Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

(Ehitus)füüsika-alane mõtteharjutus

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Vs: (Ehitus)füüsika-alane mõtteharjutus

    Esmalt postitatud moi poolt Vaata postitust
    Mida aga tähendab siis sinu postis
    Niiskus on H2O, teda eraldi gaasideks saab lõhustada ainul H2 ja O2-ks.
    Ja sealt edasi H2 ja O2 + hõõguv spiraal = kõva pauk + H2O

    Comment


      #17
      Vs: (Ehitus)füüsika-alane mõtteharjutus

      Läheb jälle nagu ajaviiteks kätte, aga moi siis nimetab lund ja jääd samuti veeks, kuna valem on sama?

      A.R. Ma ei tea mida erilist seal toimub, kogemus on et õhk muutub väga kuivaks, võrreldes tänapäevaste elektriradiaatoritega mille küttepinna temperatuuri ei lasta üle +65C näiteks. Kas selles osas on vastuväiteid?
      Mida soomlane rääkis... sõnasõnalt on juba raske edasi anda, sest vestlused toimusid vabas, mitte õppevormis ning kalendritegijad olid saanud maha just aastaga 1992, nii et tsiteerimine vist enam ei õnnestu.
      Kui sõna "lõhustumine" nii palju nalja teeb siis parandage mind, selgitage lõpuks kus ja kuipalju ma mööda panin (mida ma ka juba soovinud olen!). Fakt aga on et samasugune tendents nagu moi välja tõi, jätkub temperatuuri tõustes üha edasi ning lõpuks tekib olukord kus õhuga seotud niiskust enam ei mahu oluliselt konkreetsesse ruumalasse. Millisel konkreetsel temperatuuril aga on veeaur nii suureks paisunud et teda enam õhu juures tiirutamas näha ei ole, ma ei tea.

      Pole olnudki vaja teada sest töö mida oli vaja teha sai edukalt tehtud ja saaks ka redart'i puhul tehtud, ilma et enne oleks vaja kaitsta doktoritöö keemias, juriidikas, autorikaitses, võõrkeeltes, inseneriteadustes ja krt teab milles veel.

      Ma pean lihtsalt vabandama: olin loll (olen seda ka praegu) ning kasutasin sõna "lõhustama", mis probleemi lahendamise mõttes on ebaoluline aga doktoritöö suhtes vist mitte. Loll selles teemas enam sõna ei võta.
      Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
      Konfutsius

      Comment


        #18
        Vs: (Ehitus)füüsika-alane mõtteharjutus

        Kui nüüd maja õhkimisest loobuda siis
        vast oleks mõistlik tekitada niiskuse erinevus plaadi ja ümbritseva õhu vahel nö gradient.
        Muidu vee molekulid lahkuvad puidu pinnalt ja sattuvad õhku ja
        samas kukuvad tagasi puidule ja kuivamist ei toimu.

        Kui nüüd naiste juuksekuivatamise stiilis niiske õhk puidu pinnalt asendada kuivemaga siis
        puit kuivab. Kui niiskus lihtsalt toas laiali ajada siis varsti enam ei kuiva.

        Kui soe, niiske õhk maha jahutada siis toimub veeldumine ja me saame kuivema õhu.
        Seda meie hädaline vist teebki.
        Mida vähem õnnestub niisket õhku ruumi õhuga segada seda parem peaks olema tulemus.

        Temperatuur on kasulik aga õues kuivab ka jäätunud pesu.
        Selleks on isegi eri nimetus - sublimatsioon.

        Comment


          #19
          Vs: (Ehitus)füüsika-alane mõtteharjutus

          Esmalt postitatud A.R. poolt Vaata postitust
          Kui nüüd maja õhkimisest loobuda siis
          vast oleks mõistlik tekitada niiskuse erinevus plaadi ja ümbritseva õhu vahel nö gradient.
          Muidu vee molekulid lahkuvad puidu pinnalt ja sattuvad õhku ja
          samas kukuvad tagasi puidule ja kuivamist ei toimu.

          Kui nüüd naiste juuksekuivatamise stiilis niiske õhk puidu pinnalt asendada kuivemaga siis
          puit kuivab. Kui niiskus lihtsalt toas laiali ajada siis varsti enam ei kuiva.

          Kui soe, niiske õhk maha jahutada siis toimub veeldumine ja me saame kuivema õhu.
          Seda meie hädaline vist teebki.
          Mida vähem õnnestub niisket õhku ruumi õhuga segada seda parem peaks olema tulemus.

          Temperatuur on kasulik aga õues kuivab ka jäätunud pesu.
          Selleks on isegi eri nimetus - sublimatsioon.
          Ma lubasin mitte sõna võtta kuid siiski veel võtan. Ma nimelt oma esimeses siinses postituses tõin eraldi välja et "hea oleks kui ventikaga", see nimelt tagab et vee molekul pinnalt üles hüpanuna on sunnitud õhuga liikuma mujale, mitte ei kuku tagasi (ilma ventikata teeb seda soojuslik konvektsioon). Kuna ma lähtusin reaalsest situatsioonist ehitusobjektil, siis tean suurepäraselt kui "õhutihe" üks kaetud ala reaalsuse on ning seetõttu ei teki ka seda suletud ruumi niiskuseküllastuse effekti. Lihtsalt välisõhu lisandumine ei ole vaba vaid kontrollitud. Kuivatites on selleks eraldi klapid, nii sisenevale kui väljuvale gaasile. Muide, miks soovitatakse töötavat puidukuivatit teenidavale töölisele tungivalt kasutada hapnikumaski kambrisse sisenemisel? Ega ometi kuumuse kaitseks... mõnedki meist käivad ju soome sauas kus temperatuur on ikka märgatavalt kõrgem kui kuivati kambris...

          A.R kui sa lähed ehitusobjektil rääkima sõnadega nagu sublimatsioon, siis oled seal ainus kes räägib... kahjuks on see reaalsus.

          Nüüd on küllat saanud.
          Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
          Konfutsius

          Comment


            #20
            Vs: (Ehitus)füüsika-alane mõtteharjutus

            Esmalt postitatud OSX poolt Vaata postitust
            Läheb jälle nagu ajaviiteks kätte,
            aga moi siis nimetab lund ja jääd samuti veeks, kuna valem on sama?

            Ma ei tea mida erilist seal toimub, kogemus on et õhk muutub väga kuivaks,
            võrreldes tänapäevaste elektriradiaatoritega mille
            küttepinna temperatuuri ei lasta üle +65C näiteks.
            Kui kuidagi õnnestub siis palun, ära solvu.
            Katsume selgust saada mis on mis ja milleks see hea on.

            Tõsi ta on et räägitakse vee kolmest olekust - tahke, vedel ja gaasiline.

            Selge on ka see et punaselt hõõguv spiraal, ca 800 C vähendab õhu suhtelist niiskust võrreldes 65 C.
            See kõik on õige ja tavaliselt ka nii kuivatamist tehakse.
            Isegi kui ehitamisest ja ehitusasjadest eriti aimu pole.

            Aegajalt see kuum spiraal süütab maja ja jälle on pahandus.

            Inimesed võivad asjadest erinevalt aru saada.
            Hiljuti sain lapselapselt pahandada et miks ma ei paranda ära katust ja
            hoian katusekambris põrandal pange.
            Asi lahenes kui tunnistasin üles et tegu on lillede kastmise veega kraanist.
            Kõik maailmas ei ole täpselt nii nagu esmapilgul paistab.

            Comment


              #21
              Vs: (Ehitus)füüsika-alane mõtteharjutus

              Esmalt postitatud OSX poolt Vaata postitust
              Läheb jälle nagu ajaviiteks kätte, aga moi siis nimetab lund ja jääd samuti veeks, kuna valem on sama?
              Kui lõhustamiseks läheb siis nimetan küll neid kõikki H2Oks.
              Aga see kõrge pinnatemperatuur ei mängi kogu ruumi niiskuses eriti mingit rolli, palja kütteniidiga radika miinus on valed ioonid ja kõrbev tolm.

              Esmalt postitatud OSX poolt Vaata postitust
              Kui sõna "lõhustumine" nii palju nalja teeb siis parandage mind, selgitage lõpuks kus ja kuipalju ma mööda panin (mida ma ka juba soovinud olen!). Fakt aga on et samasugune tendents nagu moi välja tõi, jätkub temperatuuri tõustes üha edasi ning lõpuks tekib olukord kus õhuga seotud niiskust enam ei mahu oluliselt konkreetsesse ruumalasse. Millisel konkreetsel temperatuuril aga on veeaur nii suureks paisunud et teda enam õhu juures tiirutamas näha ei ole, ma ei tea.
              Mind häiris kõige rohkem see, et sa üritasid vee gaasilist olekut veel rohkem gaasiliseks teha kui ta tegelikult on. Kui õhu suhteline niiskus on alla 100%, on vesi õhus alati gaasilises olekus ja teda "õhu juures tiirutamas" ei näe. Temperatuuri tõstmine kodustes tingimuste kätte saadavates piirides selles faktis midagi ei muuda.
              Isegi kui miljoni õhu koostises oleva erineva gaasi molekuli kohta on üks vee molekul mahub ta sinna konkreetsesse ruumalasse teiste vahele rahulikult ära.
              Osarõhkudest ja muust ma ei hakka muljetama, ei mäleta enam nii täpselt.
              viimati muutis kasutaja moi; 10 m 2014, 14:21.

              Comment


                #22
                Vs: (Ehitus)füüsika-alane mõtteharjutus

                Need OSB plaadid saab kuivaks suht lihtsalt.
                Kohe-kohe (nagu põrna pealt näha võib) saabub paukuv pakane, ehk temperatuur langeb. Temperatuuri langedes saabub kastepunkt ja plaatides sisalduv veeaur kondenseerub. Temberatuuri edasisel langemisel vesi külmub ja ühtlasi ruumala suureneb. Ruumale suurenemisel annab materjal kasvavale survele järele ja kostub paugatus. Sealt edasi on materjalist niiskuse väljatuuldumine hilisemal temperatuuri tõusmisel juba lihtsustatud.

                Teemaalgatajat see muidugi eriti ei lohuta.

                Comment


                  #23
                  Vs: (Ehitus)füüsika-alane mõtteharjutus

                  Esmalt postitatud moi poolt Vaata postitust
                  palja kütteniidiga radika miinus on valed ioonid ja kõrbev tolm.
                  Aga kui mingit pinda on tarvis kuivatada siis kuum, 2kW puhur on üsna tõhus.
                  Kas just sügavkuivatamiseks aga kiirkuivatamiseks sobib.
                  ***
                  Ei ole ehitaja, ainult kolme elamu ehituskogemus.

                  Comment


                    #24
                    Vs: (Ehitus)füüsika-alane mõtteharjutus

                    Esmalt postitatud moi poolt Vaata postitust
                    Kui lõhustamiseks läheb siis nimetan küll neid kõikki H2Oks.
                    Aga see kõrge pinnatemperatuur ei mängi kogu ruumi niiskuses eriti mingit rolli, palja kütteniidiga radika miinus on valed ioonid ja kõrbev tolm.
                    ;
                    Lisaks inimesele, mittetervislikele + ioonidele punaseks köetud spiraalilt, põleb see kuiv tolm suurepäraselt! Väline vaateline efekt on põleva süütenööri sarnane! Kogetud, nii õhu kuivus, tolmu põleng kui ka pidev väsimus metallilt tulevatest + ioonidest! Katseliselt sai kunagi korraldatud vabrikus küstlus sisekliimast. Küstlevate valim oli piisavalt suur ~500-600 inimest. Enamikule meeldis olla ruumis, kus õhuniiskus oli 85-90% ja temperatuur +26-27 kraadi! Viimane jäi meile arusaamatuks, aga nii olid vastused. Kusjuures niiskuserežiim, heaolu tagamiseks, oli temperatuurist tähtsam! Aga sotsialismi viljastavates tingimustesd ei saanud kumbagi lubada. Ei +27 kraadi ega 85% niiskust! Ma tahtsin edasi töötada, et ka järgmisel päeval oleks perel leivake laual!
                    Kirjanduses on juttu olnud, et ka negatiivsete ioonide olemasolu õhus tagab ka sellise heaolu efekti + tervis veel lisaks!
                    Kõrgepinge ionisaatorid. Piisav niiskus vähendab ka tunduvalt staatilist elektrit. See on aga elektroonikale eriline kurjus saatanalt!
                    Vene ajal ei tohtinud seadusega, ventilatsiooni normidega, õhu retsirkulatsiooni ruumis viia suuremaks kui 85%. Seega pidevalt pidi igaljuhul olema välisõhu juurdevool vähemalt 15%! Praegu jahutatakse tootmises tihti läppunud õhk, niinimetatud konditsioneeridega maha ja lüüakse ventilaatoritega ülevalt alla, töötajatele kaela. Sealt aga külmetushaigused, tatised ninad ja angiinid! Muuseas troopikas töötavatel laevadel on samad haigused pidevad. Väljas +40-50 kraadi, sees +20-22 kraadi. Seega inimense organism, ruumi sisenemisel, sai löögi täiega. Sama seis, niikui oleks alasti läinud +18 kraadisest toast -15 kraadise külma kätte! Enda kogemus on sellest kui radari ruumi tuli tihti minna, siis sealne +18 nõudis suvel eelnevalt vatijopet selga ajama. Väljas oli ju suvel täiega leitsak! Sees aga lõdisesid!
                    viimati muutis kasutaja rainadov; 10 m 2014, 14:28. Põhjus: täht

                    Comment


                      #25
                      Vs: (Ehitus)füüsika-alane mõtteharjutus

                      Esmalt postitatud rainadov poolt Vaata postitust
                      ;
                      Enamikule meeldis olla ruumis, kus õhuniiskus oli 85-90%
                      75. tuli FI-sse arvuti kus oli küljes kaks suurt magnetketast.
                      Ca 40 cm diam ja 7 MB mahtu.
                      Võrreldes arvuti kõvakettaga 800 kB oli see hiiglamälu.

                      Lindikapil oli nõue et õhuniiskus olgu 75-80%. (vist oli nii)
                      Poes oli riist - õhuniisutaja. Ostsime, panime käima, mõõtsime niiskust.
                      Kõik hakkas udusse mattuma aga niiskust oli ikka vähe.
                      Loobusime niisutamisest. Avasime aegajalt akna. Niiskust enam ei mõõtnud.
                      Lindid töötasid. Ja siis ehitasime-kohaldasime 10 MB vahetatava.
                      ***
                      Kui need plaadid on märjad ja lagunevad siis vaheta välja.
                      Järgmise maja juures oled targem.

                      Comment


                        #26
                        Vs: (Ehitus)füüsika-alane mõtteharjutus

                        Õhu niiskusesisalduse reguleerimine käib üldjuhul õhu temperatuuriga. "x" temperatuuriga õhk on suuteline siduma "y" %-ni niiskust. Temperatuuri suurenedes kasvab ka selle % suurus. Samas saab õhuniiskust suurendada reaalses ruumis, reaalses temperatuuri vahemikus, ainult teatud maani. Muidu hakkavad seinad-laed "higistama" ja tilkuma! Tavaliselt kuumutatakse õhk üles vajaliku niiskuse saamiseni (igal temperatuuril on õhk võimeline siduma ainult kindla koguse vett) ja hiljem, enne ruumi suunamist, jahutatakse õhk uuesti vajaliku temperatuurini alla. See kõik aga maksab ja mitte vähe, kui tegemist on suurte ruumidega!
                        viimati muutis kasutaja rainadov; 10 m 2014, 14:50. Põhjus: täht

                        Comment


                          #27
                          Vs: (Ehitus)füüsika-alane mõtteharjutus

                          1 soovitus, hangi loomapoest silikageeli(valged graanulid). Vala põrandale laiali ja kata kilega. Kord päevas pühi kokku ja pane tavalisse elektriahju 3-4h 200C, Peale seda ava ahju uks mõneks minutiks ja sulge uuesti, seejärel lülita välja ja lase ahjul jahtuda(ÄRA ust tuuluta enne kui jahe). Silika geel absorbeerib niiskust. Soovitav on hoida ruum jahe sest siis on suhteline õhuniiskus suurem. Kuumutades on võimalik niiskus silikageelist uuesti eemaldada.
                          Väldi külmumist. Tõenäoliselt 2 täiega(üks imab teist kuivatad) saad rotateerides suht kiirelt kuivaks asja. Järgmine tase oleks fosfor pentaoksiid aga selle kättesaadavusega on probleeme ja käsitlemine nõuab VÄGA suurt ettevaatlikust. Samas fosfor pentaoksiidiga on võimalik pmst 0 lähedane niiksus saavutada.
                          Kile kogu asja peal on vajalik et vältida niikuse imamist õhust.
                          Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                          1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                          2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                          Comment


                            #28
                            Vs: (Ehitus)füüsika-alane mõtteharjutus

                            Tänan kõigile kaasa elamast ja mõtlemast.
                            Kõigile, kes lohutasid, et pakane tuleb ja päästab, pean pettumuse valmistama - hetkel on toas 32 kraadi ja vaevalt see ka pakasega nulli kukub, seni kuni elektrit jagub.
                            Kõigile, kes soovitasid OSB vahetada, pean ka pettumuse valmistama. OSB peale toetub terve teise korruse seinad, sh välisseinad, ja nendele omakorda katus. Mille raskus jaguneb välisseinte ja kandva siseseina vahel Seega teise korruse tervikuna tõstmine ei ole võimalik paarist punktist nagu palkmaja puhul. Kuigi sellise jagatud koormusega katuse puhul ei saaks sealgi. Et keegi nüüd ei arvaks, et OSB kannab teise korruse ja katuse raskust, siis joonis ka: http://www.rakennustieto.fi/rtnet/10804ee/k13.jpg
                            Õnneks ei ole see plaat vaatamata oma veesisaldusele kuidagipidi mäda või pude, vaid näeb endiselt välja nagu ta olema peab. Ka ei tuvasta mingeid muutusi jäikuses. Ma ei kahtle, et see nii jääb, kui plaat nüüd korralikult ära kuivatada (ja ainult siis!) enne kui ta kummaltki poolt sulgeda.

                            Vihma kätte jätmine on ehitaja teadmatus, kuid nagu väikeehitajatega ikka, kipub praktikas nende vastutus lõppema kusagil maal ära. Ehitaja teeb konkreetset lõiku (majakarp), mitte peatöövõttu.

                            P
                            õhimure on selles, et igasugu tarned ja järgmised tööd on kokku lepitud ja ajakava ei näinud ette kuuajast jõude seismist kuivamise ootamiseks.

                            Igastahes: hetkel on II korrusel 35% 32 kraadi juures ja all 32% ja õhk liigub kenasti. Niiske õhk väljub II korrusel akende tuulutuspiludest ja allkorrusel tuleb välisõhku peale. See välisõhk käib läbi 12kw kalorifeeri, ülal väiksem kalorifeer tekitab õhuringlust, lisaks kaks kuivatit. Vaatame, kuhu nii jõuab. Selleks et 90 ruutmeetri jaoks hakata silikageeli küpsetama ja kilega katma peaks töölt lahti võtma, esialgu loodan ilma hakkama saada
                            Toidan trolle!

                            Comment


                              #29
                              Vs: (Ehitus)füüsika-alane mõtteharjutus

                              Pakane on ikka abiks, siis on kuiv õhk õuest vabalt võtta.
                              Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.

                              Comment


                                #30
                                Vs: (Ehitus)füüsika-alane mõtteharjutus

                                Ok jh 90 ruutu on palju. Aga saad testida seksioonide kaupa. Õnneks lubab külma seega õhuniiskus peaks kukkuma ja asi paranema oluliselt.
                                Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                                1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                                2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                                Comment

                                Working...
                                X