Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

[klemmikas]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Laen nüüd, siis Nokia 5110 liitiumi midagi 40mA vooluga ja nüüdeks 10 tundi ja hetkel on pinge 3,90V, panin siis pingenäidu peale.
Alustades oli 3,58V
Alustasin laadimist kell 1 öösel, nii et hetkel on siis laadnud 10 tundi ja 14 minutit.
Nüüd kell 11:12 on 3,91V
Nüüd kell 12:40 on 3,93V
Kell 14:00 on 3,95V

[elukaz]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Hakkab minema, edasi on valik kas tahad aku eluiga pikendada, normaalselt täis laadida või üks kord maks mahtuvuse kätte saada. Laadimise lõpetamine siis vastavalt 4,1 4,2 või 4,3 volti. Loodetavasti astub kaitse vahele ja üle 4,2 edasi ei lase, siis peaks vool langema või pinge tõusma sest element on lahti ühendunud.
Selline lõpetamine kehtib siis väikse vooluga, panen selle pildi ka uuesti millesse sa hv-s ilmselgelt ei süvenenud aga mis on vajalik endale selgeks teha kui liitiumi põlveotsas laadimisega tegeled . Sinu laadimine käibki selle termination vooluga, siis on voolu joon sirge ja pinge joon püsivalt kasvav ja tänu sellele pole ka stabiliseeritud pinget vaja.

[klemmikas]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Kahjuks ei saa ma sellest graafikust, mitte midagi aru.
Toiteploki enda pinge on stabiliseeritud.

Kuid antud hetkel ma tõesti ei tea aku mahutavust, kuna seda pole peale kirjutatud, mistõttu laen umbes ja jälgin pinget hoolega.
Eks ma ilmselt lõpetan 4,1-4,15V juures ära.

Ma aiman, et see mahutavus peaks jääma vahemikku 900-1200mAh, aga ega ma ei tea kindlalt.
Kui aku kaitse peaks sekkuma, siis mul kustub pirn ära ja laadimisvool langeb nulli, pinge tõsi, see tõuseb, kuna tarvet enam pole, sellisel juhul.

Mul tekib tunne, et ma olen siin foorumis ainuke, kes nii väikeste laadimisvooludega üldse tegeleb nagu 20-100mAh, eriti 20-40mAh.

Nüüd kell 14:50 on pinge 3,96V, praeguselks on aku laadinud siis peaaegu 14 tundi.

[sebastian]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Graafik näitab, kuidas õige laadimine peaks toimuma. Kõigepealt annab laadija akule normaalse laadimisvoolu (maximum charging current). Aku klemmipinge seejures tõuseb.
Kui aku on saavutanud 4,2 volti (maximum charging voltage), siis laadija seda enam ei tõsta, vaid aeglaselt vähendab laadimise voolu. Just nii palju, et pinge jääks aku klemmidel alati 4,2 voldi peale.
Lõpuks, kui see vool on ainult 3% laadimise nimivoolust, siis laadimine katkestatakse.
Ideeliselt võiks ju laadimist selle väikese (ja pidevalt nõrgeneva) vooluga veelgi jätkata, aga see ei annaks mahutavusele enam midagi erilist juurde.

Topping charge on see, et iga 500 tunni möödudes laetakse vajadusel veel nõrga vooluga, aga aku klemmpinge kokkuvõttes ei tohi ületada 4,2 volti.
Seda "lisalaadimist" ei soovitata siiski tihemini teha.

[elukaz]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Ma siis viitsin natuke seletada. Langev joon on vool, tõusev on pinge. Pinge kontroll on kogu aeg peal ja üle selle ei lasta mitte ühegil ajahetkel (maximum charging voltage). Laadimist alustatakse akule lubatud maksimaalse vooluga (maximum charging current), pinge tõuseb ja kui jõuab maks lubatuni siis oleme jõudnud esimese punktiirjooneni. Siit edasi muutub laadija püsipinge allikaks ja vool hakkab järjest kukkuma vastavalt sellele kui palju aku suudab vastu võtta. See ongi see faas kus ei tohi enam ise oma soovide järgi voolu anda vaid peab pinget jälgima. Kui asi on nii kaugel et pinge on paigas ja vool kah alla miinimumi kukub siis jõuame teise punktiirini ja aku loetakse täis olevaks. Võttes mingid lambist numbrid siis 1000mAh aku puhul oleks stardivool 1C=1A ja lõpetusvool 0,03C=30mA.
Sinu väikse vooluga laadimisel sa kasutadki sisuliselt lõpetusvoolu ja siis jääb graafikul see voolu langev osa ära ja punktiirid saavad kokku nii et kui 4,2V käes siis ongi aku täis.
Aga lihtsamalt lähenedes võtad labori toiteploki, piirad ära maks voolu ja maks pinge ja ongi õige laadija olemas, õhtul paned laadima ja hommikul korjad ära. Kui tahad nunnutada siis piirad pinge 4,0-4,1V juurde.

[klemmikas]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Hetkel siis kell 16:00 on pinge 3,98V.

Midagi taolist ma graafikust arvasin, et vool langeb ja pinge tõuseb, aga otseselt välja ma sealt seda lugeda ei osanud.
Ma kiirlaadida võin telefoniga ka, ise ma ikka teen korralikku aeglast laadimist.

Labori toiteplokki mul pole ega mingit automaatikat, ei hakka seda labori toiteplokki ostma ka, ei tasu ära ennast.
Hetkel on siis aku laadinud 15 tundi.

Nüüd kell 17:03 on pinge 4,01V ja on laadinud juba 16 tundi.
Kell 17:45 on 4,02V

[otsija]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

No kui mingil määral elektroonika kallal nokitsemise vastu huvi on, siis asjalik toiteplokk on väga suur abivahend ja ilma selleta ei saagi normaalselt toimetada. Alustuseks nikerda kasvõi lihtsalt mingi trafo järgi, millel enamvähem sobiv väljundpinge ja voolutugevus, LM317 pingestabilisaator, sama stabika baasil saab ka mingil määral reguleeritava voolutugevuse kokku laduda ja olekski esialgu abi kui palju, sellise kooslusega saaks põhimõtteliselt seda akut juba suhteliselt turvaliselt laadida.

[klemmikas]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

mida teeb LM317 pingestabilisaator?
Ütlen kohe infoks ära, et toiteplokk, mida kasutan on igatepidi stabiliseeritud ja silutud pingega.
Lihtsalt ta ei ole labori toiteplokk.
18:08 ja 4,03V

[elukaz]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Otsi mõni pdf ja seal on tüüpühendusskeemid olemas. Kasutad sedasama toitekat, ühe LM-i paned voolu piirama, selle järgi teise pinge jaoks. Kaks potekat, piisavalt suured radikad ja ongi vaese mehe labortoide olemas.

[klemmikas]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Tea, kas viitsib mässata
Praegu on 4,04V siis kell 18:44
Kell 19:30 on 4,05V
20:00 on 4,06V
Kell 20:05 on 4,07V aku aku pinge, siis koos laadijaga

Kirjutan neid andmeid siia oma laadimisest sellepärast, et näeksite ka, kuidas mul see laadimine toimub.
Pinged kirjutan siis nendel hetkedel, millal vaatan juhuslikult, mitte nended hetkedel, kui muutub.

[sebastian]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Lihtsam variant laadijast on selline või selline.
Selle viimase kunagi ka tegin. Töötas täiesti korralikult.

[elukaz]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Sedasama teist skeemi ma silmas pidasingi, R2 ja R3 panna potekad.

[klemmikas]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Tea, kas viitsib jännata, eks vaatab, skeemid on igatahes olemas siis, mida isa abiga ehk lugeda ka mõistan
Igatahes praegu kell 21:00 on pinge 4,09V
21:05 4,10V
4,12V lõpetan ära või siis 4,15V äkki ikka.
Aga kui ilmad soojemaks lähevad, siis panen õue ämbrisse ühe liitiumi üle laadima ja vaatan, mis juhtub.
Mõtlen et võibolla toon siis juhtmed tuppa omale, et näen pinget jooksvalt.

Aga üks küsimus laiale ringile, ühtede liitiumakude peal on kiri 3,6V ja teiste peal 3,7V, kas need akud on reaalselt erinevad?
Kas nende lõpp pinge 4,23V on sama või ka erinev?
Kuna mina laen hetkel 3,6V liitiumi nokia 5110 oma.

Praegu kell 21:33 on 4,11V natuke aega enne juba tegelikult
Kell 21:51 , 4,12V
Kell 22:08, 4,13V
Kell 22:29, 4,14V
kell 22:58, 4,15V võtsin laadimise sabast ära, kukkus 4,13V peale, mõõtsin hetke pärast testriga eraldi ja oli 4,1 ja 4,11V, pendeldas selle vahet.
Ehk siis umbes 22 tundi laadisin akut midagi 40mA vooluga.
Eks näis, palju see kauem vastu peab nüüd.

Nüüd panin Nokia 5110 Ni-Mh aku laadima, näis mis selle pinge teeb.

[Scott]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Tea, kas viitsib jännata, eks vaatab, skeemid on igatahes olemas siis, mida isa abiga ehk lugeda ka mõistan

See teine skeem on kõige lihtsam ja odavam (alla 2 €), mille veerand tunniga kokku paneb, mingit plaati pole ka vaja söövitada.

LM317 on nime poolest küll pingestabilisator, aga see ei tähenda ainult pinge silumist. Nendest saad teha vajaliku pingega toiteallika ja piirata voolu (lühise korral ei suurene ahela vool suuremaks kui potega ette antud. Nt paned 40mA peale ja võid kindel olla, et mitte kunagi ei tõuse vool sellest suuremaks, isegi kui tarbija asemele jäme nael panna).

[klemmikas]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Praegu on mul pirn,diood ja ampermeeter vahel ning põhiliselt prin hoolitseb ka selle eest, et lühise korral vool eriti suureks ei läheks, aga sõltuvalt pirnist kipub see üle 100mA minema küll, aga see pole midagi ohtliku.
Samuti sõltub sellest, kui suureks keeran laadimisvoolu, ehk siis kui kõrgeks keeran toiteploki enda pinge, mis on vahemikus 8-20V, aga pirn võtab pinget maha ja lühise korral voolu.

Ja toiteplokk on igatepidi stabiliseeritud ja silutud, muideks, eks natuke diood ka.

Eks ma vaatan, kas kunagi viitsin seda skeemi ehitama hakata, mis 4,2V või veel parrem 4,15V ära lõpetab laadimise.