu selle tohuva-pohu seest jõudsin märgata korpuse poole küljes mingeid puruks murtud kõrvu ja vist mitte enam väga elusaid juhtmekimpude pistikuid.
Igatahes kui kõnevõime tagasi tuli, kasutasin nii konkreetset kõneviisi kui eales oskasin ja selgitasin nii viisakalt kui olukord lubas, et selle sodilao sealt tagaistmelt korjab makikujuliseks seesama mees, kes tema laiali harutas. Mina ei puuduta siit mitte kõige tühisemat kruvigi ja mingu joonelt sobivasse prandustöökotta palgalise elektrooniku juurde. Kuulsin veel korra, et "jummala korras" ja "väike viga". Sain ainult lohutada, et siis ei peaks ju töökojas remont kalliks minema.
Ja jäigi mul tedmata, mis too väike viga oli ja mis tähendas "ei mängi".
Ei õnnestunud ka hiljem maki saatuse kohta küsida, sest ega meil mingit omavahelist suhtlemist rohkem ei tekkinud.

[martinj]

Mulle meenus veel üks väga ammune ja õnnetu äri, käisin siis 6. või 7. klassis? Pinginaaber vahendas mulle maal oleva naabrimehe kahekäigulist mopeedi Jawa-50. Olin juba ammu unistanud kolmekäigulisest 50-sest Jawast. See oli ühe õpetaja oma ja käinud linnas remondis. Seal öeldi, et ei saa remontida. Sõitsin kohale ja tegime kaubad ära. Ühtlasi uurisin, et mis mopeedil viga on. Selgus, et polnud sädet. Ei hakanud käekõrval koju viima, maad oli oma 10 km.

Ostsin poest uue kondensaatori ja kontaktid. Panin süüte paika ja mopeed käis kui kellavärk ning hakkasin koju sõitma. Õpetaja jooksis järgi ja ütles, et ta tahab mopeedi tagasi saada. Vaidlesime tükk aega, aga ei jäänudki midagi üle – maksti mu sõidukulud, jupid ja töö kinni. Mul oli väga kahju ja pinginaaber ütles, et loll olin, et käekõrval mopeedi ära ei viinud .

Just just. Lapsepõlv on lahe aeg, eks meeldib meil kõigil kelkida. Mälestused vene aja lõpupäevilt, mil isale toodi järekordselt mingi telekas parandada. Ega kuidas siis muidu, telekaparandajad töötavad piiritusproduktide baasil ja nende lapsed makilaipade baasil.
Noh, ehk mulle siis anti "kaasavaraks" üks (vist) vesna 202. Ei pidavat töötama, olla kuskil vedelenud ja ei ole kellelgi vaja. Noh suured tinutasid ühes toas, mina tinutasin makki teises, aga sellest makist hääle ma kätte sain ! . Ja tähti üheks õhtuks, nagu laul ütleb, meist kegelt tulla võib, muutus ka tõeks. Ei tea, palju ja mida nad jõid (see teleka- ning peaparandus jätkus hommikul) , kuid koolist tagasi jõudes oli see makk läinud. Ehk nagu seletati, omanik tahtis tagasi. Loomulikult mind ei olnud võimalik lohutada.
....

Ok, aga patupoolt kah. 90ndate algus ja PAL plokkide kuldaeg. Sai ka siis , juba 13 aastasena , nagu õige mees neid sisse pandud. Isa tinutas piiritusjoogiga ning omanikuga kõrval ning ega ta ei õpetanud kah.
Aga kui asi oli tehtud ja häälestada vaja, sai testtabelit üldiselt VHS kasseti pealt mängitud. Ja mis on kõige õudsam asi , mis võib juhtuda ?
Videokassett kukkus kineskoobi kaela peale. Susssssssssssss. Säh sulle värvitelekat.
Aga saatus tuli mulle appi. Nimelt oli omanik läinud privaatsesse kambrisse liigselt tarbitud kolmetähelist vedelikku väljastama ja/või rõdule kopse filtreerima.
Isa sai kohe asjale pihta, kiiresti oli visuaalne olukord neutraliseeritud. Ja siis hakkas kõva häälega vandumine Näed, kuradi pingekordisti. Lõi sellise pauguga kõrgepinge , et kineskoop katki. Need on ikka need kuradi vene jupid !!!!
Rahustas omaniku maha, jõid viina edasi, pärast sai veel uus kineskoop ka kuskilt hangitud, mille seesama onu kinni tagus. Ja viina kah kõvasti peale

Kui juba kineskoopidele jutt läks, siis isa vahetas üks kord. Oli veel 700 seeria telekas. Kõik töötas, ainult esiraami polnud ees. Ja ei mahu. No keerame polti kõvemini. Krõks, sussse, krõks, ning ekraan muutus lameekraaniks ehk kogu see toru murdus tagant ära.
Hiljem oli mõte teha sellest värvimuusika ekraan, aga sinna see mõte jäi.

Veel pattudest ja kineskoobist. 280 seeria telekate torud olid kehvad. Aga nooruke ja omast arust ülitark martinjott teadis, et siis tuleb küttepinget juurde kerida.
Ei midagi lihtsamat. lintkaablist üks soon välja , mõned tiirud ümber õigetpidi reatrafo südamiku ning rohkekas pilt läks värviliseks tagasi. Ja õnne jätkus vaid pooleks tunniks, kustus kohe sinine, läks negatiivi punane.
Hiljem olin targem, tõstsin ettevaatlikumalt.

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Kortermajas elades tuli ükskord naabrimees külla, selline 180kg jõmm, naine 20kg kergem.

Ma tulin just dušši alt ja kuivatasin esikus. Ta hüppas sisse ilma koputamata. Ma vihastasin ja ütlesin, et ta võiks ikka enne koputada. Ta tahtis oma värvi TV remontida ja õhtul koos kaasaga Emmanuelle vaadata. Huvitaval kombel oli selle seriaali ajal mul palju kliente, kellel oli väga kiire
Kortermajade ehitusel oli paekihti vundamendiaugu tegemisel kasutatud lõhkamist. Paugu ajal hüppasid lausa supipotid pliidil ja aknasillused olid 1..2cm väljapoole nihkunud, seinas praod.
Kutsusin siis naabrimehe magamistuppa, mille kõrval teiselpool seina asus nende oma. Ma ütlesin, et keerake oma voodi teist pidi või pange see teise seina äärde. Voodiots taob teil suurest löökkoormusest vastu ühist seina ja seinas on lausa praod ja aknasillus lendab varsti välja.

Naabrimees läks näost punaseks ja pani punuma. Õhtul läksin TV parandama ja nägin, et magamistoas oli voodi pandud teise seina äärde

[rainadov]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Olime juba mitmendat nädalat Leedus jalgratastega. Tahtsime aga filmi "Punane ja must" ära vaadata. "Ohver" kelle juurde trügisime sai otsitud talukatusel oleva antenni järgi. Aega filmini ~1/2 tundi ja meie. Üldiselt inimesed vastu ei olnud. Said ju ka lobiseda väljastpoolt tulnud seltskonnaga! Aga mina olin hädas, sest kui seal oli mingi probleem, lükati mind letti kui parandajat. Eks häda teeb leidlikuks. Kaitse läbi, traati vaja. Saab mõne vana kiulise juhtme jupist. Taskunoa naaskliga klaastorukaitsmele otstesse augud ja traadike sisse. Toimib ja nii sai ka paarile telkule hinge sisse puhuda. Pererahvas muidugi õnnelik, sest pole vaja telkut kuhugi 60-70km kaugusele rajoonikeskusse tassida. Kord sai realaotuslambi pesa kontaktid taskunoa naaskliga puhtaks ja ka pildi sai ette. Võrgu juhe sai korra ka klemmi külge joodetud matkakirvega gaasipliidi kaasaaitamisel! Aspiriini tablett oli räbustiks ja joodist sai kraabitud telku plaadilt. Aga kõik alati ei lõppenud töötava telkuga. Ühel oli mingi suurem lühis ja kui sai jämedamtraat pandud kaitsmeks, hakkas trafo urisema. Asi jäi pooleli!See telku tuli pererahval tassida ikkagi parandusse. Meie vaatasime selle seeria ära järgmises talus!

[martinj]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Südamelt ära.
Inimesed on imelised.
Miski 3 kuud tagasi sai ühe proua käest soetatud suhteliselt imelik (ja haruldane isegi) diktofon Topaz .....
.......
Nii. helistasin ja ütlesin, et nüüd viin selle talle tagasi. Solvus.
Aga mina saan rahulikult elada.

Finaal. Viisin selle Topazi talle ilusti elektriattakullerteenusena kell 19:00 värava taha.
Sain 20 eurot "käsitlemistasu" nagu ta nimetas ka tagasi.
Küsib minu käest, kas ma solvunud ei ole , et juu ma ikka olen. Ütlesin, et ei viitsi solvuda, mul muulegi mõelda.
Siis tuli kuradima hea jutt: (Mälu järgi )
" Ma teadsin seda !, ma teadsin, et kunagi ütled sa parandamisele ei". Ma aimasin seda juba enne helistamist, sest sul on vaja naise ja kolme lapse eest hoolitseda ja muud ka teha. Teadsin, et see on ainult koormaks ja ma vabastan sind sellest".
...Ehhhh. Ma olin vait. Aga suutsin öelda, et küll ma kindlasti aega oleks leidnud millalgi, ega makid mul katkisena seisma jää.
"Näed, kui tuleb õige aeg ja tahad seda makki remontida, tuled minu juurde ning ma annan sulle selle !"
No mis tekst !
Inimesed on imelised. Nunuh.
Oleks siis siiralt alguses öelnud, et kahju oli anda, aga milleks selline komejant !!!!!
Tarkus tuleb tasapisi, aga vägisi kohale ikka ei jõua.

[martinj]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

.... vot makk jummala korras aga ei mängi..

Selle lugemine tuletas sarnast asja meelde. Kuldsed 90ndad. Jõhvi turg täis igasugu huvitavaid "sangmakke".
Ja tuligi üks minu juurde, et tal sang, mis oli "jummala korras ja kuradi hea tümakaga" jäi ühel hetkel vait.
Kiskusin lahti sees trükkplaadi asemel süsi.
Hakkan uurima....noh..noh, ma kuulasin seda oma Kadetis. Eile ka kuulasin, siis töötas, oli jummala korras.
Uurisin, kuidas ta seda oma Opel Kadetis siis kuulas. Aku juhtmed patareipesasse.
Taipasin vist küsida, et kumba pidi ta need pani- aga mis vahjet seal on , eile ju töötas


Edit: Olen näinud ka kassetipleierit, mille 3V toiteauku on lastud 220V

Edit2: Samuti kollaste kassettidega telekamängu, kus seinakuubik oli otse ühendatud.

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Auto valveseadmetega on olnud vahel probleeme. Vene ajal sai neid ise tehtud, näiteks katkestusega süüte – ja kütuseahelas. Kütuse magnetklapid olid head seni, kuni sai kasutatud A tüüpi bensiini. E tüübi puhul punsus magnetklapi kummimansett üles ja kiilus kinni. Siis tuli hakata kasutama lääne omi, mida kasutasin gaasiseadmete paigaldusel. Lisaks oli valveseadmel saatja, mis töötas vene ajal 100MHz lääne ULL diapasoonis. 2T610A-ga lõpus oli sidekaugus 1,5km ja linnas majade vahel poole väiksem. Ega ma seadust suurt ei rikkunud, saatja töötas ju vaid ärandamisel Oli ka teist tüüpi 100mW, mis töötas katkestusele. Ühel sellisel kliendil ärandati täitsa uus auto ja ta nõudis minult auto kinnimaksmist. Uurisin siis, et kuidas asi juhtus. Öösel oli alarm andnud vähemalt 5 korda „valehäiret“ ja ta lülitas selle välja, et saaks magada. Ma ütlesin, et vargad kasutasid väsitustaktikat - tekitasid häireid ja ootasid kuni tüdined. Mees sai oma auto hiljem kätte ja õnneks asi lahenes.

Ka oma autodel õnnestus kahel korral vargad tabada. Autol oli tööstusliku maavärinaanduriga põrutustele ja kaldele reageeriv süsteem, mis käivitas saatja või sireeni. Kõigepealt tuli vastuvõtjast (lääne diapasooniga ULL kaasaskantav raadio) 1kHz signaal äratuseks ja siis lülitas sisse kompressoriga varustatud mikrofonivõimendi.
Kuulsin rattapoltide kriuksumist ja nägin rõduaknast kahte meest, kes keerasid tagarattaid maha. Hüüdsin rõduuksest, et kas nad abi ei vaja ja nad panid punuma. Tagarattad olid maha võtnud, need vedelesid maas, kuid poldid võtsid kaasa. Vaevatasuks sain mingi tungrauarisu.

Teisel korral ärkasin ülesse ja kuulsin, et üks mees hüüdis teisele – ta ronib auto peale ja hüppab kahe jalaga katusel ning sa püüa esiklaas kinni. Lada-2108 defitsiitne lääne päritoluga esiklaas käis tihendiga ja maksis tollal 1500 rubla. Võtsin kõige suurema kööginoa ja jooksin välja - tundsin mehed ära Kutsusin tuttava miilitsa ja üks mees, kellel oli palju varajasemaid patte sai 2 aastat ja teine pätt sai tuttavalt väga korraliku keretäie – hakkas lausa nutma

Ühe esimese akusireeniga tegin küll ämbri. Sellel oli kaks juhtotsa – plussi ja miinusega juhtimine. Pluss läks valveseadmesse ja miinus jäi vabaks. Igaks juhuks ei lõiganud ma seda juhet maha, jätsin rulli keeratuna alles – mine ta, ehk soovib veel midagi edaspidi lisada. Selle tulemusena hakkas tal autopesulas sireen tööle ja vihmase ilmaga igas poriloigus Tuli juhe maha lõigata ja ülejäänud ots sireeni sisse toppida.

Ühe alarmiga oli selline probleem.et klient äratas mind kell 4 varahommikul. Olin paigaldanud alarmi, mis võtab nii palju voolu, et aku on hommikuks täitsa tühi. Tal jäi kallim lennukile viimata jne. Ajasin siis püksid jalga, võtsin teise auto pealt aku ja läksin asja uurima. Panin oma aku peale, tal põles laetuli ja midagi oli veel sisse jäänud. Mõõtsin valveseadme voolu, oli kuskil 20mA valveasendis ja tuksus LED rütmis. Jätsin talle siis oma aku ja tema oma võtsin kaasa. Aku oli üle 5 vana ja mahutavus olematu – imestasin, et ta auto nii kehva akuga üldse käivitus. Helistasin talle ja käskisin uue aku osta. Nädala pärast oli minu aku ukse taha toodud. Helistas, et mind polnud kodus ja jättis sinna, tema vana aku võin endale jätta. Tegelikult olime terve perega kodus – ju ta siis häbenes, et nii läks ja ei mingeid vabandusi ega tänusõnu.

[rainadov]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Auto valveseadmetega on olnud vahel probleeme. Vene ajal sai neid ise tehtud, näiteks katkestusega süüte – ja kütuseahelas. Kütuse magnetklapid olid head seni, kuni sai kasutatud A tüüpi bensiini. E tüübi puhul punsus magnetklapi kummimansett üles ja kiilus kinni. Siis tuli hakata kasutama lääne omi, mida kasutasin gaasiseadmete paigaldusel. Lisaks oli valveseadmel saatja, mis töötas vene ajal 100MHz lääne ULL diapasoonis. 2T610A-ga lõpus oli sidekaugus 1,5km ja linnas majade vahel poole väiksem. Ega ma seadust suurt ei rikkunud, saatja töötas ju vaid ärandamisel Oli ka teist tüüpi 100mW, mis töötas katkestusele. Ühel sellisel kliendil ärandati täitsa uus auto ja ta nõudis minult auto kinnimaksmist. Uurisin siis, et kuidas asi juhtus. Öösel oli alarm andnud vähemalt 5 korda „valehäiret“ ja ta lülitas selle välja, et saaks magada. Ma ütlesin, et vargad kasutasid väsitustaktikat - tekitasid häireid ja ootasid kuni tüdined. Mees sai oma auto hiljem kätte ja õnneks asi lahenes.

Ka oma autodel õnnestus kahel korral vargad tabada. Autol oli tööstusliku maavärinaanduriga põrutustele ja kaldele reageeriv süsteem, mis käivitas saatja või sireeni. Kõigepealt tuli vastuvõtjast (lääne diapasooniga ULL kaasaskantav raadio) 1kHz signaal äratuseks ja siis lülitas sisse kompressoriga varustatud mikrofonivõimendi.
Kuulsin rattapoltide kriuksumist ja nägin rõduaknast kahte meest, kes keerasid tagarattaid maha. Hüüdsin rõduuksest, et kas nad abi ei vaja ja nad panid punuma. Tagarattad olid maha võtnud, need vedelesid maas, kuid poldid võtsid kaasa. Vaevatasuks sain mingi tungrauarisu.

Teisel korral ärkasin ülesse ja kuulsin, et üks mees hüüdis teisele – ta ronib auto peale ja hüppab kahe jalaga katusel ning sa püüa esiklaas kinni. Lada-2108 defitsiitne lääne päritoluga esiklaas käis tihendiga ja maksis tollal 1500 rubla. Võtsin kõige suurema kööginoa ja jooksin välja - tundsin mehed ära Kutsusin tuttava miilitsa ja üks mees, kellel oli palju varajasemaid patte sai 2 aastat ja teine pätt sai tuttavalt väga korraliku keretäie – hakkas lausa nutma

Ühe esimese akusireeniga tegin küll ämbri. Sellel oli kaks juhtotsa – plussi ja miinusega juhtimine. Pluss läks valveseadmesse ja miinus jäi vabaks. Igaks juhuks ei lõiganud ma seda juhet maha, jätsin rulli keeratuna alles – mine ta, ehk soovib veel midagi edaspidi lisada. Selle tulemusena hakkas tal autopesulas sireen tööle ja vihmase ilmaga igas poriloigus Tuli juhe maha lõigata ja ülejäänud ots sireeni sisse toppida.

Ühe alarmiga oli selline probleem.et klient äratas mind kell 4 varahommikul. Olin paigaldanud alarmi, mis võtab nii palju voolu, et aku on hommikuks täitsa tühi. Tal jäi kallim lennukile viimata jne. Ajasin siis püksid jalga, võtsin teise auto pealt aku ja läksin asja uurima. Panin oma aku peale, tal põles laetuli ja midagi oli veel sisse jäänud. Mõõtsin valveseadme voolu, oli kuskil 20mA valveasendis ja tuksus LED rütmis. Jätsin talle siis oma aku ja tema oma võtsin kaasa. Aku oli üle 5 vana ja mahutavus olematu – imestasin, et ta auto nii kehva akuga üldse käivitus. Helistasin talle ja käskisin uue aku osta. Nädala pärast oli minu aku ukse taha toodud. Helistas, et mind polnud kodus ja jättis sinna, tema vana aku võin endale jätta. Tegelikult olime terve perega kodus – ju ta siis häbenes, et nii läks ja ei mingeid vabandusi ega tänusõnu.

;
Aga teadmine, et ta sind rohkem ei tülita, maksab ka midagi! Läheb lihtsalt kulude alla! :-) Isa ütles tihti, et kõik, mis on raha eest saadud, ...on odavalt saadud, samas mõne asja saad tasuta, aga raha eest ei saa kunagi, saadetakse sinna, kus päike ei paista!

[W@ldur]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Tjah, mõeldes sellele, kes, mida ja miks raha eest saab või ei saa, meenub ühe klassiku ütlus: Отдохнуть тебе надо, Юрий Венедиктович... Soovitan vaadata!

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

; Isa ütles tihti, et kõik, mis on raha eest saadud, ...on odavalt saadud, samas mõne asja saad tasuta, aga raha eest ei saa kunagi !

No eks mõnele ilusale tibile teevad sõbrad päris palju kingitusi. Siis harjuvadki ära, et peavad kõike tasuta saama. Noh muidugi mitte päris, teatud vaeva peavad ikka ka nägema
Eks TV remondi eest pakuti ka päris tihti muud tasumise varianti – mõnel ametlikult Orbidast koduvisiidi tellijal polnud telekatki, lihtsalt laud oli kaetud ja voodi ülesse tehtud. Mul käis kolleegil algul naine sellepärast tihti kaasas

Paar korda sai Piiteris raha lõppemisel taksot sõidetud. Turvalisuse ja kuulsate 90-ndate pärast sai veetud ainult ilusaid tibisid ja igasugust pulli juhtus
Ükskord sõideti mu autol vasak külg maha. Sõitjaks oli Piiteri stjuardesside kooli buss. Direktor otsustas, et remondime su auto ära ja maksame lisaks valuraha. Kolm päeva, kui autot remonditi, pidin sööma nende sööklas ja elama nende ühikas.
Nii palju ilusaid tüdrukuid polnud kunagi varem kohanud

[Shele]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Krt., kuidas mõnel ikka pidevalt näkkab! Aga eks see ole endast kah pisut kinni. Ja juba Pushkin (vist) ütles kogu maailma naiste kohta midagi.

[rainadov]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Krt., kuidas mõnel ikka pidevalt näkkab! Aga eks see ole endast kah pisut kinni. Ja juba Pushkin (vist) ütles kogu maailma naiste kohta midagi.

; Ära kiibitse! Me õnneks ei tea kui võimast orelikontserti härral hiljem , pärast kolme päevast "puhkust", selgroog lasi! Elu on ilus ja ettearvamatu.

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Minu jaoks oli kõige huvitavam aeg 80-date lõpp ja 90-date algus. See oli riigikorra muutumise aeg ja väga põnev. Inimeste silmad lausa särasid ja tekkis palju kooperatiive. Kodustes tingimustes valmistati igasuguseid tooteid. Töötasin kooperatiivis ja tegelesin autoelektroonikaga. Tallinnas Järvel autokaupluse ees kees elu. Terve plats oli autosid ja rahvast täis. Lisaks kahtlase väärtusega toitlustamisele oli müügil igasuguseid isevalmistatud, remonditud, taastatud autode detaile. Kõige rohkem oli kummidetaile – igasuguseid kummimansette, tihendeid, katteid. Valmistati ka näiteks Lada keredetaile - igasuguseid siseplekke kuni tervete põhjadeni välja. Neid kasutati autoderemondiks – tollal ju massilist tsinkimist autotööstuses ei kasutatud ja tööstuslikud remondidetailid olid defitsiitsed või puudusid müügilt üldse. Müüdi ka isetehtud istmekatteid, katuse suusabokse jne. Paljusid selliseid detaile valmistati ka samas kooperatiivis, kus ma töötasin. Huvitav oli veel tollane kooperatiivide maksustamise süsteem. Tulumaks oli progressiivne ja kõige hullemal ajal oli max 90% !!! - sellise tulumaksuga oli mõttetu tööd teha.

Järve autokaupluse ees, lausa peatrepil, mängisid mustad (tollal nimetati selliselt kaukaaslasi) sõrmkübaramängu. Ise kutsusid nad seda 20-nda sajandi imeks. Olin seda mängu juba 5 aastat varem näinud Venemaal autoturgudel ja süsteemi ammu läbi näinud. Meie inimestele oli see uus ja rahvas läks pidevalt õnge. Mängujuht pani sõrmkübara alla poroloonist musta värvi kuulikese. Liigutas siis sõrmkübaraid ja huviline pidi ära arvama, millise all kuulike asub. Mäng käis suure raha eest. 50 rubla oli min. Mängija pani 50 ja mängujuht pani 50 – võitja saab kogu raha endale.
Mängujuhiga oli samas kambas mees, kes algul kaotas ja siis lõpuks võitis suure summa – see tekitas pealtvaatajates suure huvi. Summa algas siis 100 rublast ja suurenes 200, 400, 800 jne. Mängujuht jättis alati kogu summa alustuseks ja mängija pani teise võrdse summa.

Kogu trikk peitus selles, et mängujuht oli väga osav – pigistas poroloonist kuulikese kokku ja hoidis märkamatult sõrmede vahel ning poetas õigel ajal sõrmkübara kõrvale. Kui inimene oleks võinud tõsta korraga kõik sõrmkübarad ülesse, siis poleks kuuli olnud ühegi all. Lisaks paarilisele oli mängujuhil kaaslaseks ka veel kolmas mees, kes valvas territooriumi, et miilits ei segaks. Osadel oli palgatud miilits, kes omakorda tagas segamatu mängu. Ükskord nägin, kui sellisele valvurile laoti pool rahapakki peole. Hea, et mind kõrvalasuvas autopesulas ei märgatud, oleks ilmselt tina saanud.

Ükskord taheti mul Tallinna Keskturul auto ärandada. Esimese häire korral ei märganud mitte kedagi. Teisel korral lükkas miilits parajasti mu autot rivist välja, olles enne avanud lukustatud autoukse ja käigu välja võtnud. Tema kaasosaliseks oli taksojuht, kes pani samal ajal puksiirtrossi oma autole taha. Küsisin, et mis toimub ja mõlemad sõitsid taksoga koos minema. Tänapäeval on ehk sellised jõustruktuuride töötajad süsteemist välja roogitud?

Ka Venemaal olid kooperatiivid. Mind huvitasid erinevad elektronsüüted. Tekkis lausa korjamise huvi. Ma ei kopeerinud küll ühtegi skeemi, kuid oli hea teada, millega konkurendid tegelevad - skeemilahendused, parameetrid, töökvaliteet. Lada-2108 originaalsüüde oli transistorsüüde ja seda esines 3 variandis. Toodeti kahes Venemaa erinevas tehases ja lisaks Ungaris. Oli 2 erinevat skeemivarianti + kolmas kahekanaline. Kooperatiivid valmistasid põhiliselt Ladale sobivat türistorsüütena. Olid mitmed erinevad variandid, põhiliselt erinesid muunduri poolest. Oli ka transistorsüüteid. Üks üllatas mind küll: juht- ja kaitseosa oli tehtud 100% lihtloogikal !!! Polnud kunagi varem ega ka hiljem sellist lahendust kohanud Kollektsioonis on mul ka sellised päris tehase omad (mitte kooperatiivi) , mis olid eksperimentaalsed ja Ladadele kunagi ei paigaldatudki. Ilmselt olid need tootmiseks liiga kallid ja keerukad. Samas olid need skeemilt päris huvitavad, normeeritud energiaga ja väga hästi kaitstud.

Kooperatiivide tooted olid üldjuhul kvaliteedilt kehvemad kui tehase omad. Kuid oli ka erandeid, kus olid hoopis paremad. Mul on tekkinud praegu samasugune tunne – osa detaile (nii raadio kui autode) oleks nagu kooperatiivide tehtud. Eks osa ongi Hiina päritoluga, kuid on ka Euroopa toodang. Viimaseks näiteks on auto bensiinipump. Eelmine töötas 295 t km. Vahetatu kõigest 25 t km, polnud ka kõige odavam, oli nn. saksa kvaliteediga. Paak sai ka enne uue paigaldust veest ja konnadest puhtaks tehtud ning filter vahetatud. Nüüd ostsin kolmanda. On olnud ka kogemus, kus SKF rattalaager töötas vaid 10t km. Samas poole odavam USA varuosa tootja oma sõitis minu käes 150t km ja jäigi sõitma.