Kuidas seda nimetada?

[A.R.]

Joonistad skeemi, kirjutad juurde mis on mis.

Toiteplokist tuleb kaks juhet.
Üks on +5 Volti.

Mis on teine?
Ei ole ju -5V.
Ei ole ju maa. Toide on täielikult maast lahti.
Ei ole ju 0V. Mille suhtes null? Iseenda?

Öelda et +5 voldi tagasijooks on natuke palju veider.

Kuidas seda siis koolis õpetati? Et oleks õige ja ilus.

[tehnoloog]

Vs: Kuidas seda nimetada?

Kõik on ju suhteline. Üleval või all. Seal teiselpool nad ju käivad ringi niimoodi, et jalad on ülespidi? Kuskil pead midagi kehtestama. See on aksioom.

[dumb_user]

Vs: Kuidas seda nimetada?

Ja see +5 volti tekib niisama ? Miks selle kohta küsimusi ei tekkinud ?

[martinj]

Vs: Kuidas seda nimetada?

...

Kuidas seda siis koolis õpetati? Et oleks õige ja ilus.

Koolis õpetati , et pinge on potentsiaalide vahe (AR, jäta meelde pinge ei jookse, pinge ON punktide vahel , muide see on tüüpiline eksimus. vool jookseb/liigub). Kui üks on 5 V ja teine on 0<v siis ühel on 5 volti 0 voldi suhtes.

[mikumaku]

Vs: Kuidas seda nimetada?

Kas see 5V teine ots on maa suhtes 0, vaatamata sellele et ta täielikult maast lahti on ? Kui jah, võib ju kirjutada 0V, kui ei, siis pole korrektne jah, võib mitmeti aru saada.
Kui on küsimus ainult skeemi arusaadavalt joonistamises, siis saab kirjutada 5V kahe klemmi vahele ja teha kaks noolekest klemmide suunas ning ühe juurde + ja teise juurde -. Mina teeks nii.

[A.R.]

Vs: Kuidas seda nimetada?

Ja see +5 volti tekib niisama ?
Miks selle kohta küsimusi ei tekkinud ?

Tegu on ühe sammmootori driveri ja kontrolleriga.
Driver on tööstuslik aga kontrolleri tinutasin ise kokku.
Joonistasin ka skeemi. Ja siis avastasin et driveril on toide +5 V ja
maanduse märk. (Püstkriips ja vähenevad horisontaalkriipsud.)

Aga see punkt ei ole ju maaga ühendatud !!!!!
Ei ole kollaroheline, ei ole sinine juhe, ei ole maa.
Ja see +5V tuli muutuvast magnetväljast.
Kontrolleri IC NEC555 vajab +5V ja GND-d. Kena. Aga maakeeli?

Kui vaja siis staatika vastu võin maandada seal suvalise punkti.

Riistal ja skeemil on näha klemm, aga mis võiks olla tema nimi?

[A.R.]

Vs: Kuidas seda nimetada?

Koolis õpetati , et pinge on potentsiaalide vahe (AR, jäta meelde pinge ei jookse, pinge ON punktide vahel , muide see on tüüpiline eksimus. vool jookseb/liigub). Kui üks on 5 V ja teine on 0<v siis ühel on 5 volti 0 voldi suhtes.

Et siis tuleks öelda selle klemmi kohta -
elektroonikaskeemi ruumilise potentsiaalpinna ühenduspunkt +5 voldi suhtes.
Olgu siis nii.

Aga on ju olemas jooksev, peegelduv ja seisev laine.
Väga pinge moodi värk kui sondiga lainejuhti pidi mõõta.

Lülitushetkel peaks ju ka potentsiaal üle selle pinna laiali "jooksma".
Ta ei levi ju lõpmatu kiirusega.

Mis sellest et seda "jooksu" jooksevad laengukandjad.
Väljalülitusel on see "jooks" paar sekundit,
tänu toitekondensaatorile, mis tasapisi tühjeneb.

---------------------------------------
Aga see et kirjutada klemmide juurde:

+ O
5 Volti
- O

on vast tõesti mõistlik lahendus.

[GU50]

Vs: Kuidas seda nimetada?

Toiteplokist tuleb kaks juhet. Üks on +5 Volti. Mis on teine?

Üks on vooluläte ja teine vooluneel?

[mikumaku]

Vs: Kuidas seda nimetada?

Üks on vooluläte ja teine vooluneel?

Siis peavad skeemi joonestaja ja kõik vaatajad ette kokku leppima, kas räägitakse kokkuleppelisest voolusuunast või laengukandjate liikumise suunast.

Aga kui näiteks on kahepolaarne toide koos keskpunktiga, mis ei ole koos signaaliahelate massiga, siis peaks ikka vaataja seda skeemi enda pealt lugeda suutma, kirjuta juurde kuidas tahad.

[A.R.]

Vs: Kuidas seda nimetada?

pinge ei jookse, pinge ON punktide vahel,
muide see on tüüpiline eksimus. vool jookseb/liigub

Pea sama toredat juttu räägiti meile sõjaväe.
Rahvas uskuvat et kannatanu tuleks kaevata maa sisse et
siis saaks elekter tast masse voolata.
Aga ei tohi maasse kaevata sest siis ei saa talle teha kunstlikku hingamist.

Kui me vaatame laengukandjaid siis need liiguvad ja moodustavad voolu.
Kui tegu on vahelduvvooluga siis ega seal suurt "voolamist" polegi.
Väriseb see elektron seal natuke ja ei voola ta kuhugi kaugele ära.

Kahjuks on voolu mõõtmine suhteliselt tüütu. Peaksime ahela katkestama ja
ühendama sinna vahele mõõteriista. Võib katsetada aga mõistlik see pole.

Palju mugavam on kas voltmeetri või ossiga jälgida pinge käitumist skeemi eri punktides.

Vanadel lampskeemidel oli ilus komme olla ka pingediagrammiks.
Mida kõrgemal oli mingi sõlm või ühendus seda kõrgem oli seal ka pinge.
Tavaliselt, mugavaks joonistatud skeemil.

Digiskeem enam nii selge ja lihtne pole ning siin tuleb vea otsingul minna punktist punkti ja
jälgida pinge muutusi. Vaadata kuidas pinge seal punktide vahel "jookseb".
Kui midagi on pahasti tinutatud või põlenud siis ei jookse ka.
Kui sõna "jookseb" ei meeldi siis võib öelda "levib" - vahet pole.

Ahelate kontrolliks võib ka liikuda pikki ühendusi ja mõõta juhtivust oommeetriga.
Üks meetod siis töötava riista korral, teine väljalülitatud olekus.

Võib ka "voolu all" takistust mõõta - saad lihtsalt uue riista.

[martinj]

Vs: Kuidas seda nimetada?

Pea sama toredat juttu räägiti meile sõjaväe.
Rahvas uskuvat et kannatanu tuleks kaevata maa sisse et
siis saaks elekter tast masse voolata.
...

Eks ma ajan ka oma jonni edasi. Pinge on potentsiaalide vahe.
huvitvd mõttetera veel

Kuskilt on inimestele meelde jäänud, et takisti vähendab voolu. Lasen neil siis voolu mõõta ühel pool takistit ja teisel pool. Siis tuleb jutt, et aga kui seda takistit ei oleks, oleks vool suurem. Võtan püsivooluallika, ütlen ühendage nüüd jadamisi takisteid külge, kas takisti vähendab voolu.
Takisti ei tee muud kui määrab ära voolu ja pinge seose. laseme sellest voolu läbi, tekib pinge. Anname pinge peale, tekib vool.

Mida kõrgemal oli mingi sõlm või ühendus seda kõrgem oli seal ka pinge.
Tavaliselt, mugavaks joonistatud skeemil.

Digiskeem enam nii selge ja lihtne pole ning siin tuleb vea otsingul minna punktist punkti ja
jälgida pinge muutusi. Vaadata kuidas pinge seal punktide vahel "jookseb".

Pinge ei jookse, vaid on nendes punktides on sama potentsiaal.
Vahet ei ole, kas analoog või digital.

[A.R.]

Vs: Kuidas seda nimetada?

Võtan püsivooluallika, ütlen ühendage nüüd jadamisi takisteid külge

Nagu õpetas AHT - tuleb õigesti valetada.

Vahet ei ole, kas analoog või digital.

Võibolla tõesti nüüd enam ei joonistata potentsiaalile vastavaid analoogskeeme.
Arvuti täisskeemi pole ka ammu kohanud

Pinge ei jookse, vaid on nendes punktides on sama potentsiaal.

Mõnikord on töötava seadme mõnede punktide pingetes vahed vahel.
Kui näiteks seal vahel on mõned takistid või lambid või mikroskeemid.

Teinekord on tõesti kõikides mõõtepunktides sama pinge.
Seda eriti siis kui toide on väljas.

[kruvike]

Vs: Kuidas seda nimetada?

Toiteplokist tuleb kaks juhet.
Üks on +5 Volti.
Mis on teine? Ei ole ju -5V.

Mul on taskulambi sees ümmargused patareid. Ühe otsa juurde on pandud + ja teise otsa juurde - märk.
Seal on vist mingi teistmoodi elekter kui paberi peale joonistatud skeemil?

[mikumaku]

Vs: Kuidas seda nimetada?

Mul on taskulambi sees ümmargused patareid. Ühe otsa juurde on pandud + ja teise otsa juurde - märk.
Seal on vist mingi teistmoodi elekter kui paberi peale joonistatud skeemil?

Selle ümmarguse patarei peal on veel kirjas 1,5 V, ja see on ikka üks kord seal kesta peal kirjas kuskil otste vahel, aga mitte topelt, ehk eraldi + ja eraldi - juures. Vahetevahel on vahe vahel...

[freeze]

Vs: Kuidas seda nimetada?

To Float or Not to Float that's the question ?

Ujub null 5 voldil...