Hüdro_elektri tootmine nö koduste vahenditega?

[jeff01]

Vs: Hüdro_elektri tootmine nö koduste vahenditega?

E[/URL]lektrienergiat saab vee kineetilisest energiast. See omakorda tuleb vee potentsiaalsest energiast, st. kõrguste vahest, kust kukkuda. Ja siis tuleb ka teda läbi mingi kanali suruda, sest mis häda pärast ta peaks raskesti pöörevat vesiratast või turbiini ringi ajama kui saab kõrvalt mööda voolata. Vahet pole kas vaatame eestiaegset vesiveskit või kaasaegset turbiini, samade asjaoludega maadeldakse igal pool.[/QUOTE]
Aga kui ta ei saa kõrvalt mööda voolata? Ma küll ei tea kui raske on läbi ülekande genekat vedada kui sellel pinge peal on kuid ma kujutan ette kui raske on ojas 0,3ruutmeetrist plaati risti voolu hoida kui vesi väga mööda ei pääse. Mis jõuga siis tuulegeneraator ringi käib?

Saan muidugi aru, et 1kw on igavesti palju ja seda sealt ei saa....tahtsin algselt suurelt mõelda 100w ga ei näe probleeme kuid 100w pärast ei viitsiks ehitama hakata.

Teab keegi kui kaua veekindel vineer reaalselt ka vees vastu peab?

[imelik poiss]

Vs: Hüdro_elektri tootmine nö koduste vahenditega?

Kiirelt liikuvas vees peaks kestma 5 aastat kindlasti, vahest ei pea kruvid/kinnitused koormusele vastu+ ilmastik pidev sulamine/jäätumine nagu praeguse ilmaga on...
Aga kui valada betoonist läbijooks ja kasutada võimast ratast ei tundu mulle see 1kW nii hirmsa suurusena midagi.

Efektiivsusele võiks mõelda, kettülekanne jne.

[murphy]

Vs: Hüdro_elektri tootmine nö koduste vahenditega?

Voolu koguse saad teada kui teed mõõtmisi. Arvuta välja oja ristlõike pindala. Vaata mitu m/s oja liigub(viska tuulevaikse ilmaga boi sisse ja vaata mitu m/s liigub. Vaata mis on max langemis kõrgus mida saad kasutada.
Pole enne arvutusi mõtet miskit teha.

[Elektrionkel]

Vs: Hüdro_elektri tootmine nö koduste vahenditega?

Kui rääkida hüdrojaamast mis peab kõrvalise pilgu eest varju jääma siis on kõige paremad kohad selleks truubid. Mõnes ojas või väiksemas jões on neis veevool üsnagi võimas, lisaks on ka kanal olemas kus vesi ei saa mööda voolata. Kas sinna sisse aretada vesiratas või sõukruvi sarnane turbiin see sõltub juba kohalikest oludest. Seade peaks olema vajadusel kergesti eemaldatav.

[jeff01]

Vs: Hüdro_elektri tootmine nö koduste vahenditega?

Kui ma õigesti aru saan siis geneka koormus sõltub talle taha ühendatud seadme võimsusest. Seega pole vast miskit erilist arvutamist ja vajadust ette näha asju mida pole võimalik ette näha. Ehk et pean tegema oma võimaluste järgi vesiratta valmis ja küll siis saab kasvõi raskusi tõstma pannes teada umbkaudse jõu mis sealt saab ning seejärel veidi koormates arvutada vajalik ülekanne ning siis niipalju asjutaha ühendada, et asja maha ei tapaks.

Kahjuks või õnneks ma sinna raudbetoonist elektrijaama ehitama ei saa hakata ja vett üle 20-30cm kergitada kah ei tahaks sest see nõuab juba üsna massiivseid lahendusi. Minu idee on piirata jõesäng kahelt poolt nii, et selle küljed oleksid konkreetsed ja sirged ning nende vahele teha vesiratas nö servast servani...otstes võiks olla rattad, et ka seal ei saaks vesi niisama mööda....Ratas ulatuks jõesängi põhjani.....kui vaja siis põhja ~10-20 cm laud et alt kah nö sirge oleks asi ja vesirattast tuimalt mööda ei pääseks......Geneka tooks meetri jagu kõrgemale kettülekandega ja kui tuleb suurvesi siis vesiratas pmt jääb vee alla ja ei tööta ning vesi käib kõigest üle.....va genekast.

Kui vee sügavus on seal umbes 50cm praegu siis ratta läbimõõt võikski olla 100cm sest enamus ajast on vesi madalam kui praegu. siis oleks ta nö vee all vaid erandjuhtudel ja tavaline lume sulamine poleks probleem. Kui viitsin mustad riided selga panna ja tsikli käima ajada lähen uurin asja konkreetselt seal kuhu selle ehitada võiks....ehk siis mu majale lähima koha juures.....jala ei viitsi sinna nagu läbi soo ronida (Keegi teine kah ei viitsi muidugi) aga krossikaga on see pure fun

[urmo]

Vs: Hüdro_elektri tootmine nö koduste vahenditega?

Selle külgede piiramise ehitise võiks siis teha nii kõrge (madala), et suure veega hakkab sealt üle ajama ja ratas ei upu liigselt ära.

[ermats]

Selle poi katse abil saad pöörded välja arvutada ikka ja sealt edasi juba ülekande suurused ja muu. Kui sul on ratas mille läbimõõt on 1m ja vee kiirus miski 1m/s siis on juba kaks mõõtu teada ja sealt edasi arvutamise vaev. ratta tipu kiirus x 60 / diameeter x 3.14. Kuna tavaline tõuke tüüpi ratas liigub sama kiirusega mis vesi ise siis tipu kiirus on umbes sama mis vee kiirus näiteks 1m/s. Näide 1x60/(1x3,14)=19,1p/min. kui vee kiirus on 3m/s siis on ka tipu kiirus 3 ja pöörded vastavalt sellele ka suuremad.
saadud pöörded on siis ilma koormuseta ja veel on samad omadused nagu õhul, et liiga vähe pidurdades ei saa piisavalt kätte ja liiga palju pidurdades on jõumasin sama mis sein ja ikka läheb energia kaotsi. ma ei tea palju saab vee puhul piirata aga seda saad hakata katsetama. Kui lähtuda õhu pidurdamis võimalustest siis saab pidurdada tipu kiiruse 0.8 peale. ehk kui vesi liigub 3m/s siis 0.8 x 3 = 2,4 sealt siis pöörded 2,4x60 / (1x3,14)= 45


Ja muide pinge ei ole määraja vaid võimsus on. Kui sa paned selle ratta külge Van Der Graafi generaatori, siis ei ole 1 000 000v(miljon!) ka mingi pinge. Nii et see 220v on täitsa reaalne.

selline näide http://www.youtube.com/watch?v=Y1mJ2znFjQc

Võimsust mõjutab suuresti laba suurus. Ratta läbimõõt annab väänet juurde aga pööre langeb.
Vee langu ei pea nii kangesti ka taga ajama kui on piisava kiirusega vee liikumine. Tuulikutele ei tee ju keegi koske ette ja ikka toodavad. Vesiratta ja tuuliku tiiviku tootva osa pindala on küll väga suure vahega aga vesi on ka kordades tihedam.

Üks näide veel http://www.youtube.com/watch?v=v_TsWkn9hac
Väike tõlge juurde selle kogu kupatuse üks hea osa on see, et tale on tehtud ratta külg ujuv osa mis koos vee tõsu ja langemisega kaasa liigub. Labad on 5l kanistrid.

[jeff01]

Vs: Hüdro_elektri tootmine nö koduste vahenditega?

Urmo idee on enamvähem see, mida sooviksin rakendada....näis kuida see õnnestub.
Tänan kaasa mõtlemast ka ermatsit.....nende videote kohta niipalju, et pole päris see, mis minul plaanis sest minul tuleb laba laius vähemalt 1meeter ja küljed nii, et vesi normaaloludes kõrvalt mööda ei saa.

Hetkel oleks vaja materjali kogumist alustada vähemalt 1,5m pikast võllist mis mu meelest peaks olema vähemalt 40mm raudlatt, millele ostaks kinnised laagrid ja paneks need treitud pukside abil istuma ja valmistaks neile pukid, et laagrid oleksid vahetatavad, siis oleks vaja lõigata veekindlast vineerist m läbimõõdus otsarattad ning nende jäigaks kinnitamiseks keevitada võllile kronsad, siis sinna vahele näiteks 8 laba.....rohkem oleks ilmselt parem ning siiis tuleks sulaga ojasängi taguda tugevamat sorti talad, mille vahele ratas asetada ning mis tuleks omavahel kokku siduda nii ülevalt kui alt ning siis trossidega kuivemasse maapinda taotud vaiade abil asi stabiilseks pingutada.......ratta külgedesse vineerist seinad, et vesi kõrvalt mööda ei saaks kuid võllini tõustes sealt üle voolama hakkaks.
Kui saaks kevadeks nii kaugele ära küll siis saaks motti juurde, et genekas juurde lisada ja kui miskit toodab on juba lihtne paarsada meetrit kaablit varuda.....siit ka põhjus miks 220 mitte 12v

[imelik poiss]

Vs: Hüdro_elektri tootmine nö koduste vahenditega?

Kui mõtled generaatorit ise ehitada siis vahest äkki ühefaasilisest vahelduvvoolu mootorist, rootori võtad välja ja kasvõi treid mitte magneetilisest materjalist.
uue ja kerge rootori... Efektiivsus ehk äkki 70-75% piiris?
Üks selline video jäi kunagi silma, otsisin jälle ülesse

http://youtu.be/CrWg_3SRvGY

Sinna peenelektroonikat ja trafosi järgi ei kannata panna, sagedus kõigub liialt.
12V ja inventer tagaks küll stabiilse pinge ning voolu aga efektiivsus langeks, langeks ka oht surma saada või kaoks sootuks.
Jällegi kõrgema pingega jääks tasuksse rohkem raha just inventri, generaatori ja juhtme pealt
12V, paarsada meetrit tundub olema liig.

[A.R.]

Vs: Hüdro_elektri tootmine nö koduste vahenditega?

genekas juurde lisada ja kui miskit toodab on juba lihtne paarsada meetrit kaablit varuda.....siit ka põhjus miks 220 mitte 12v

Vesi, maa ja 220V pole just kõige elutervem kooslus.

Kui seal "vees" on 12 V, kõrgemal kaldal aku ja 12V >>220V siis annab ju pika liini kenast peene taha.
Tarbimine on stabiilsem ja ohtu vähem.

[ermats]

Vs: Hüdro_elektri tootmine nö koduste vahenditega?

Aga kui sa naguinii oja sisuliselt kinni panna tahad siis äkki juba selline lahendus. Saaks pööret kõvasti juurde ja jäätumise oht väiksem. Ilmselt kardab küll rohkem sodi aga saab miski võrgu ette panna.

[GU50]

Vs: Hüdro_elektri tootmine nö koduste vahenditega?

Vee aluseid suuremate generaatorite paigaldamisi-katsetamisi on telepildiski näha olnud. Veel üks sümpaatne lahendus.

[Kkert]

Vs: Hüdro_elektri tootmine nö koduste vahenditega?

Kettülekande asemel oleks vist rihmaga ülekanne lollikindlam. Kett tahab õlitamist ja roostetab.

[ermats]

Vs: Hüdro_elektri tootmine nö koduste vahenditega?

Kuni kett veest väljas, on vast kasulikum ikkagi kett vast. Või siis hammasrihm

Kiilrihm on suht suure kaoga võrreldes ketiga ja kui peaks jäätuma on pidamie sootuks kadunud.

Ühe vertikaal tuuliku kett ülekanne suutis mul ka kinni jäätuda aga seal ei olnud katet peal ja oligi kogu põhjus. Õlitama pidi teda kord kuus. enne seda oli mitmik kiil rihm ja ei kand seda jõudu üle nii nagu vaja. Kui oli piisavalt lõtv, et ei tekitaks käivitumis probleeme siis üle 40w hakkas juba libisema ja kui oli piisavalt pingu siis ei käivitunud madala tuulega enam. Ülekande suhe oli 1/16.

[urmo]

Vs: Hüdro_elektri tootmine nö koduste vahenditega?

Võib ka sellist ujuvat ratast mõelda:http://www.youtube.com/watch?v=FG18tDWLxk0