Niiskusemõõtja?

[A.R.]

Tänane Postimees näitab ilusal pildil kuidas mõõta küttepuude niiskust.

http://www.tarbija24.ee/1360888/kuttepuu-ostmisel-ennetab-pettasaamist-niiskuse-mootmine

Kui kasutada on mahtuvusmõõtja
siis peaks ka selle abil niiskuse mõõtmine võimalik olema.

Teha andurelektroodid, ca 1 cm2 kumbki, kaabel vahel - riist näitab Null mahtuvust.
Paned vastu kuiva puud, saab puidu 0%.
Paned vee kohale saab 100% näidu.

Testril jälle üks amet juures.

[A.S.]

Vs: Niiskusemõõtja?

Kõik on ju tore, aga mis juhtub puidu 20% niiskuse korral?

[A.R.]

Vs: Niiskusemõõtja?

Tuleb teha kalibreerimisgraafik.
Näiteks kaheosaline nõu, üks tühi, teises vesi.
Paned pool-pool näitab 50%
Paned 1/4 saab 25% näidu, teisipidi 75%

Siis on juba 5 punkti. Sealt saab panna läbi kõvera ja
leida ülejäänud väärtused.

Lõpuks annab mõne pärisriistaga võrrelda.

[tehnoloog]

Vs: Niiskusemõõtja?

Kust saad 0% niiskusega puitu? Erineva tihedusega puit (metsakuiv ja 'hõre' vs. korralik kasepuit) ... on vast erineva 'epsiloniga'?

Need oradega mõõtjad-riistad vist üritavad takistust mõõta?

Seda 20%-list nad väljas kuivanust (ka kuurist) ilmselt ei leia. Mõni aasta tagasi katsetasin naljaviluks, et kuidas toore lepahalu kaal muutub. Kõigepealt oli kuuri tingimustes, septembrikuust alates. Täpselt ei mäleta, natuke umbes ütlen, et märtsikuuks oli kaal ('umbes') 30% võrra kahanenud ja edasine toas ahju peal viibimine väga palju enam ei muutnudki. Kuid peamiseks kuivamise tingimuseks on õhu vaba ligipääs. Kuu aega tagasi tõin lageda taeva all mullu kevadest olnud halge. 6 nädalat päikeselõõska, ei tibagi vihma. Äärmised 2 virna olid tiptop, halud lausa kõlisesid. Edasi olid virnad üksteisele vajunud ja vesimärjad.

[A.S.]

Vs: Niiskusemõõtja?

Kust saad 0% niiskusega puitu?

Äkki samamoodi, nagu saad 0% niiskusega heina ja teravilja, mikrolaineahjus küpsetad veidikene? Või puidu korral niisama lihtne see pole? Omal ajal sai niiviisi teravilja niiskust mõõdetud, seal polnud küll mingit probleemi.

[M.L]

Vs: Niiskusemõõtja?

Kunagi 90nendate lõpul sai katsetatud sellist mõõtjat http://www.bes-bollmann.com/Moisture...ture/Combo 200. Mõõtsime, võtsime klotsid, kaalusime, kuivatasime ja saime niiskuse. Saime ka puidu tiheduse, kui olime mahu uputamise abil määranud. Üldiselt töötas, aga mitte alati ja hajuvust oli omajagu. Puidumädanikuga kohtades üldse ei töötanud. Vist üle 70% niiskuse juures ei olnud enam lineaarne. Eks keemiline koostis ja elektrijuhtivus oli teistsugune kui tehase mudelis.

Ühe piste pealt haluvirna niiskuse hindamine on muidugi omaette peen teadus .

Teema jätkuks tuli meelde vestlus ühe kolleegiga, kes tegeleb puithakke koormate vastuvõtmisega.

Pakkuge välja kiiresti (tulemused näiteks ca 10 minutiga) ja usaldusväärselt töötav meetod puiduhakke koorma niiskuse määramiseks (koormast võetakse proovid). Või siis veel parem: puithakke koormas sisalduva energia koguse (ka kütteväärtuse) mõõtmiseks. Meetod peab olema kasutatav praktilises töös.

[A.R.]

Vs: Niiskusemõõtja?

Pakkuge välja kiiresti (tulemused näiteks ca 10 minutiga) ja usaldusväärselt töötav meetod puiduhakke koorma niiskuse määramiseks (koormast võetakse proovid). Või siis veel parem: puithakke koormas sisalduva energia koguse (ka kütteväärtuse) mõõtmiseks. Meetod peab olema kasutatav praktilises töös.

Kui kaaluda, kuivatada ja uuesti kaaluda? Mikrolaine ahi?
Osa vaiku vist ka lendub, sealt viga.

Energia mõõtmiseks oleks vaja spets termokambrit temperatuuride registreerimisega.
Süüdata võiks mingi kindla hulga piiritusega, selle energia läheb arvestusest maha.
Kui massid ja soojusmahtuvused on teada peaks saama energia leida.

Umbes sellise rats ettepaneku esitas 70.ndate algul FI-s Ants Lõhmus.

[M.L]

Vs: Niiskusemõõtja?

Mikrolaine võiks kuivatada küll. Enne tuleb muidugi proov jahvatada, muidu läheb aega palju. Selle tulemusena tekib jälle mõnus plahvatusohtlik tolm. Huvitav, kui kaua näiteks 500g proovi töötlemiseks aega kuluks? Ja tulemus võiks laekuda kohe üle juhtme ka tabelisse.

[A.R.]

Vs: Niiskusemõõtja?

Juhtmest tabelisse läheb vast natuke aega aga kui oleks
nii 1 kg seda haket siis saaks proovida.
Kas tolm ikka kuivab kiiremini kui laast?

Katsetasin esialgu oma mikrolainet.
50 mL vett läks keema 1 minutiga.
Kui oleks VÕÕRAS ahi siis pakuks et teeme lakke augu ja riputame vedrukaalu otsa.
Kohe näha kaua kuivab ja kuna enam kaal ei muutu.

Kui see kaal oleks USB või RS232 väljundiga siis võiks tulemuse
mitte ainult tabelisse vaid ka lausa mobla peale saata.

Valideerimisega on muidugi probleem.
Isegi harilik termomeeter tuli sertifikaadi saamiseks Inglismaale saata.

[tehnoloog]

Vs: Niiskusemõõtja?

Äkki samamoodi, nagu saad 0% niiskusega heina ja teravilja, mikrolaineahjus küpsetad veidikene? Või puidu korral niisama lihtne see pole? Omal ajal sai niiviisi teravilja niiskust mõõdetud, seal polnud küll mingit probleemi.

Kas see just 'null' oleks, aga sinnapoole. Vaakumis saab kah kuivatada, võtab aega ja midagi võib veel ära aurata. 'Epsilon' jääb ikkagi muutuma? Viga vist suurem, kui niiskuse erinevusest tekkiv tulemus?

[Mähis]

Vs: Niiskusemõõtja?

Kaal , tihedus, maht ühik 1. Võtad 1 tm aluseks, möödad niiskuse, kaalud ära, purustad hakkepuiduks, möödad mahu, leiad kaalu saad koefitsendi, mahu-kaalu vea komp. ja valem olemas.
Kui 1 kantmeeter kaalub 10% niiskuse juures 650kg kui palju siis see kogus 20% niiskuse juures kaalub?

Meenutab kangesti riida ääres tehtud rehkendust, müüja väitis, et 1 tm saab 1.4 ruumi puid ja küsimuse peale kui palju siis tihusid on 1.4 ruumi ei pidavat saama ruumist enam tihu tagasi teha pidi õhuvahe olema kadu aga tihust ruumi tegemisega unustas, et see ikka tekib ja kui nii võtta siis..
Talvel lõigatud puud, lõhud kohe, lased kevadel tuule käes olla ja viid otse kuuri päikse ja vihma käest ära, laod riita.Võtad kuuri seinalaudu hõredamaks ja õhu lased liikuma rohkem otste poole.
Kuiv puu väljas, koor üleval kui see märjaks sajab siis puidul on komme endasse niiskust imada

[M.L]

Vs: Niiskusemõõtja?

Kas tolm ikka kuivab kiiremini kui laast?

Mõned tükid võivad olla päris suured. Seega on vaja kas ühtlaseks laastuks riivida või tolmuks jahvatada. Nii saaks ka väiksema koguse võtta testimiseks ja kiiremini. Näiteks koormast 5*500g välja, see ühtlaseks massiks ja sealt omakorda 5*50g niiskuse (või ka kütteväärtuse) määramiseks. Tegelikult vajalik proovide arv selgub muidugi peale seda, kui on mingid hajuvuse hinnangud olemas. Need pisikesed võiks ehk isegi koos töödelda.

Kui oleks VÕÕRAS ahi siis pakuks et teeme lakke augu ja riputame vedrukaalu otsa.
Kohe näha kaua kuivab ja kuna enam kaal ei muutu.

Vedrukaal ise peab ahjust väljas olema, muidu saab vist "virmalisi". Mingi klaasist vms konks läbi võõra ahju lakke tehtud augu?

Ja siis tuleb veel koostada kuivatamise jälgimise osa, mis otsustab, et nüüd on proov saavutanud stabiilse kaalu - on kuiv.

Valideerimisega on muidugi probleem.
Isegi harilik termomeeter tuli sertifikaadi saamiseks Inglismaale saata.

Valideerimine ja mõõtmise veahinnang saabki selles katses vist kõige suurem probleem olema.

[elukaz]

Vs: Niiskusemõõtja?

Valideerimine polegi siin nii väga oluline. Ma saan aru et rakendus on selline et katlamaja võtab haket vastu ja pakub selle eest pappi ja tahab neile rohkem maksta kes kütteväärtuslikumat toob. Mõõtetulemus peab rahuldama eelkõige mõõtjat ennast et rohkem raha välja käia. Kui seda lisaväärtuselt maksmiskohustust otseselt ei ole siis kahtluse korral makstakse koorma eest tavahind ja see tingimus läheb ka tarnelepingusse. Kui see vedajale ei meeldi siis otsib järgmise katlamaja kus õiglasemalt kütteväärtust mõõdetakse.

Kui otseselt kütteväärtust mõõta siis ei olegi vaja niiskust mõõta, tuleb proov katlale sarnastes tingimustes ära põletada ja mõõta saadud soojushulk. Näiteks mingi kindla koguse vee soojenemine gradueeritud graafiku järgi.

[M.L]

Vs: Niiskusemõõtja?

Valideerimine polegi siin nii väga oluline.

On ikka, muidu jõutakse üsna kiiresti millegi selliseni http://www.elfafoorum.eu/threads/681...l=1#post487026 , ja seda veel mingite maagiliste numbrite taustal nagu teema aluseks olevas artiklis
http://www.tarbija24.ee/1360888/kutt...skuse-mootmine (see niiskusmõõtja arvatavasti päris udu ka ei aja, aga usaldusväärse mõõtmistulemuse juurde käib alati ka veahinnang).

Kui otseselt kütteväärtust mõõta siis ei olegi vaja niiskust mõõta, tuleb proov katlale sarnastes tingimustes ära põletada ja mõõta saadud soojushulk. Näiteks mingi kindla koguse vee soojenemine gradueeritud graafiku järgi.

Niiskus- ja kütteväärtuse mõõtjaga minikatel, mis töötleb proovi 10 minutiga ja väljastab tulemused üle sidekanali andmebaasi oleks vist lahendus .

Jah, eks see kasuliku energia hulk, mida katlamaja ostab ja mis hakkest lõpuks torudes olevat vett soojendab, on peamine. Niiskuse sisaldus aga on vist ka ikka oluline - vee lagunemisel tekkiv hapnik soodustab põlemist. Kui on liiga palju vett, siis selle soojendamine vähendab kütteväärtust jällegi oluliselt. Ise pole katseid teinud. Kes rohkem kateldega tuttav, oskab kommenteerida.

[M.L]

Vs: Niiskusemõõtja?

Kui kasutada on mahtuvusmõõtja
siis peaks ka selle abil niiskuse mõõtmine võimalik olema.

Aga kui hake teha jahuks ja pressida kindla tihedusega klotsiks ning siis mahuanduri vahele. Nii võiks ju töötada?