Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

; Elu on ilus ja ettearvamatu.

Ei noh tüdrukud olid juba nii vanad, et silmad peas ja häda polnud midagi. Ma ise ka alles noor.

Aga ma mõtlesin rohkem neid hinnalisi kingitusi. Ükskord vaatasime kohvipausi ajal šefiga koos aknast välja. Kõrvalfirma ette keeras väga tihti ilus punane kabriolett BMW Z3. Sees istus imeilus blondiin - see oli kõrvalfirma bossi noor sõbranna.
Šeff ohkas ja ütles, et tema pole sellise sportauto roolis peale blondiinide ühtegi meest näinud. Vastasin, et mina olen. Tema tahtis teada, et kus siis?
Vastasin, et James Bond

https://en.wikipedia.org/wiki/BMW_Z3

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

90-ndate algul oli mõningaid probleeme bensiiniga. Venemaa keeras kraanid koomale ja polnud saada. Samas olid ka Venemaal pikad järjekorrad, võib-olla oli probleeme tootmisega? Vahepeal oli Venemaal igas tanklas silt, et baltlastele ei müüda. Eestis anti bensiini jaopärast. Normiks oli 20l kuus ja märgiti tehnilise passi viimasele lehele. Mul oli 2 autot ja mootorratas, sain kokku 50l, kuna motikale oli ette nähtud 10l kuus.
Võtsin motikale kütust välja ka talvel, kuid polnud ka keelatud. Tehnilised passid olid autol ja motikal sarnased, kuid kaaned eri värvi – ühel pruunid, teisel hallid. Ma tegin tanklatöötaja elu lihtsamaks ja avasin kohe õigest kohast. Ükskord küsiti motikapassi puhul, et miks ma ainult 10l kaupa olen võtnud? Ma vastasin, et rohkem paaki ei mahtunud. Mulle anti siis ülejäänu tagantjärele. Hea, et kanister oli kaasas ja kõik mahtus ära.

Ma oli ühes firmas peaautomaatik ja vastutasin kõigi mõõtmiste eest. Mul käis firmas tollase Standardite Komitee spetsialist, kes kalibreeris mõõteriistu kohapeal. Osa mõõteriistu käis SK kontrollis, osa vormistasin indikaatoriteks. Hiljem tegin lisaks oma mõõtelabori.
See spetsialist tuli muidugi oma transpordiga kohale tuua – s.t. minu autoga. Ametiauto oli põhiliselt juhataja käsutuses. Kurtsin spetsialistile, et bensiini on kole vähe. Ta lubas mind aidata. Sõitsime siis tankima. Kõigepealt käisin Järvelt läbi, et remonti vajavad kommutaatorid poest kaasa võtta. Ta oli jäänud imetlema ühe liikuva kaupluse (järelhaagis) akna juurde.
Läksin ka siis uurima, et mida ta nii üksisilmi vaatab. Oli selline hiiglasuur värviline seinakalender (ruutmeeter või rohkem). Peal oli kalender ja ilus palja naisterahva pilt. Mees imetles näpp suus ja müüja küsis, et kas ta taha seda osta. Lõpuks kinkis talle niisama. Ma uurisin, et kas su naine lubab sellise kalendri kodus seinale panna? Ta ütles, et läheb garaaži ja sinna seinale.
Sõitsime siis tanklasse. Ta näitas oma töötõendit ja tankla ärkas nagu ellu. Üks mees tuli tankima, üks hakkas minu autol esiklaasi pesema, kontrollis õlitaset ja muid nivoosid, rehvirõhke. Lõpuks tahtsin teada, et palju selline lõbu maksab, paak pandi ka ju silmini täis. Ei, see kõik on tasuta. SK mees selgitas mulle, et nende mehed käivad kütusemõõtjaid kalibreerimas ja timmitakse lubatu piires tanklaomaniku kasuks. Oli vist tollal 20l kohta max 0,5l. Ma tegin siis temaga kaupa, et aitab mind edaspidigi.

Oli ka teistsuguseid lahendusi. Osa kütusevedajaid käis naftabaasis, maksis neile sulas suure summa ja sai kütuse kätte. Kütuse viis mõne garaažikooperatiivi juurde ja siis müüs kallilt maha. Üks mees oli nii ülbe, et osa ostjaid puhastas neil saapaid, kui palju raha polnud. Naftabaasides käis tollal ka läbiotsimisi - ükskord kirjutati lehes, et rublasid oli nii palju, et ei mahtunud seifi ära ja osa hoiti prügikastides. Üks kontrolör rääkis sünnipäeval, et ta käis naftabaasis kontrollimas. Naftabaasi töötaja andis talle 50 000 rubla ja ta lahkus. Pärast mõtles, et oleks pidanud topelt küsima.
Kes seda teab, kas kontrolöri jutt oli tõde või niisama jutt
Räägiti ka, et mõni mees pani selga ajateenistusest saadud sõjaväemundri ja „rentis“ tuttavatelt raketibaasist kütuseveoki. Sellega käis Venemaal kütust ostmas.

Venemaal oli piirangute ajal süsteem, kus tanklast ei müüdud ja pidid ostma teeäärse müüja käest.
Kõige imelikum oli see, et kui tahtsid A76, siis see ka kanistris oli. Kui tahtsid AI93, siis samas kanistris oli hoopis see, hind oli ainult kallim. Ükskord sain AI93 asemel A76 ja siis otsustasin masina ringi teha ja ainult A76 ostagi. Ei hakanud surveastet maha võtma, lahendasin asja elektrooniliselt.
Selleks kõlbas ainult transistorsüüde. Mind hämmastas, et tollal tegid kooperatiivid põhiliselt türistorsüüteid, ka VAZ-2108 autodele. See oli nagu samm tagasi, polnud minuarust sobiv variant. Ilmselt oli neil probleem selles, et polnud sobivaid lõputransistore. Ühel, mis oli küll transistorsüüde, oli darlingtoni asemel kasutatud kahte KT872A transistori. Need on ette nähtud TV reaploki jaoks ja näiteks küllastuse poolest sobimatud ning voolu osas ületati piirparameetreid. Enamus skeeme oli võetud Raadio ajakirjast. Kooperatiive tegid ärimehed ja palkasid mõne elektrooniku, kes ise ei suutnud midagi välja mõelda. Trükkplaadid olid ka päris jubedad ja muud komponendid kehvad.
Hiljaaegu avastasin (25 aastat hiljem), mulle oli lisaks sõjaväetransistoridele antud prooviks ka KT897A ja 2T848A transistore. Tollal ei teadnudki, et viimase militaarne variant oli üldse olemas
Palju hiljem hakati kasutama tööstuslikes süüdetes KT897A koos lääne L497 või vene analoogiga.
Leidsin netist ühe minult mahavehitud kõige lihtsama kontaktidega süüte variandi, mida hakati tööstuslikult tootma - ainult jupid olid teised (asenduseks transistorid KT835A ja KT898A).
Muud jupid olid samad, v.a. lõpus olev kondensaator. Seda keerulisemat varianti, mis minu 100-lt partiilt kopeeriti, ilmselt tootmisesse ei jõudnudki ega ka kontrollimise abinõud. Ülejäänud lahendusi ma Venemaale ei müünudki.

Keeluajal tuli Venemaal kütust hankida hoopis teistmoodi. Tuli kaasa võtta paar pakki võid ja tankida riigiautode tanklas. Probleemiks oli aga see, et püstol ei mahtunud Lada paagitorusse, oli palju jämedam. Panid lihtsalt ots otsaga kokku ja osa pritsis välja ja paak sai kole ruttu täis – lõpp oli kohutav

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Ükskord oli 90-ndate algul järjekordselt selline seis, et järgmisel päeva tõstetakse bensiinihind kahekordseks. Tanklatesse tekkisid kilomeetritepikkused järjekorrad. Bensiini anti tookord ka ainult 20l, aga kuhugi kirja ei pandud. Mul oli nagu kiuste paak täitsa tühi ja pidin ka järjekorda jääma - raha pärast poleks viitsinud mitu tundi järjekorras olla. Oli Tallinna Loomaaia vastas olev tankla. Kui jõudsin järjekorraga tanklaplatsile, toimus järjekordne kaklus. Üks vene mees tahtis vahele trügida, näitas NLKP parteipiletit ja tema peab saama väljaspool järjekorda. Rahvuskaaslased andsid talle korralikult kere peale ja ta põgenes oma Volgaga.

Ma rääkisin siis vene meestele teemaga sobiva anekdoodi:

Maamees läheb linna arsti juurde ja kurdab, et tal m..n valutab. Arst ütleb, et linnas räägitakse ikka viisakamalt ja öeldakse, et liiges valutab.
Ükskord satub sama mees maal bussipeatusesse. Kõik hakkavad bussi peale trügima. Üks mees võtab parteipileti välja, et laske läbi, tema on NLKP liige ja tahab järjekorrata bussi saada. Maamees ütleb, et linnas oled sa liige, maal oled sa lihtsalt m..n.

[rainadov]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Ükskord oli 90-ndate algul järjekordselt selline seis, et järgmisel päeva tõstetakse bensiinihind kahekordseks. Tanklatesse tekkisid kilomeetritepikkused järjekorrad. Bensiini anti tookord ka ainult 20l, aga kuhugi kirja ei pandud. Mul oli nagu kiuste paak täitsa tühi ja pidin ka järjekorda jääma - raha pärast poleks viitsinud mitu tundi järjekorras olla. Oli Tallinna Loomaaia vastas olev tankla. Kui jõudsin järjekorraga tanklaplatsile, toimus järjekordne kaklus. Üks vene mees tahtis vahele trügida, näitas NLKP parteipiletit ja tema peab saama väljaspool järjekorda. Rahvuskaaslased andsid talle korralikult kere peale ja ta põgenes oma Volgaga.

Ma rääkisin siis vene meestele teemaga sobiva anekdoodi:

Maamees läheb linna arsti juurde ja kurdab, et tal m..n valutab. Arst ütleb, et linnas räägitakse ikka viisakamalt ja öeldakse, et liiges valutab.
Ükskord satub sama mees maal bussipeatusesse. Kõik hakkavad bussi peale trügima. Üks mees võtab parteipileti välja, et laske läbi, tema on NLKP liige ja tahab järjekorrata bussi saada. Maamees ütleb, et linnas oled sa liige, maal oled sa lihtsalt m..n.

; Suur Paradiis oli ikka imeline. Karja loeti peade arvu järgi ja parteilasi liikmete järgi!

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Jah, ega neid parteilasi rahvas ei sallinud. Poliitilisi anekdoote rääkides pidi olema väga ettevaatlik. Antud ajajärgul oli olukord õnneks juba teine ja parteil polnud erilist võimu – hakkas lagunema.
Sellegi kohta oli tollal isegi anekdoot:
Kus maal on kõige suurem risk?
Itaalias on ralli ja sõitjal on võimalus valida 10 auto vahel, kuid ühel puuduvad pidurid.
Prantsusmaal läheb mees bordelli, ühel litsil 10-st on suguhaigus.
Venemaal räägivad 10 meest poliitilisi anekdoote ja üks neist on KGB-st.

Tegelikult on mul oma elust võtta sellelaadne kurb kogemus, kus ma ei saanud nende töötajate koostatud raportite tõttu välispassi, et Soome tööle minna. Mul oli isegi tol hetkel võimalus antud materjalidega tutvuda ja tean, kes minu kohta vastavaid raporteid kirjutasid.

Ükskord juhtus selline lugu, et sõitsin Piiterisse. Pidin ühe hea tuttavaga kesklinna lähedase metroo ees kindlal kellaajal kokku saama. Õnnetuseks olin ära unustanud kellaaegade erinevuse, suvise kellakeeramise ja olin kohal 1 tund varem. Oli südasuvi ja metroo kell/termomeeter näitas +32°C.
Sealt ma õige kellaaja saingi. Mõtlesin, et palavaga pole mitte kuhugi minna. Sõin jäätist ja ostsin klaasi kalja.

Tollal olid sellised suured järelveetavad kollased paagid, kust lasti kraanist kas teeklaasi või suuremasse 0,5 l sangaga klaaskruusi kalja. Jooginõude pesemiseks ühendati süsteem veevärgiga, pesuvesi voolas tänavakanalisatsiooni. Klaasitäis maksis 3 kop. ja 0,5 maksis 5 kop., maitse oli väga hea, eriti Piiteri omal.
Tollal oli ainult väga tõsine probleem, praktiliselt ei leidunud ühtegi WC-d. Ma ei tea, kas nõukogude ajal pidi olema väga suur põis või tuli püksi lasta. Pampersite nõukogude varianti ka ei olnud. Vahel tuli WC-s käimiseks osta kinopilet ja siis said häda aetud. Ükskord talvel polnudki läheduses ühtegi kohta kuhu minna. Pidime peaaegu lõhki minema, kui sõbral tuli idee, et läheme 9. korruselise maja ülemisele korrusele ja teeme häda prügišahti. Eks me nii ka tegime, aimult poole mõnu pealt kuulsime võtmete klõbinat – keegi avas 9. korrusel korteriukse. Aga nagu meie klassikud on öelnud, et tee vähemalt pooled koolitükid ära, aga hästi

Mõnes kohas oli isegi väline WC - näiteks Парк Победы lõpus. Aga sinna pääses vaid kummikutes – teatud haisev oja tuli juba ukselt vastu. Siis tuli pargis otsida mõni jämedam puu ja see ära kasta.

No vot, sellepärast ei saanudki palju kalja juua. Läksin metroosse, seal all on ju jahedam. Tegelikult oli õhukeses riietuses väga külm, nagu keldris. Tulin uuesti metrooukse poole tagasi. Lõpuks leidsin parajalt jaheda ja mitte liiga sooja ega külma asukoha. See oli kohe ukse juures, kus oli õhukardin.
Õhk liikus altpoolt ülesse - ilmselt puhastas tolmuseid jalanõusid. Mõne aja pärast märkasin Marilyn Monroe efekti.

Mõned naised punastasid, mõüned naeratasid, mõni tegi isegi silma ja mõni oleks tahtnud kallale tulla, aga sisenemise ja väljumise vahel oli õnneks torudest barjäär. Egas tollane aluspesu polnud ka suurem asi – enamuses roosa ja sinine. Mõnel polnud suvel aluspesugi. Üks meie nn. seltskonnadaam rõhutas mitmel korral, et ta ei kanna kunagi aluspesu ja talle meeldib käia meeste WC-s. Meestel pidi iga kord olema sellest väga hea meel. Ilmselt ka Piiteris oli osadel selline kaasaegne mood või oli muu probleem …
Tund aega möödus linnulennul ja siis kohtusin oma tuttavaga. Pärast vaatasime temaga koos oma pool tundi lisaks ja sai palju nalja – ta oli selline hea huumoriga mees ja kommenteeris nähtut ja pani hindeid.

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Käisin mõned aastad tagasi Münchenis koolitusel. Koos saksa kolleegidega sai külastatud ka Oktoberfesti. Nii suure rahvahulgaga möllu pole ma kunagi varem kohanud. Külastajate arv varieerub sellel perioodil 5...7 milj. vahel. Kõik olid väga rõõmsad, ansamblid mängisid, rahvas laulis laudade peal, oli palju maitsvat toitu – kana, valget vorsti, saiu, rõngikuid, maiustusi jne. Ka õlut joodi kohutavalt palju. Ja mida seal veel korda saadetakse

Ei olnud nagu Benny Hilli show, et pärast neljandat sanga toodi laua alla ööpott. Oli väga pikk järjekord (naistel pikem kui meestel):

https://www.youtube.com/watch?v=zOkF_Hy4brc

Oli küll, kuid ikka sellisele rahvahulgale vähe : Toilettenanlagen

• ca. 1.400 „Sitzplätze“
• ca. 1 Kilometer „Stehplätze“
• 31 behindertengerechte Toiletten
• Die Benutzung aller Toiletten ist kostenlos.

Kuid sellele vaatamata juhtus ka nii: wenn Frauen im Stehen pinkeln auf der Strasse.. Olen seda paar korda ka Eestis näinud Öeldi, et Münchenis värvub korra aastas linn (põõsad, puud, majad jne) 3 km raadiuses kollaseks.

Kõige tähtsam jäi muidugi mainimata, et ilusaid noori naisi oli kole palju. Seal kehtis ka reegel, et mida rohkem õlut jõid, seda ilusamaks nad läksid

https://www.youtube.com/watch?v=mEyjiFn7c9g

Saksamaal ka M.M. efekt - ainult raha eest ja kõigi lõbuks:

https://www.youtube.com/watch?v=FcIVpgMy03o

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Eile vaatasin Kolmeraudset ja Mihkel Raud pani täiega puusse – tema arvates maksis nõukaaegne pudel viina 4.20. See on ju puhas vale, siis maksis pudel viina 3.62 ja 4.12.
Viinaliiter maksis tollal 7 ja 8 rubla ja 0,5l taara maksis 12 kop. Meie peres pole küll keegi kunagi viinalembeline olnud, kuid hinnad on siiamaani meeles. Tollal oli pudel viina põhiline maksevahend.

Viinast on olnud vahel ka kasu - isa pääses koos vanemate lastega Siberisse saatmisest, kuna ajas metsas samakat. Ainsana tuli Siberist tagasi vanaema, ülejäänud meespere on maetud sinna.
Meil oli kodus tööjaotus ja minu ülesandeks oli tühja taara viimine poodi. Saadud raha jäi mulle taskurahaks. Mäletan, et 0,3l limpsipudel oli 9 kop., 0,5l oli 12 kop., 0,5l piimapudel oli 15 kop. ja 1l piimapudel oli 20 kop.

Tollal kasutati pudeleid korduvalt, need pesti liinil puhtaks ja villiti uuesti täis. Pudelite vastuvõtul kontrolliti eriti pudeli suud, kuhu kinnitus kork. Seal ei tohtinud tollal olla mitte mingisuguseid vigastusi ja vastasel korral ei võetud taarat vastu. Üks meesmüüja oli selles suhtes eriti noriv. Otsustasime poistega talle kätte maksta. Tarku raamatuid lugedes saime teada, kuidas pudelil põhi alt ära võtta. Selleks tuli märja kolmnurkse saeviiliga viilida pudelile ümberringi kriim põhja lähedale. Siis tuli kriimuga kohta panna villaset lõngast rõngas, see immutada bensiini või piiritusega ja süüdata. Pärast ärapõlemist kastsid pudeli vette ja põhi tuli alt ära.
Valmistasime siis selliselt 4 korralikku pudelit, osa läks muidugi ka untsu. Müüja jälgis hoolega pudeliotsa ja ei märganudki, et osadel pudelitel pole põhja all. Pärast seda hakkas ta vähem norima ja ei pidanud pudeleid edasi-tagasi tassima.

Raamatutest sai igasugust tarkust. Mul on eriti kahju vanaisast jäänud tollastest kalender-raamatutest. Need olid suuremad kui A4 formaat ja ca 1cm paksused. Pärast vanema tädi surma hävitasid lähisugulastest vandaalid nii 2 vändaga grammofoni, hunniku 78 kiirusega plaate, palju selliseid kalendreid ja palju muudki.
Nendes kalendrites oli igasugust tarkust. Paar tükki õnnestus tädilt endale lunida. Näiteks oli ühes alustuseks õpetus, kuidas käe järgi ennustada. Siis olid katseid, kuidas määrata oma võimeid.
Tegime pinginaabri juures mõne sellise katse. Mul õnnestus ainsani. Silmad seoti kinni ja pidid kabenupud laduma eri värvide järgi kahte hunnikusse. Kui esimene kord oli õnnestunud, siis toodi teine sall silmade sidumiseks. Kõik olid väga jahmunud, kui mul õnnetus veatult seda lisaks veel kahel korral korrata. Pinginaabri isa tahtis seda kalendrit uurida ja jätsin talle mõneks päevaks lugeda. Järgi tulles oli kalendrist järel vaid raamid – mingi külas käinud joodik oli sinna peale unustanud hõõguva suitsukoni ja kalender läks põlema. Pinginaabri isa pakkus mulle valurahaks postkaarte. Neil oli lakapealne täis igasuguseid vanu postkaarte. Aknast korstnani oli ca 3m ja 12m² lakapealsel oli ca 8..10cm kiht postkaarte. Paljud olid muidugi jalgadega kortsu astutud või mustad. Püüdsime neid vähem kahjustada. Vaatasin neid, kuid ei tahtnud ühtegi. Lakapeal oli veel 2 vana poolikut mootorratast – üks oli NSU ja teine BMW. NSU-l oli puudu vaid esiratas, BMW-l oli rohkem osi puudu. Neid mulle muidugi ei antud. Hiljem läks see üle 100 aastane maja lammutamisele ja kogu see kraam läks vanapaberisse ja metall utiili.
Tänapäeval oleks see olnud terve varandus ja väga huvitav kogumismaterjal.

Mulle on raamatud meeldinud terve elu. Esimesteks eestikeelseteks tehnikaalasteks raamatuteks olid mul „Elektroonika aabits“ ja „Elektroonika konstruktor“. Nende järgi sai valmis ehitatud enamus seal kirjeldatud seadmeid. Leidsin üles ühe esimese isetehtud generaatori, millel on peal isegi voltmeeter (skaala küll 250V) – peab vist lahti võtma ja tollast tehnoloogiat meenutama

Raamatud ei maksnud tollal suurt midagi, raamatupoes pidi olema vaid häid tutvusi. Mul õnneks oli neid nii Eestis kui Piiteris. Müüjad hoidsid mulle sellist uudiskirjandust ja külastusel pakkusid tutvumiseks.
Üheks selliseks defitsiitseks raamatuks oli nõukaaegne „Avameelselt abielust“. See oli üldse teine selleteemaline raamat kogu nõukoguse ajaloos. Enamus oli ju sõjalis-patriootlik kirjandus. Kolmandik venekeelset Radio ajakirja oli seda täis. Köitmisel käskisin selle osa välja lõigata ja jäi palju õhem.

Ükskord juhtus selline naljaks lugu, et poole öö ajal kui me magasime, helises uksekell. Läksin siis uksele ja töökaaslase abikaasa tahtis rääkida minu naisega.
Ta tahtis lugemiseks kaasa saada „Avameelsest abielust“ raamatut. Naersime abikaasaga veel tükk aega enne uinumist

[A.R.]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

maksis nõukaaegne pudel viina 4.20. See on ju puhas vale, siis maksis pudel viina 3.62 ja 4.12.

Aitasime toimetada 80.ndate lõpul arvutiga ajalehti trükiks. Siis ilmus ka selline Rein Kilgi ajaleht - "Postipoiss". Teksti oli palju, tegime peenema kirjaga. Sai valmis ja siis tuli välja, et hinda polnud. Sinna hinna kohale läks siis tekst "3,62 koos luubiga". Lootsime et toimetaja loeb üle ja paneb õige hinna. Järgmisel päeval sõitsime Tallinnasse sealsed lehti abistama. Raadiost tuli teade: "Ilmus Postipoiss hind kolm kuuskümmend kaks koos luubiga". Kurat võtku, jäigi parandamata. Läks mööda 10 aastat. Saade ajakirjanduse ajaloost. "Kümme aastat tagasi ilmus Postipoiss hind kolm kuuskümmend kaks koos luubiga". Ja see oligi kõik, mis sellest lehest räägiti.

[rainadov]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Aitasime toimetada 80.ndate lõpul arvutiga ajalehti trükiks. Siis ilmus ka selline Rein Kilgi ajaleht - "Postipoiss". Teksti oli palju, tegime peenema kirjaga. Sai valmis ja siis tuli välja, et hinda polnud. Sinna hinna kohale läks siis tekst "3,62 koos luubiga". Lootsime et toimetaja loeb üle ja paneb õige hinna. Järgmisel päeval sõitsime Tallinnasse sealsed lehti abistama. Raadiost tuli teade: "Ilmus Postipoiss hind kolm kuuskümmend kaks koos luubiga". Kurat võtku, jäigi parandamata. Läks mööda 10 aastat. Saade ajakirjanduse ajaloost. "Kümme aastat tagasi ilmus Postipoiss hind kolm kuuskümmend kaks koos luubiga". Ja see oligi kõik, mis sellest lehest räägiti.

; Aga läksid ajalukku! Mul pole esimesest eksemplaris alles ühtegi. Kõik sai ära jagatud ... pakkide viisi! Sellest on kahju, et endale jäid tühjad näpud!

[Pläsku]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Nii palju siis Google tõlkest:

У Общества плоской Земли есть сторонники по всему земному шару
Firma on lameekraaniga maa toetajad üle kogu maailma

Tegemist siis selle "Firma" loosungiga.

https://riafan.ru/719698-shokiruyushchee-zayavlenie-britanskih-uchenyh-kosmosa-ne-sushchestvuet?utm_source=smi2

[radiotehnika35]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Doktorikraadi omandamise (taand)arengutest kaasaja maailmas:

http://www.michaelsmithnews.com/2017/04/muslim-phd-candidate-has-flat-earth-thesis-accepted-spent-5-years-with-supervisors-working-on-it-.html

[OSX]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Miks te naerate? Need on kõrgharidusega töötajad keda Eesti nii väga vajab et lihtsalt peab nad nimelt aafrikast kohale veeretama.

[radiotehnika35]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Miks te naerate? Need on kõrgharidusega töötajad keda Eesti nii väga vajab et lihtsalt peab nad nimelt aafrikast kohale veeretama.

Seda osalt silmas sai peetudki, teema kütab ju kirgi
Osalt jäin mõtlema. Jäin nimelt suurdlema, et tööde tegemisel ju retsensendid jne tegelased, kes nagu võiks üldiselt olla oma ülesannete kõrgusel ja eeldaks, et nad on juba enne olnud targemad kui doktoritöökaitsja ise Kõrgkool muidugi ei ole rumalat kunagi rikkunud.
OK, mõttekäigust saab vast iga indiviid ise aru ka vastavalt oma rikutusele niisuguste mõttekäikude tagamaade ulatusele

[OSX]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Eesti keeles kah see "uudis" - http://maailm.postimees.ee/4089489/t...106.1489749826 nende jaoks keda keeltetunnid rikkunud pole.

[olevtoom]

Re: Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Miks te naerate? Need on kõrgharidusega töötajad keda Eesti nii väga vajab et lihtsalt peab nad nimelt aafrikast kohale veeretama.

Naerda ikka võib, igasugu ebameeldivate asjade üle naerdakse.
Ainult et Aafrikast ei ole meil selle ala spetsialiste tarvis, neid on siingi küllaga. Lame Maa, võltsitud kosmoselennud, kloorijoomine, sooda kõigi haiguste vastu, tapvad elektromagnetväljad voodi all -- mis valdkonda iganes soovite.