Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
Sellise hakkest jahvatatud "kõik-ühes" klotsiga on probleem, et seal on erineval hulgal koort, mitmesuguses lagunemisastmes puitu ja muid seente elutegevuse jääke, kevadel lõigatud puidus rohkem suhkruid või nende lagunemise jääke. Need muudavad kõik juhtivust.
Eks see takistus sõltub ju lisaks ka veel puu liigist ja millest kõigest veel. Aga mahuandurit mõjutavad kõik need näitajad niisamuti, kardetavalt isegi rohkem.
Kõige lihtsam oleks äkki väikese elektroodivahega kauplusest ostetav niiskusmõõtja, sellega siis neid suuremaid tükke seal torgid.
Sai räägitud niiskuse mõõtmisest bioobjektidega töötajatega ja pakuti et
osa niiskust on rakkudes ja sealt niisama välja ei tule.
Pakuti et mõõtmiseks ei tule purustada ainult puit vaid ka rakud.
Metoodika tundus veider (külmutada proov vedelas lämmastikus)
aga nii nad teevad.
Tükikeste ühekaupa mõõtmisel on süstemaatilise vea võimalus liiga suur. Juhuslik viga ka liiga suur või siis tuleks jaburalt palju pisteid teha. Pigem tuleb siis kunagi lahendus mikrolainel, kui seda tõsiselt tarvis peaks minema.
Hake läheb katlasse sellisel kujul nagu seda toodetud on.Hakkesse läheb pea kõik , mis 2m kõrguselt maha kukkudes koos püsib, alates võsast, kändudest, juurikatest, väänikutest, põdra poolt näritud puud jne..
Pigem saad suure mahu pealt mingid andmed ja kui neid kasutada katla kasuteguri arvutamisel lähtmeandmetena süsteemi vigade otsimisel oleks mõistlik pöörduda siiski oma ala eksperdi poole katla küsimustes alates lubjakivist settest, trassist, materjalidest ja põhjalikult võiks ka uurida katla enda südamikku.
Vale käitlemine lõpeb tihti veesärgi purunemisega, katel pigitub ja enamus energiast soojusest läheb korstna kaudu välja ajades lõhki nii korstna kui ka halvimal juhul põleb see asi maha.
Hake läheb katlasse sellisel kujul nagu seda toodetud on.Hakkesse läheb pea kõik , mis 2m kõrguselt maha kukkudes koos püsib, alates võsast, kändudest, juurikatest, väänikutest, põdra poolt näritud puud jne..
Õige. Ja tavaliselt on süsteemis eelkuivatus, et kütteväärtust tõsta. Aga enne seda peab kuhi omanikku vahetama. Lagunenud või hõredama puiduga ja niiskem hake võib kaaluda sama palju kui kuivem ja lagunemata, välimuses võibolla ka suuri erinevusi ei ole.
Aga kumb koorem rutem otsa saab, kui katlast peab väljuma sama hulk kasulikku energiat?
Tolles katlalingis oli väike lõik kütteväärtuse mõõtmisest.
Energia mõõtmine oleks maksmise jaoks otstarbekam kui niiskus.
Selle "mõõtepommi" süütamiseks võiks kasutada ka elektrispiraalist kütet.
Seda lisaenergiat saab kergesti mõõta ja siis maha võtta.
See peaks küll rohkem TPI poiste rida olema.
Mõõtmisviga arvutama õpetatakse koolis ka põhjalikult.
Comment