(Ehitus)füüsika-alane mõtteharjutus

[redart]

On kahekorruseline suletud majakarp, mille korruste vahel on 22 millimeetrine OSB plaat. Õnnetul kombel (või ehitaja teadmatusest v hoolimatusest) sai see OSB sügisel ehitamise käigus rämedalt vihma ja imes seda ka jõudsalt endasse. Tulemuseks: niiskusesisaldus üle 40%. Nüüd on karp juba kuu aega kinni ja paar nädalat ka küte ning õhukuivatid sees, muu puit on juba läbinisti kuiv (enamus alla 10%), kuid OSB oma ehituse tõttu niiskust kiirelt ei loovuta. Nüüd füüsikaalane küsimus: millised tingumused luua, et niiskust võimalikult kiirelt välja saada? Kas mõlemalt poolt nii kuum kui võimalik? Või näiteks alt kuum ja ülemine korrus jahedam hoida? Kas infrapunakiirguritega otse pinna kuumutamine ülalt või alt annaks mingit lisaeffekti? Kütan praegu elektrikalorifeeridega, maksimumvõimsuse ja praeguse ilmaga on mõlemal korrusel ca 30 kraadi. All sealjuures õhuniiskus ~37, ülal ~44%. Niiskuseeraldajad hetkel mõlemad ülakorrusel, 2 x 40l päevas maksimumjõudlusega. Akendel ülalkorrusel väiksed tuulutusvahed. Kuidas panna niiskus plaadis mingis kindlas suunas liikuma?

[OSX]

Vs: (ehitus)füüsika alane mõtteharjutus

Oh, see on valus prohmakas ehitajatelt...

Niiskus ronib sinnapoole kus on kuivem, ehk vähem niiskust. Kas infrapuna aitab? Tegelikult kahtlen, vähemalt mõistliku aja jooksul vist mitte.

Sul oleks vaja isoleerida OSB lähedane õhumass välisõhust ning sisejäävasse tuleks panna küttekeha mis lõhustab niiskuse eraldi gaasideks. Selleks sobivad vanemat tüüpi lahtise nikroomküttekehaga elektriradiaatorid (hea kui ventikaga).
Kui väline õhu ligipääs säilib siis sealne niiskus ei kutsu plaadisisest niiskust väljapoole.

Disclaimer: OSX ei vastuta siin soovitatud tegevuste ohutuse eest!

Ja ilma naljata - kui tekib liialt tolmu siis see võib ka süttida. See ongi ka üks põhjus miks tuleb õhumass sulgeda - et väljast ei kanduks võimalikku tolmu juurde..

[vanemleitnant]

Vs: (ehitus)füüsika alane mõtteharjutus

lõhustab niiskuse eraldi gaasideks. Selleks sobivad vanemat tüüpi lahtise nikroomküttekehaga elektriradiaatorid

Tähendab, et siis elektriradiaator muudab veeauru vesinikuks ja hapnikuks?

[OSX]

Vs: (ehitus)füüsika alane mõtteharjutus

Mitte just iga elektriadiaator, kuid need vanematüübilised jah. Küttekeha pind peab olema piisaval temperatuuril, siis tekib lõhustumine. Nii juhtub nende küttekehadega mis on katmata traadiga. Traat peab õrnalt punetama siis protsess töötab.
Ma arvan et vanemad inimesed ju mäletavad küll et selliste "avatud" radikate õhk muutus talumatult kuivaks ja tekkis iseloomulik kõrbehaisu meenutav lõhn. Kui sinna sattus tolm, siis see oligi kõrbeva tolmu hais. Eks see oligi ka põhjus mik neid enam ei kasutata (olmes).

Olen ise kuivatanud selliselt treitoorikuid ühe paraja koguse, kuivatipraaki materjalis ei tulnud, mõned mis oleks nagunii vaigupesa avanud, need läksid jah mängust välja. Aga täispuitu kuivatades tuleb aegajalt anda ka tasakaaluniiskust, muidu on niiskuse eraldumine nii tugev et rebib praod sisse.

[dumb_user]

Vs: (ehitus)füüsika alane mõtteharjutus

Tõsiselt nagu seletad seda keemiateemat või ?

[OSX]

Vs: (Ehitus)füüsika-alane mõtteharjutus

Kirjeldan lihtsalt kogemust kuidas sain materjali suht kiiresti kuivaks ilma kiirkuivatusele omaste probleemideta. Tööstuslikult niisugust lahendust ei lubata ohutustehnika tõttu. Ja kuivatamisel niiskuse käitumisest rääkis mulle soome firma Dryfinn OY üks juhtidest. Ma isegi ei tea kas see veel eksisteerib, tema tooteid on Eestis vist veel aga üksjagu alles, tehti ju kuivateid kuni 60m3. Mul oli vaid 3m3...

[elukaz]

Vs: (Ehitus)füüsika-alane mõtteharjutus

Millest sa järeldad osbi niiskust? 40% peaks käega tunda olema. Kui mingi numbreid näitav riist siis arvesta et need asjad ei mõõda mitte vee kogust vaid materjali elektrilisi omadusi. Kui tahad reaalset teada saada siis pead võtma proovitüki, ära kaaluma ja ahjus purukuivaks keetma ja uuesti kaaluma. Või mine poodi ja löö seal kahvel sisse.
Kui tõesti on märg ja ja miski ei aita siis võib mõelda plaadi välja vahetamisele. Aga nii kaua kui saad 80 liitrit päevas vett kätte, lase aga edasi. Klassikaliselt soodustab kuivamist kõrgem temp, madalam niiskus ja õhu liikumine, osbi ja niiskuse vahelise hingeeluga kursis pole.

[RaunoK]

Vs: (Ehitus)füüsika-alane mõtteharjutus

Hiljuti ringi kolades sattusin OSX´i kirjeldatud küttekehale, seal on veel paar sellist analoogset http://www.osta.ee/vene-elektrikamin...-43471886.html. Ise kasutan ka selliste küttekehadega ahju, sooja annab tõesti hästi, mingisugust vajadust igatahes radika või soojapuri järgi ei tunne.

[moi]

Vs: (Ehitus)füüsika-alane mõtteharjutus

Sul oleks vaja isoleerida OSB lähedane õhumass välisõhust ning sisejäävasse tuleks panna küttekeha mis lõhustab niiskuse eraldi gaasideks.

Ai kui valus möödapanek selle vee lõhustamise osas.
Kiiresti kuivaks saad siis kui viid suhtelise õhuniiskuse plaatide ümber alla. Saad seda teha kahel mole, kas kuivatitega või tõstes temperatuuri ja lastes väljast õhku tuppa. Selle välise õhu suhteline niiskus langeb tuntavalt kui temperatuuri tõsta, käib see sellise graafiku järgi:http://www2.ca.uky.edu/poultryprofit...tric_Chart.png
Ehk kui 0 C juures 100% suhtelise niiskusega õhk kuumutada 30 C juure langeb suhtelline õhuniiskus kuhugi 15% juurde.
Eraldi küsimus on muidugi see, kas väga kiiresti kuivatamine on üldse hea, võibolla ei mõju see OSB plaadile just kõige paremini.

[redart]

Vs: (Ehitus)füüsika-alane mõtteharjutus

OSB niiskus:
1. mõõdan odava niiskusmõõtjaga, nn küttepuude mõõtjaga. Sellel on endal ca 5mm proovikud, ehk siis saab mõõta pinnakihist. Kui lüüa paar väikest naela sügavamale mõõdetavasse materjali ja proovikutega naelte pealt mõõta, saab ka sügavamalt. Selge see, et tegemist ei ole täppisteadusega, aga see lubab mul võrrelda ja jälgida näidu muutu ajas. Katsete järgi tundub siiski üsna täpne, näiteks välisõhus vihma eest kaetud puidu puhul näitab 20%, metsast sügisel toodud halud kõiguvad30 ja Over Limiti näitude vahel, sõltub kas oli toores või kui palju just juba metsas kuivand puu.
2. Miks ma hakkasin mõõtma: märkasin, et kõik, mis vahelae peal vedeleb, selle alt läheb tuntavalt niiskeks, pikemal seismisel täitsa märjaks ja plaadi pinnakiht isegi pehmeks (küünega jäävad jäljed). Villakotid, prussid, tuuletõkkeplaat. Hakkasin siis uurima ja katsetama, hankisin mõõtja. Samast partiist OSB tükid, mis ei ole vahelaes ja vihma ei saanud, kuid on praegu ühe küljega välisõhus ja teisega siseõhus (ajutine garaasiuks), nende niiskusesisaldus on läbivalt 13%. Olen nüüd mitu nädalat kütnud ja kuivatanud. Ka suur elektrikalorifeer kuivatab õhku tuntavalt, kuigi tennid päris hõõgumistemperatuuril ei ole.
3. Mõõtetulemused: Ka karkassipuit oli kohati väga märg, aga see on paari nädalaga välispinnalt 6-7%-ni kukkunud ja seestpoolt 15% kandis. Kohati lõhki ja kõveraks muidugi ka. Aga OSB pind näitab sõltuvalt kohast 20-26% ja seestpoolt ületab masina mõõtepiiri. Kuna kuivatus ja küte koguaeg huugab, siis välispind paistab katsudes ok. Seni kuni sinna midagi peale ei pane, siis läheb alt niiskeks.
Kogu seda kraami on 90 m2 ning ta ei ole asendatav, kuna asub servapidi I korruse vahelae vöö peal ja tema peale toetub II korruse seina alumine vöö. Ehk siis soomlaste "platvormsüsteem", milles nad ka puidust korrusmaju ehitavad.

Füüsikaalane küsimus: niiskus läheb sinna kus on kuivem. Kas kuivem tähendab siin suhtelist õhuniiskust või absoluutset? Esimesel juhul kõrgem temperatuur aitaks, teisel mitte. Kõrgem temperatuur tähendab ka suuremaid elektriarveid, nii et oluline küsimus

NB Niiskuseeraldajad ei eralda tegelt 40l/ööpäev, see on nende maksimumjõudlus ideaaltingimustes. Eraldavad kumbki kusagil 10l/ööp.

Edit: Ah, moi oli vahepeal juba kirjutanud asjast. Seega siis: puhurid maksimumi peale ja tagada maksimaalne õhuvahetus, nii et puhuri võimsusest veel piisaks temperatuuri tõstmiseks. Arvestades OSB ehitust liiga kiiresti kuivamist ei ole vist karta, ta on pinnakihis üsna tihe ja seest hõredam, nii et nagunii kuivab ta ikka päris visalt.

[OSX]

Vs: (Ehitus)füüsika-alane mõtteharjutus

Ai kui valus möödapanek selle vee lõhustamise osas.

Ma päris hea meelega loeks palju ma mööda panin õhku seotud niiskuse lõhustumise osas - vee lõhustamisest pole ma aga midagi rääkinud (veeks muutub asi alles hetkest kui moodustub veetilk). Niipalju saan öelda et lõhustumine algab teatud temperatuurist ning ka hõõguva nikroomi pinnatemperatuur on kergelt leitav.

Mis puutub nüüd suletud vs välisõhuga kuumutamisse, siis tõesti, igasuguse õhu niiskusesisaldus hakkab temperatuuri tõustes vähenema, kui referents on 0C juures 100% siis jap +30C juures võib Rh olla 15%. Aga kui on tegemist suletud ruumiga? Siis on ringluse algpunktis Rh pidevalt vähenev väärtus, mitte 15% nagu järjestikusel välisõhu peale andmisel, lisaks ka temperatuur on sama sisseantava energia juures võimalik saada kõrgem, seetõttu on protsess efektiivsem. Puidukuivatites toimub puidu kuivatamine temperatuuridel kuni +70C (väga nõudlik kuivatamine näiteks tööstuslike muusikainstrumentide tarbeks mitte üle +45C), niisiis mure kaloriiferiga ehitusobjektil puidu "ülekütmise" osas ei ole asjatundlik.
Kas redart suudab vahet teha kuipalju vett ühe niiskuseraldaja väljatoodud 10nest liitrist on pärit OSBst ja palju lihtsalt välisõhust? Miks mul on tunne et omast taskust lihtsalt välisõhku kuivatada võib aga ei ole praktiline...

Kas redart ehitab maja ise või teeb seda töövõtja? Kui viimane siis miks ta lasi juhtuda sellisel prohmakal? Kui juba OSB on läbi ligunenud siis on seda ka puitkarkass mis OSB peal. Miks ta ei vastuta oma töö eest?
Minu teada ei ole OSB kunagi terve korruse osas ühest tükist 90m2 ulatuses vaid koosneb plaatidest mõõduga 1,25m x 2,5m - seega on need võimalik välja vahetada ükshaaval tõstes karkass segmentidena vahetatava plaadi kohalt üles. Terveid palkmaja seinu tõstetakse et alumisi palke vahetada - asi see karkass ära ei ole. Mõistagi peab seda tegema töövõtja oma kuludega.

OSB on disainitud vett hülgama, selleks on plaadil pinnakiht vastava pinnakattega kaetud. Ta ei ole aga mõeldud vett pidama.
Plaadi sees on puit täiest naturaalne. Kui sinna nüüd satub ohtralt vett, siis see paisub ja hävitab liimaine siduvuse puidukiududega (rebib lahti) ning plaat kaotab oma mehaanilise tugevuse. Ka pinnasiledus muutub, osad kiud tulevad ka pinnal lahti. See on märk et sellist plaati vahelagedes ei tohiks kasutada, minu jaoks võrdub see maja ehitamisega teadvalt mädast materjalist.

[moi]

Vs: (Ehitus)füüsika-alane mõtteharjutus

Ma päris hea meelega loeks ...

Mida sa seal siis lõhustad, veeauru teed gaasiks???

[OSX]

Vs: (Ehitus)füüsika-alane mõtteharjutus

Hakkab sinnapoole hoidma küll. Või arvad et puidust tuleb niiskus välja voolates, paned kannu alla ja saad 10 liitrit?

Nii tuleb ainult mahlapressist tulemus...

[moi]

Vs: (Ehitus)füüsika-alane mõtteharjutus

Mida aga tähendab siis sinu postis

...tuleks panna küttekeha mis lõhustab niiskuse eraldi gaasideks...

Niiskus on H2O, teda eraldi gaasideks saab lõhustada ainul H2 ja O2-ks.

[A.R.]

õhku seotud niiskuse lõhustumise

"Niiskus" on H2O molekul?
Sellel on kolm olekut: tahke, vedel ja gaasiline.
Mis on lõhustumine?
Pakutakse et:

http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=lõhustumine&F=M

Tuumalõhustumist vist ei toimu.

Kui seal on ca 800C (punane hõõgumine) spiraal ja niiske õhk siis mis ERILIST seal toimub?
Mida see soomlane rääkis?

Niiskus on H2O, teda eraldi gaasideks saab lõhustada ainul H2 ja O2-ks.

Kuule, ära seda õpeta.
Tulemus on paukgaas ja laialilennanud maja.
Veel hullem kui mädanev lagi.