Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Mida need naised söövad, et nii targad on

http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?15,3392053

[rainadov]

Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Sul on õigus! Kui need daamid olid elektroonika koostetehase liinitöölised, siis nad ka teavad, mida räägivad. Muidugi paar apsu-kildu oli jutus ka: jootmine, tinutamine ja tinatamine. Joodis läheb vedelaks, märgub joodetavate pindadega- jootmine, pinna katmine joodisega-tinatamine, tinutamine on piirituse tarvitamine (manustamine) enne pinna puhastamist piiritusega, mis omakorda on jällegi on piirituse kuritarvitamine. Joota saab ka Al pinnale, kui see pind on eelnevalt joodisega, tinaga kaetud ehk tinatatud. Selle operatsiooni läbiviimiseks tuleb vajalik koht Al pinnal katta mineraalõliga, õli tilgaga ja siis läbi õlikihi puhastada mehaaniliselt alumiiniumi pind. Kui see on tehtud, viia joodis kuuma kolvi otsikuga läbi õli puhastatud Al pinnale. Katta see pind joodisega kuumalt ja ongi jootmiseks tekitatud- ettevalmistatud jootepadjake. Puhastatud Al märgub joodisega väga ilusti, sest hapnikust on ta eraldatud õlikihiga. Seda olen teinud mitmeid kordi ja alati on olnud tulemus positiivne. Kuna Al on hea soojusjuht, siis võib juhtuda, et jootekolb ei suuda seda puhtaks kraabitud Al pinda kuumutada vajaliku temperatuurini (joodise sulamistemperatuurini). Muid takistusi Al jootmiseks pole! Välistada tuleb Al pinnale kiiresti tekkiv oksiidi kiht, õhuhapniku abil.

Mida need naised söövad, et nii targad on

http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?15,3392053

Aga võibolla oled sa neile eraõppetunde andnud. Nemad on aga head õpilased olnud, et heale õpetajale meelehead teha?

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Ükskord oli lehes kuulutus, et 2 vallatut tütarlast – blond ja brünett tulevad teile külla, kui aitate ära lahendada tänased 9. klassi matemaatika- ja füüsikaülesanded. Mõõtmiste koolitusel üllatas, et digiajastu on jõudnud kõrgkooli. Insener ei oska enam kasutada tavalist kriipsudega suplerit ja osutiga voltmeetrit.

Ma vaatsin netis olevaid jootmise õpetusi (Powerpoint) ja neis oli palju asju, millega ei tahaks nõustuda.

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Aga võibolla oled sa neile eraõppetunde andnud. Nemad on aga head õpilased olnud, et heale õpetajale meelehead teha?

See oli väga ammu, kui esimeses elektroonikafirmas töötades käisin 3 aastat kohakaaslusega keskkoolis elektroonikat õpetamas. Õpilased olid väga tublid ja isegi suurimad vastupunnijad tulid esimesena monteerijana firmasse tööle. Nende tase oli palju parem, kui kohapeal koolituse saanutel.
Hiljem olen elektroonikafirmas koolitanud põhiliselt protsessiinsenere, kuid keerulisematel juhtudel ka operaatoreid. Noored on tänapäeval päris usinad õppima ja väga tublid. Tänapäeval kasutatakse tootmises laialdaselt arvuteid ja noored on selles osas päris kogenud. Lihtsam on kohe õigesti õppida kui ringi õppida, sest materjalid, tehnoloogia ja seadmed arenevad pidevalt. Käsijootmist esineb põhiliselt remondil. Ka seal kasutatakse kalleid test- ja remondiseadmeid: näiteks mikroskeemide maha - ja tagasijootmisel. Mõnes tehases on olnud küll lausa käsitsijootmise tsehh või osakond.
Eratunde pole küll keegi siiani vajanud ja ma ei ole ka soovitanud kodus köögilaual jootmist praktiseerida. Koolitusel on küll väga tihti küsitud tervisekahjustuste kohta. Eks ma ole ka sellest rääkinud ja kuidas riske vältida. Eeldusel muidugi, et firmas on olemas korralik ventilatsioon, kaitsevahendid, kätepesuvahendid ja vastav töökultuur.
On tulnud koolitada nii eesti kui vene keeles. Ise olen koolitusi saanud eesti, soome, inglise, saksa, itaalia keeles nii siin kui kaugemal. Viimase tehniline keel poelgi nii keeruline kui arvata võib ja päris tõlk jääb siin hätta.

[RaunoK]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Sai naljaviluks releedel juhtskeem tehtud.

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Releede mähistel võiks dioodid ka olla, muidu võib toiteplokk õhtale minna või tekib helisse krõpse.

[Starfish]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

See on lülituste skeem, sellele pole vajagi dioode märkida, läheb väga kirjuks, aga see skeem on nagu mehhatrooniku tavaline koolipäev...oleks veel pneumo ja hüdro ahelad juures oleks täislaks.
Kas 3K1 on kelee nr3 klemmipaar nr 1 ? Kui nii siis võiks seda tähistada K3.1.

[RaunoK]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Releede märgistamistega läksin vähe hoogu jah. Kuid nii sai märgisatud, mitte K3.1. sest paintis on alati hea ja terav aga kui hakkad kuhugi üles laadima ja kui läheb eriti kirjuks siis ma mõtlesin, et oma moodi tehes ei teki vaatajal niigi sellises seapesas segadus. Nt 3K1, 3K2 jne tähendab, et on seotud mingi kindla funktsiooniga ja ei teki skeemi koostamisel ka segadusi, mis läheb lõpuni välja kuni K10-ni, mida juhitakse nt ka 4K1 poolt. Mitte aga K1.... K4....K20, järg läheb endalgi käest.

[martinj]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Sai naljaviluks releedel juhtskeem tehtud.
[ATTACH=CONFIG]15286[/ATTACH]

Millal gerberi kätte saab, mul üks Sojuz jukerdab nats ? Kuigi...tundub et see skeem ei kipu toimima. Võta eeskuju A77 skeemist,kus on vist asi kolme releega tehtud

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

See RaunoK lahendus tuletab mulle nostalgiast meelde 70-ndate lõppu ja 80-ndate algust.
Muidugi, eks ikka tule alustada lihtsamast variandist, siis teha loogika baasil ja lõpuks kontrolleriga. See on arengutee ja jupp maad parem kui selle asemel pimedal ajal õues pätti teha

Töötasin tollal konstrueerimisbüroos insener-konstruktor-tehnoloogina. Ükskord kutsus direktor mu oma kabinetti. Küsis, et kas ma elektri-automaatikaprojekti suudan valmis teha. Tegemist oli tehasega, kus oli piimatööstuse sarnane tootmine – umbes nagu tänapäevane jogurtitootmine
Ma ütlesin, et elekter on tuttav, koolis õpetati 2 kursust ka tööstusautomaatikat – koolis sai näiteks peldikupoti ujukitööd diferentsiaalvõrrandite abil kirjeldatud

Alustuseks pidin tegema oma elu esimese elektripädevuse eksami. Kohe mind ei usaldatud, alustasin lihtsamast. Firmale oli kingitud väga ilus suure 100l klaasanumaga prantsuse fermentaator. Automaatikaosa kahjuks ei töötanud – ilmselt sellepärast kingitigi niisama. Võtsin siis kogu seadme ja elektroonikaosa skeemi üles. Tollal ju ebayd polnud, piirid kinni ja kõik tuli ise vene juppidest uuesti ehitada ja hoopis teiste lahendustega. Kui see variant sobis, siis tegin juba suurema variandi, siis veel suurema 10T fermentaatoritega. Lõpuks projekteerisin suure tehase. Fermentaatorites oli segaja kiiruste muutmine (tollal sagedusmuundurit veel polnud), temperatuuri, pH reguleerimine, vahu kustutamine, soolade doseerimine ja palju muud. Kui tuli suu- ja sõrataud, siis tuli lisaks pastööriautomaatika – aurust tegin kuuma vee, õige kogus vadakut pastööri, pastööris hoidsin 80°C 5 min ja siis see mögin edasi pumbata. Kogu seda protsessi (eraldi oli veel süsteemi torustike pesemine) juhtis mehhaaniline tänapäeva mõistes kontroller. See oli selline suur kast, kus oli reduktoriga mootor, mis liigutas piklikku ja pikka plastkaarti.
Ajami kiirust e. siis tsükli aega sai muuta hammasratastega ja üldse oli 4 erinevat kiirust. Kontrolleri sees oli 20 ümberlülitit – samad 10A, kui Termo õliradikates. Sisse käiv programmkaart oli nagu kartulipõld. Vao harja peal oli ümberlüliti ühes seisus ja teise asendi jaoks tuli spetsiaalse peitliga teha sisselõige. Sisselõike pikkus määras konkreetse aja. Mul töötas 2 kontrollerit paralleelselt ja programmikaarte oli terve hunnik. Kontrollerid juhtisid läbi 24V pneumomuundurite 6..8 bar rõhul 50 ja 80mm piimandusklappe. Tagasisideks oli klappidel lüliti. Lisaks töötasid süsteemis erinevad pumbad ja igasugune muu tollane automaatika. Ühesõnaga oli ka palju releesid, türistorajameid jne.

Tollal tundus see vist lausa tehnikaime, kuna tööstuslikke plokke oli paigaldatud kogu vabariigi 3 aastafondi jagu (nii mulle ministeeriumis tellimisel väideti, kuid enamuse hankis meie varustusosakond). Imetlemas käis igasugu mustade Volgadega tegelasi. Üks oli meie tulevane president ja sai ka teda aidatud teadustöö puhul. Selleks pidin käima teiste naeruks ossiga lehmalaudas. Lehmi ma ei kartnud, ega ka ossiga neid ei uurinud, küll aga lihtsa juhtarvutiga teatud söödaautomaatika tööd. Tsehhis juhendasin ka 100 transponderi valmistamist.
Sellest automaatikaprojektist oli niipalju kasu, et mind kutsuti linna ühte suurde asutusse peaautomaatikuks ja hiljem kogu kontserni omaks. Viimane amet oli seotus automaatika asemel külaliste vastuvõttude ja mööda Venemaad suurtes firmades käimisega – olin nagu valvejoodik ja mulle see hästi ei sobinud. Kole palju viina joodi seal maal - alates peadirektoritest ja pensionieani elati harva …

p.s. See mehhaaniline nn. kontroller ei olnud muidugi päris kontroller. Ma seekord siis jutumärke ei kasuta, muidu hakkab üks kaasfoorumlane jälle oksendama.

[RaunoK]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Ohh.. lahe, peaks ka järgmisena makile naljaviluks mehhaanilise kntrolleri välja mõtlema

[Scott]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Ajaloost: kuidas Eestit elektrifitseeriti - https://arvamus.postimees.ee/4316453...-elektri-nimel

Ei ole naljakas, vaid lihtsalt tagasivaade 1929. aastal tarvitatud keelele. Miskipärast meenus seda lugedes Jõksi ja Repsi keeleäpardus.

[rainadov]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Ajaloost: kuidas Eestit elektrifitseeriti - https://arvamus.postimees.ee/4316453...-elektri-nimel

Ei ole naljakas, vaid lihtsalt tagasivaade 1929. aastal tarvitatud keelele. Miskipärast meenus seda lugedes Jõksi ja Repsi keeleäpardus.

; Lugedes seda kirjatükki, saab kohe aru, millest jutt. Aga foorumis siinses, tuleb tihti üle küsida, mis on mis ning mida autor tegelikult tahab ja mõtleb?

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Kolmas ajajärk algas 1936. aastal, kui president K.Päts tõstatas kogu Eesti elektrifitseerimise küsimuse.

http://powerhead.planet.ee/studie/baka/ELEKTR.pdf

("Kommunism — see on nõukogude võim pluss kogu maa elektrifitseerimine").
Väga tark ja hooliv sm. V.I. Lenin
8. Kongress 1920.a.

[rainadov]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Aga Eestis on siiani majapidamisi, milleni elektriliin pole jõudnudki. Järeldus, seepärast siis nõukogude võim kokku kukkuski! Kui nõuka ajal jäi liitumine tegemata, siis praegu on odavam teise kohta kolida, kui pikem liin lasta ehitada oma elamiseni Inimesed elavadki generaatoriga, mida ajab ringi mingi sisepõlemismootor. Kõige imelikum on see, et elekter tuleb inimesele peaaeguse kütuse hinna juures omahinnalt praktiliselt sama, kui võrguelekter. Ainult sellise individuaalse generaatori ühekordne maksumus tuleb omahinnale juurde, jaotatuna generaatori eluele.