Kui suurt temperatuuri komponendid kannatavad?

[traxx]

Hakkasin m6tliskema selle peale,et kui keegi oma videokaarti ahjus kypsetab,siis tavaliselt tehakse seda 200*c kraadi juures,kas komponendid nagu transid ja videokaardi enda GPU l2bi ei p6le selle peale,v6i ongi nii et,kui toidet komponendil sees ei ole siis kannatab see k6rgemat temp.?
ja kui see peaks nii olema siis kui palju temperatuuri nad siis kannatavad tavaliselt?

[dumb_user]

Vs: Kui suurt temperatuuri komponendid kannatavad?

Miks seda kaarti küpsetama peab ? Muud pole süüa või ?

[radiotehnika35]

Vs: Kui suurt temperatuuri komponendid kannatavad?

Miks seda kaarti küpsetama peab ? Muud pole süüa või ?

Selle peale võiks vastata, et kui midagi asjalikku pole ütelda siis ei peaks ütlema mitteasjalikku.


E: Oma kogemus, et suured 200+ koivalised kivid kannatavad ligi 300 kraadi ja poole minuti järel ei olnud funktsionaalsuses probleemi.
E2: Oli diyaudios teema kus katsetati vanu Hitachi lateral MOSFET-e, punaselt hõõguv (pingestatult muide) transs töötas, ka peale jahtumist...

[traxx]

Vs: Kui suurt temperatuuri komponendid kannatavad?

Miks seda kaarti küpsetama peab ? Muud pole süüa või ?

Kaarti küpsetatakse siis kui ekraan on triipe ja ruute või siis mingit topelt teksti täis,sest üldjuhul on see tingitud sellest et peale kuumenemist ja jahtumist mis videokaardil toimub koguaeg,mureneb tina gpu ja trükkplaadi vahel.Seda seni kuni ükskord ta enam ühendust ei anna,siis kõige lihtsam lahendus on kaarti ahjus praadida,see on aga lühiajaline lahendus,sest tavaliselt mureneb see tina suhteliselt kiiresti uuesti.Mõnel kestab niimoodi veel aasta aega,mõnel ainult ühe nädala.

[dumb_user]

Vs: Kui suurt temperatuuri komponendid kannatavad?

Selle peale võiks vastata, et kui midagi asjalikku pole ütelda siis ei peaks ütlema mitteasjalikku.

No siit sain ma küll targemaks ...

[Eggy]

Vs: Kui suurt temperatuuri komponendid kannatavad?

No siit sain ma küll targemaks ...

Siis on hästi, aga selle info oleks võinud ka teemat arvesse võttes oma teada hoida.

teemasse: Aga "päriselt" tootmises jooksevad ka plaadid (smd komponendid juba peal) läbi sulatina laine, seal ka temp 200+. Eks need nii disainitud ole, et vähemalt lainejootmise/reflow üle elaks.

[rainadov]

Vs: Kui suurt temperatuuri komponendid kannatavad?

Poisid! Täna tuleb kõik tinutamise asjad ... külmas hoida! Eriti šampus! Kõigile head Uut Aastat!

[radiotehnika35]

Vs: Kui suurt temperatuuri komponendid kannatavad?

Kaarti küpsetatakse siis kui ekraan on triipe ja ruute või siis mingit topelt teksti täis,sest üldjuhul on see tingitud sellest et peale kuumenemist ja jahtumist mis videokaardil toimub koguaeg,mureneb tina gpu ja trükkplaadi vahel.Seda seni kuni ükskord ta enam ühendust ei anna,siis kõige lihtsam lahendus on kaarti ahjus praadida,see on aga lühiajaline lahendus,sest tavaliselt mureneb see tina suhteliselt kiiresti uuesti.Mõnel kestab niimoodi veel aasta aega,mõnel ainult ühe nädala.

See küpsetamine on ainult ajutine lahendus.
Need pastastensilid millega tehakse masstootmises plaatidele pastatrükki, need ikka õhukesest plekist laser-vesilõikusega tekitatud sabloonid, kes mõnd metallieriala koolis õppinud või omast huvist lugenud, kokku puutunud on ehk näinud suurendatud pilti näit. kõrgläikeni poleeritud metallpindadest, silmale tundub see ilma suurenduseta vaadates ideaalne, ilus, läikiv - perfektne...kui aga seda pinda uurida näit. 500x suurendusega siis on see pind nagu Marsi pind - mitmekümnekilomeetrised kõrgustikud mille kõrval sügavad kuristikud - ainus vahe, et ühel juhul on need mitmesajakilomeetriste vahedega, teisel juhul aga pm või um (piko ja mikromeetrites mõõdetav) - töötlusmasina oma liikumine jätab stensilivalmistamisel oma jälje...silmale tunduvad peened trükiavad ilusad, reaalselt aga, suurendades seda pilti kasvõi 100x on vahe juba ka silmaga märgatav - perfektne sirglõige ei ole seda enam...

Nüüd joodis on seal pasta, tina, hõbe, plii vms. ja räbustid ning veel muud materjalid (näit. stenslisse kleepumist vähendavad jne. lisandid) - see pasta tõmmatakse "noaga" sinna stensli avadesse, all on trükkplaat, see plaat sõidutatakse edasi ladumismasinasse...
Ei pea omama eriti tugevat kujutlusvõimet, et aru saada, et need joodisealad seal plaadil ei pruugi olla perfektselt ühesuurused, suurtootmises ei hakka keegi visuaalselt kontrollima mikroskoobi all 600-1000 BGA täpikest, et need ikka oleksid ühesugused ja suurused - odavam on pärast testimisel praak lihtsalt purustisse loopida kui inimfaktorile investeerida - see osa on niisugune mis nõuab kogemust, ei piisa kiirest nädalasest väljaõppest (see on nagu tina panek - mõni kannab aastakümneid tina kolbiotsal jootekohale, mitte ei sulata seda vahetult liidetaval kohal) - see valdkond tahab KOGEMUST, et aga neid punkte on palju siis oleks kogenuid tarvis palju, kogenu aga tahab korralikku tasu, selle kõrvalt hoitakse kokku. Odavam on toota ja pärast testida - praak prügiks, töötav kraam müüki, nii on odavam..

Kiip töötades kuumeneb (need videojooksutajad eriti), need tinapunktid seal all aga on kiibi viikudest erineva paisumisteguriga, punktid ise on ERINEVA SUURUSEGA - suuremad paisuvad soojenedes veelgi suuremaks, väiksemad paisuvad ka aga mitte samapalju kui suuremad...edasi tuleb s..t jahutus, ebaühtlane kuumade alade jaotus (nVidia-l küllalt neid disainivigu, alati pole suure kiiruse puhul võimalik ka perfektne lahendus inseneridel võimalik füüsiliselt), kiibi oma töötsükkel (kasutajast endast tulenev) ja sada muud asja.

Parim oleks need punktikesed seal luua valmistehtud kuulikestest nagu re-ballingus mis aga on masstootmises palju kallim lahendus kui pastakuulid. Purk pastat maksab 60€, pisike pudelike BGA reballingukuule aga teist samapalju, massivahe on aga 100x, esimese kasuks - kummast rohkem saab on igaühe oma arvutada.

Muide tehakse keerukaid BGA plaate läbi röntgenitestide - need aga tiirutavad ümber Maa ja tapavad mitmelpool inimesi - kodutarbes olev 400-500€ läpats on kukepea, kosmosesatelliit aga maksab mõnede riikide aastaeelarve...

E: purjus ei ole, pole midagi võtnud! Aga nii see kõik on, küpsetamine on ajutine lahendus mis isegi võib vahel töötada mõnda aega.

Head vana lõppu!

[dumb_user]

Vs: Kui suurt temperatuuri komponendid kannatavad?

No näed. See on juba palju parem vastus.

[murphy]

Vs: Kui suurt temperatuuri komponendid kannatavad?

Siiski kividel on antud speksis lubatud aeg kõrgel temperatuuril. Tavaliselt on aeg kümmekond sekundit. st täpselt niikaua nad ka ahjus on tööstuses. Tihti on antud kivi jala temperatuur ja kristalli temperatuur eraldi, selle lühikese ahju ajaga ei jõua kristalli temp väga kõrgele. 300C juures 2h küpsetades on suur tõenäosus et seda kivi pole enam. Transid difundeeruvad suureks räni käkiks. Jh tahked ained segunevad, selleks ei pea alati sulatama neid.
Grafka tegelastele. Suurem temp ei tule kasuks. Ei tee see midagi paremaks. Tina oksydeerub ja oksiidi kattega tina ei märga enam. Oksiidi eemaldamiseks on fluksi vaja, selles oksiid lahustub kõrgel temperatuuril. Paraku fluks ka lauguneb kõrgel temperatuuril.
Tööstuses kasutatavad nonvlean fluksid ei sobi mitte kodukasutajale. Need lagunevad väga kiirelt. St optimeeritud ainult ahjus olemise ajaks. Vana hea kampol on parim.
Miks aga BGA korpused lahti tulevad. Selle taga on ROHS ajuvabadus. Autodelt pliiakusid nad ära ei korjanud aga elektroonike keerasid kanni.
Pliivaba joodiseid on erinevad. Tööstused kasutavad enamjaolt ikka kõige odavamat.
See on aga omadustelt kõrge sulamistemperatuuriga ja habras(murdub mitte ei paindu). Pliivaba muutub pealt korduvat deformeerumist väga väga hapraks.
Pliiga joodis on elastne, soojuspaisumised seda eriti ei mõjuta. Võib korduvalt painutada. Proovige võtke pliivama traat ja pliiga traat. Kumb kannatab korhkem 1 koha pealt edasi tagasi murdmist.

[kreeklane]

Vs: Kui suurt temperatuuri komponendid kannatavad?

ma nii huvi pärast...kas tõesti on plaan asi kodus praeahju panna,või on jutt teoreetiline?
kodustes tingimustes kasutatatakse tavaliselt fööni(mitte juuste oma,vaid seda millega värvi maha kooritakse)
NB!eelnevalt tuleb mingi plaadi peal millestkahju pole kätt harjutada!

[Padasonic]

Vs: Kui suurt temperatuuri komponendid kannatavad?

ma nii huvi pärast...kas tõesti on plaan asi kodus praeahju panna,või on jutt teoreetiline?

See ikka täitsa praktiline ettevõtmine. Paljud on proovinud ja leidnud, et masuajal kärab küll kui midagi paremat hamba alla panna pole:

http://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=462734&start=450

[tazavi]

Vs: Kui suurt temperatuuri komponendid kannatavad?

suurtootmises ei hakka keegi visuaalselt kontrollima mikroskoobi all 600-1000 BGA täpikest, et need ikka oleksid ühesugused ja suurused - odavam on pärast testimisel praak lihtsalt purustisse loopida kui inimfaktorile investeerida

Keegi ei investeerigi inimfaktorisse, investeeritakse masinatesse, mis NÄEVAD kõigepealt tinavälja kuju 3 dimensionaalselt, ja praagivad enne ladumist juba ebaühtlase kujuga pasteeritud plaadid välja (spi - solder paste inspection). Pärast praak läheb pessu, see 1 gramm tina pestase sealt maha ja plaat läheb uuesti pasteerimisele. Veatolerantsid annab masina programmeerija muidugi ette, aga need enamasti on kõik lihtsalt tuletatavad. MAsinad on enamuses ka iseõppivad, kus operaator neid suunab (ehk piiripealse või errori puhul operaator saab anda käsu, kas antud pasta sobib või mitte. Ülimasstootmises operaatori otsustada muidugi ei jäeta, vähe kvalifitrseeritum personal teeb seda. Väike pildike ka operaatorile näha olevast: http://www.apexfa.com/sites/default/...s/3D-Image.jpg Edasi, kui on BGA laotud, siis läbib see kõigepealt AOI, ehk siis automaatse optilise kontrolli, kus kontrollitakse ära kõikide komponentide paiknemine ja nende komponentide jootumine, mis on silmaga näha. Kui näha pole, on liini peal veel röntghen, mis kontrollib ära siis BGA jt sarnaste korpuste jooted: http://jp.fujitsu.com/imgv3/jp/group...axrayimage.jpg Jällegi, nurgapealsed väiksed asutused ei oma röntgenit, mille hinnaklass on suurusjärk 100k€, küll aga suurfirmad ei saa omale kliente, kui neil pole eelnimetatud kolme masinat. Inimesi ei usaldata ammu juba sellisele tööle. Isegi läbiaugu laotud komponente vaadatakse mõnel pool AOI-ga, et välistada inimeksimust. Kui ikka tellimused on kümnetes tuhandetes, siis on röntgen, SPI ja AOI must have masinad, milleta suurfirmad teenust ei saa pakkuda. Neid masinaid on eestis üksjagu kasutuses.

tulles teemasse, siis noclean fluxiga SAAB edukalt reworki teha, nii et asi aastateks tööle jääb. Aga seda ei saa teha põlve otsas fööni või praeahjuga. Seal asjad võivad tööle hakata, aga mitte kauaks, ülaltoodud põhjustel. Kui on olemas ideaalne jooteprofiil, siis hakkab flux tööle just nii, nagu ta ette nähtud töötama on. Turul on muidugi ka eraldi BGA rework flukse, olen katsetanud, aga isiklikult pole erilist vahet näinud "tavaliste" fluxidega. Miks fluxi üldse vaja on, on see, et tinaoksiid hävineb paarituhande kraadi juures, ilma happega töötust. Vaja on hapetega töödelda oksiidi, et saada puhas tina, mida oleks hea joota.