Hüdro_elektri tootmine nö koduste vahenditega?

[kalvis]

Vs: Hüdro_elektri tootmine nö koduste vahenditega?

Kas mingist mootorist genekas teha oleks odavam kui poest valmis genekas osta ja ära lahata?
.....ja siis see kestvuse variant.....et kas siis 24/7 töötav asi ka miski aja kestab või on mõne nädalaga laiali?

Nii ja naa. Autogenekast saad max 12Vx100 A ehk, 1,2 kW (juba soliidne), traktori ja bussi generaatoritest topelt. Kui dioodid seest välja viskad ja otse ühendad saad puhta vahelduvvoolu, akulaadijatega saad teha juba 230 V (õigemini selle trafoga). seejuures pingeregulaator hoolitseb ka pinge stabiilsuse ees. Ainsana on vaja generaatorile anda ca 2000 p/min aga seda ükski turbiin otse välja ei anna. Vt. kuskil oli mingi pesumasina aretus pöörete jonksu ajamiseks. Muidugi siis saab juba pesumasina mootorit kasutada, see annab otse 230 V siinust välja (aga pole pingeregulaatorit) ja kui selle trumli baasil turbiin või vesiratas aretada...
Kuid saad ka 230 V igast elektrimootorist välja ajada, pööratavuse printsiip tähendab, et kui võlli pöörad ise ringi ning ergutus on tagatud siis tuleb sellest elektrimootorist 230 V ja 50 Hz siinus välja. Oluline on jälgida mootori võlli pöördeid - kui on 1000 p/min siis tuleb ka sellest suurema kiirusega ringi ajada. Enamus need muruniidukite, saagide jt. sobivad mootorid on asünkroonmootorid, mis tähendab, et kui ei kasuta elektrivõrku otse tootmist siis peavad neil olema küljes lisakondensaatorid, kondensaatorid tekitavad ergutuseks vajaliku faasinihke. Ja tekkiv pinge on väga ujuv, erinevalt teiste liikide omadest. Võrgus töötamiseks on aga lihtsam - võlli tuleb ringi ajada sünkroonkiirusest kiiremini (ja mitte ületada vääratuspunkti) ja ongi kogu lugu. Kusjuures mingeid harmoonilisi ei tule.

[ermats]

Vs: Hüdro_elektri tootmine nö koduste vahenditega?

1,2kW auto genekast 2000p/min juures ei saa 1,2kW. Selle võimsuse saavutab ta tavaliselt kusagil 4500p/min juures. Ei saa ju unustada, et auto ajab oma genet ringi 2-2,5 korda kiiremini kui mootori ise käib.

Mis moodi sellest auto genest välja tulevast pingest läbi trafo see 230V tuleb ja kuidas see pinge regu seal seda mõjutab?

Kui sa räägid turbiinist, siis 2000p/min ei ole küsimus. Käivad ka 3000p/min ja edasi. Kui sa räägid vesirattast, mis lihtsalt veepinnal mulistab, siis nõustun.

[onujüri]

Vs: Hüdro_elektri tootmine nö koduste vahenditega?

No selle 4500 pöörde juures on ka veel sageduse probleem. Ei usu hästi,et siis enam 50 Hz-ga tegu on...

[mehka71]

Vs: Hüdro_elektri tootmine nö koduste vahenditega?

Nous vette uputatud TEN-ile kõlbab kõik hooglambile kaa. Parandage kui eksin

[ermats]

Vs: Hüdro_elektri tootmine nö koduste vahenditega?

Vette uputatud hooglamp kõlab lahedalt . Hõõglambi häda on natuke selles, et nimipingest suurema pinge puhul põleb läbi ja väiksema puhul ei anna head valgust.

Gene peaks ikka enamvähem tarbijaga sobima. 12V genest loota 400V küttekeha soojenemist eriti suurel määral ei tasu.

[kalvis]

Vs: Hüdro_elektri tootmine nö koduste vahenditega?

50 Hz on vaid siis kui autogeneka pöörete arv/pooluspaaride arv vastab sünkroonkiirusele. Sama on teistel mootoritel.
Loomulikult on 1,2 kW hoopis teistel pööretel, see on tema max. väljundvõimsus enne "mahapõlemist". See on piiriks, mida saab teoreetiliselt autogenekast kätte. Suurema võimsusega generaatoreid on väga raske kuskilt leida, väiksema võimsusega on saada küll.

Nii tuulikuid kui hüdroturbiinid töötavad palju madalamatel töökiirustel kui 1000 pööret/min.

Kordan - kui dioodid seest välja võtad - siis toodab autogenekas 12 V vahelduvvoolu, seda saab 12/230 V trafoga üles transformeerida.

[onujüri]

Vs: Hüdro_elektri tootmine nö koduste vahenditega?

Et see pinge on kolmefaasiline, tuleks ka trafo vastav muretseda. Samas on trafol ka sagedussõltuvus olemas, 50Hz trafo 400Hz juures ei tarvitse korralikult tööd teha...

[etsv56]

Vs: Hüdro_elektri tootmine nö koduste vahenditega?

Kahtlemata on sagedust kõrgemaks viidud , kui 50 Hz, et minimiseerida kaalu s.t. kasutatud vase ja raua (tegelikult spets lehtteras ) kogust. Kas ta on 400 Hz või suurem (madalam), seda mälu järgi kohe ei ütle, aga nii ta võib olla küll Tegelikult peaks autogened enamikus olema sünkroongeneraatorid, mis vajavad ergutuseks alalisvoolu ja ergutusmähis on rootoris, staatoris on siis kolmefaasiline mähis. Generatis indutseeritud emj. on võrdeline pöörlemissagedusega.
Kuna jah mähis on kolmefaasiline ja üldiselt tähtühenduses, siis peaks olema olema võimalik kasutada iga faasi kohta eraldi trafot, et pinget üles transformeerida.

[ermats]

Vs: Hüdro_elektri tootmine nö koduste vahenditega?

50 Hz on vaid siis kui autogeneka pöörete arv/pooluspaaride arv vastab sünkroonkiirusele. Sama on teistel mootoritel.

Jah ja autopeal käivad gened sõltuvalt asjaoludest kusagil 100-800Hz

Nii tuulikuid kui hüdroturbiinid töötavad palju madalamatel töökiirustel kui 1000 pööret/min.

Kui sa selle jutu kohta tõestava lingi leidad, siis annan alla. Seni jään oma väitele kindlaks ja väidan, et tuulikud käivad vabalt üle 1000p/min ja hüdroturbinid veel kiiremini. Kõik sõltub tingimsutest.

Kordan - kui dioodid seest välja võtad - siis toodab autogenekas 12 V vahelduvvoolu, seda saab 12/230 V trafoga üles transformeerida.

Mis seda pinget seal 12V peal nii kangesti hoidma hakkab?

Kas sa tead palju võtab auto gene rootor voolu ja palju näiteks 3m tuulik 3m/s tuulega toodab? Või palju on TSR6-TSR7 tuuliku pöörded 3m/s tuulega.
Kui kõik see kokku panna, siis on ilmselge, et ei ole mõtet ponnistada auto genet meil siin. Kui sa just ei paku enamlevinud lahendusi arvutuste käiku kus tuul puhub alati 15m/s ja hüdrojaama tamm on 100m kõrge. Teemaalgataja kraav ei ole ka teab mis suure tootlikuse võimalusega.

Auto gene saab sobitada madalapöördeliseks kui tema mähis kerida peenema ja pikema traadiga ja rootori mähis vahetada püsimagneti vastu. Tulemus ei ole suurepärane, aga toimib.
Hüdro süsteemides ei ole halb käivitus väga probleemiks, sest kui ta korra juba käib, siis käib niikaua kuni kõik terve ja vesi olemas.

Üles saab ikka upitada, aga musta pingena. Näiteks küttekeha jaoks.

[kalvis]

Vs: Hüdro_elektri tootmine nö koduste vahenditega?

Kui sa selle jutu kohta tõestava lingi leidad, siis annan alla. Seni jään oma väitele kindlaks ja väidan, et tuulikud käivad vabalt üle 1000p/min ja hüdroturbinid veel kiiremini. Kõik sõltub tingimsutest.

Ei viitsi otsida, võin saladuskatte alt väita et minu info pärineb otse tootjatelt koos füüsikalise kirjeldusega miks ei saa...

12 V saab hoida sellepärast, et genekal on olemas pingeregulaator. Täiesti valmis ja töötav. Teistel mootoritel sõltub tüübist, sünkroon ja alalisvoolumootoritel on pingeregulaatori ehitamine lihtne, teistel aga raketiteadus.

Igasugune mootori ümbermähkimine on saadanast, tunnistad ise et on probleemne. Seepärast on mõtekas aretada süsteem mis toimib mõnusamalt ja õige valikuga pääseb mõttetust tööst.


Autogenekas sai väljakäidud sellepärast, et seda on lihtne saada ja lihtne kasutusele võtta, eriti just autonoomse süsteemina. Kui on soov suuremaid võimsuseid kasutada (kui üldse on kellegil miski turbiin mis nii palju energiat toodab) siis tasub muretseda juba generaatorid (mootorid) mis annavad otse välja 230 V (ja süsteem soovitavalt töötama sünkroonis võrguga) ja kui pöörded on tootjal kuidagi juhitavad siis saab otse toota 230 V/50 Hz ning kolmefaasilisena. Paraku on suur probleem, et pole saada sobivate parameetritega generaatoreid, midagi justkui lähedast on, eks aretaja peab otsima.

[ermats]

Vs: Hüdro_elektri tootmine nö koduste vahenditega?

Ei viitsi otsida, võin saladuskatte alt väita et minu info pärineb otse tootjatelt koos füüsikalise kirjeldusega miks ei saa...

Tahaks nende füüsikutega kohtuda. Ehk leiavad minu tuulikutel vea üles, miks nad on võimelised jooksma üle 1000p/min.
Ühe lasin joosta katsetuse eesmärgil 1100p/min juurde. Kuna pinge oli selle juures natuke liiga kõrge(350V alalis), siis rohkem ei tahtnud proovida. Ilmselt oleks veel läinud, sest kontrollitud tuul oli alles 10m/s.
Teine töötab mul stabiilselt 500 kuni 1500(tormiga teadmatta) vahel ning ongi nii mõeldud ja muudmoodi ei saagi see lahendus toimida. Sellel viimasel tormikaitse puudub ja äikese pilve all kipub vahel propellerlennuki mürinata tegema. Muulajal hääletu.

12 V saab hoida sellepärast, et genekal on olemas pingeregulaator. Täiesti valmis ja töötav. Teistel mootoritel sõltub tüübist, sünkroon ja alalisvoolumootoritel on pingeregulaatori ehitamine lihtne, teistel aga raketiteadus.

Kui sa autogenest silla välja viskad, siis see pingeregu ennustab pinge kohvipakus pealt või? Kui sa tahad, et see pingeregu stabiilselt töötaks ja maha ei põleks on sul vaja pisikest akut mis seda keskonda vähe stabiliseeriks. Vahelduvvoolu saad enne silda ka ilma silda välja viskamatta võtta ja ei ole üldse vaja sealt midagi välja visata. Selle kohapeal aga tekib olukord kus ei pruugi asi jälle hea saada, sest 50Hz on autogenest 1000p/min juures aga siis ei pruugi olla piisavalt voolu, et midagi asjaliku teha. Võimalik, et ei suuda isegi oma ergutusmähist ära toita.



Hüdro otsevõrgu lahendusele on täiesti piisav tavaline asünkroon mootor. Vesiratas käib reeglina üsna stabiilse pöördega ja kui mootori ja vesiratta pöörded kokku sobitada on mure murtud. Ei ole vaja enam kolme trafot, silla eemaldamist, mingite arusaamatute sagedustega juramist ega muud sellist.

Autogenet saab kasutada ja on odav allikas, aga alles siis kui asjad on omal kohal ja sobitatud. Nagu kõigi teiste lahendustega. Kui asjad sobivad, siis töötab.

[kalvis]

Vs: Hüdro_elektri tootmine nö koduste vahenditega?

Vaata juba wikist tüüpseid pöörlemiskiiruseid ja saad vastuse ilma füüsikuteta. Võid ju väljasõidu teha lähima kommertstuulikuni (Paldiski poolsaarde, Virtsu, Virumaale) ja vaata mis kiirusel tiivikud pöörlevad. Tuttav oma iseehitatud tuulikul sai paraku 60 p/min ja ei ole rohkem. Kasutasin tuulte arvutuse tüüpvalemit ja sain ka 60 p/min. Hüdroelektrijaamas on ka kas madalate pööretega generaatorid või kasutatakse ülekannet.

Pingeregu töötab alati jooksvalt - st. niipea kui väljundpinge kukub, keerab ergutust juurde ja kui tõuseb siis langetab. Lõpptulemus on, et tüüpparameetrite juures on pinge stabiilne nimipöörete vahemikus. Mingid piirid on siiski - liiga madalate pöörete puhul läheb ergutus küllastusse ja liiga suurte pöörete juures võid ju ergutusvoolu nulli viia kuid jääkmagnetismist annab ikka liigpinget.

Hüdro otsevõrgu lahendusele on täiesti piisav tavaline asünkroon mootor. Vesiratas käib reeglina üsna stabiilse pöördega ja kui mootori ja vesiratta pöörded kokku sobitada on mure murtud. Ei ole vaja enam kolme trafot, silla eemaldamist, mingite arusaamatute sagedustega juramist ega muud sellist.

Loomulikult on asünkroonmootor parim lahendus kui kasutada sünkroonis võrku elektri tootmiseks. Pole vaja mingit imelahendusi - mootor ja mõningane kaitseseadmed on kõik mis vaja. Vaja ongi vaid turbiini pöörlemiskiirusele sobivat mootorit ja tagada turbiini pöörlemiskiirus sünkroonkiiruse ja vääratusmomendi vahemikus. Hüdroenergial seda saab teha, tuulikutel on probleemsem (tööstuslikel on juhitav käimakast)
Eesti oludes on teine probleem tõsisem - kas pais omabki piisavalt hüdroenergia võimsust, et anda nõutav kogus pöörlemiskiirust ja võimsust välja?

Autogenet saab kasutada ja on odav allikas, aga alles siis kui asjad on omal kohal ja sobitatud. Nagu kõigi teiste lahendustega. Kui asjad sobivad, siis töötab.

Mitte ainult autogene vaid igasugusel tootmisel peab turbiini pöörete vahemik sobima generaatori töövahemikuga. See ongi autogene puudus mille eest hoiatasin - tema sobiv töövahemik on ca 2000 p/min aga turbiin annab välja 80 p/min. Asünkroonmootoreid leib piisavalt väikese nimipööretega, autogenekaid mitte.

[ermats]

Vs: Hüdro_elektri tootmine nö koduste vahenditega?

EMA ANNA PADRUNEID!

Nüüd ei käi turbiinid isegi mitte 100p/min välja.

Wiki ei andnud kahjuks minu küsimusele vastust: "Miks käivad minu tiivikud üle 100p/min ja oh põrgut veel üle 1000p/min?"

Peab vist ruttu suure lõkke tegema ja kõik oma tuulikutega seonduva ära põletama. Täitsa saatanast on nad.

Mis asi on tuulte arvutuse tüüpvalem ja kuidas see tuuliku pöördeid mõjutab?

Mul ei ole vaja Paldiskisse sõita. Seal on 100m rootorid. Nii suurt kodusel teel vast ei viitsi tegema hakata ja kui sellele veel 60p/min peale ajada siis hakkab labatippude joonkiirus lähenema helikiirusele. On see ikka mõistlik. Need seal käivad vast kusagil 5-15p/min. aga need on suured. Kui tiivik on väike siis on ka pöördeid rohkem võimalik ja elektri tootmiseks lausa vajalik.

Selle tuttava võid minujuurde saata. Ehk leiame vea üles. Reeglina jääb tuulik mingi pöörde juurde kinni kui teda liiga vara koormama hakata. Siis on ta ka lärmakas ja tootlikus on väike või olematu.

Kui sa autogenest silla eemaldad, siis ei oska see pingeregu enam midagi peale hakata.

Ütle nüüd veel seda ka, et tuulikutel on kolm laba selepärast, et materjali kokku hoida.

[kalvis]

Vs: Hüdro_elektri tootmine nö koduste vahenditega?

Kui sa autogenest silla eemaldad, siis ei oska see pingeregu enam midagi peale hakata.

Paraku töötab.

Ütle nüüd veel seda ka, et tuulikutel on kolm laba selepärast, et materjali kokku hoida.

Sulle teadmatule - tuulikul on kolm laba sellepärast, et 2 labaline annab küll suuremat pöörlemiskiirust, kuid on väiksema kasuteguriga. Rohkem kui 3 laba langeb pöörlemiskiirus veelgi aga kasutegur enam ei tõuse. Seepärast on valdav osa tuulikuid 3 labaga.

[ermats]

Vs: Hüdro_elektri tootmine nö koduste vahenditega?

Sulle teadmatule - tuulikul on kolm laba sellepärast, et 2 labaline annab küll suuremat pöörlemiskiirust, kuid on väiksema kasuteguriga. Rohkem kui 3 laba langeb pöörlemiskiirus veelgi aga kasutegur enam ei tõuse. Seepärast on valdav osa tuulikuid 3 labaga.

Karmid sõnad, nii vale lause ette.



Annan loobumisvõidu.

Ühe asja siiski küsiks. Mis on tuulte arvutuse tüüpvalem?